) § 46 lg 2 p 2 järgi võib kohtutäitur täitemenetluse peatada võlgniku raskesti haigestumise või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul. Seega annab viidatud säte kohtutäiturile õiguse kaaluda, kas võlgniku haigestumine takistab kohtuotsuse täitmist või mitte. Kohus tuvastas, et kohtutäiturit on menetluse peatamise võimalikust alusest teavitatud (tl 8-9). Asjas on esitatud tõendid (tl 10, 11, 41), mis kinnitavad hageja rasket haigestumist. Hageja on tunnistatud töövõimetuks. Kohus oli veendunud hageja raskes haigestumises ega näinud alust hageja väidetes kahtlemiseks. Kohtutäituril oleks tulnud, lähtudes mõistlikkuse põhimõttest,
46 lg 2 p 2 alusel menetlus peatada. Eeltoodu on kooskõlas viidatud paragrahvi eesmärgiga, milleks on välistada vara müümist enampakkumisel, et hoida ära õiguskorda ülemääraselt koormavate hilisemate nõuete esitamist.
p 4 järgi on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige, kui võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Seega kehtestab seadus võlgniku kaitsenormi tema huvidele. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks viidatud normis toodud kohustuse täitmist, mistõttu kohus leidis, et see oli kohtutäituri poolt enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine ja selline rikkumine on aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Apellatsioonkaebuste põhjendused 6. Kohtutäitur E. Vilippus palus kohtuotsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant leiab, et asjas esineb absoluutne kohtuotsuse tühistamise alus. Asja ei olnud kaasatud sissenõudja AmCredit Eesti AS, kuigi enampakkumise kehtetusega kaasnevad tema suhtes õiguslikud tagajärjed. Sissenõudja sai enampakkumise tulemina raha, kuid enampakkumise kehtetuse tulemusena langeb ära raha saamise alus.
Credit Eesti AS on nii enampakkumisega kui ka selle tühistamisega tekkivate õigussuhete osaline. Kohtutäituri 3 vahendusel täidetakse võlgniku kohustust sissenõudjale. TsMS § 392 lg 1 p 6 järgi on menetlusosaliste väljaselgitamine eelmenetluses kohtu ülesanne. 7. Alternatiivselt eeltoodule leiab kohtutäitur E. Vilippus, et kohus kohaldas vääralt
Kohus lähtus vääralt eeldusest, et kohtutäitur oli kohustatud täitemenetluse peatama. Kohus jättis tähelepanuta, et võlgnik ei tõendanud täitemenetluse peatamise taotluse aluseks olevaid asjaolusid. Kohus leidis vääralt, nagu oleks asjas esitatud materjaliga peatamise asjaolu tõendatud. Kohus viitas toimiku lk-dele 10, 11 ja 41, kuid hindas neid valesti. Kuidas takistas võlgniku haigestumine täitmist, kohtuotsuses viidatud tõenditest ei selgu. Kohus jättis tähelepanuta AS Ida-Tallinna Keskhaigla 03.05.2007 tõendist tulenevad asjaolud. Võlgnikul oli võimalik enampakkumisest osa võtta. 8. Annika Tuisk palus kohtuotsuse TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ta leiab, et sissenõudja AmCredit Eesti AS oleks tulnud kaasata menetlusse, sest enampakkumise kehtetusest tulenevad õiguslikud tagajärjed ka sissenõudja suhtes – kohtutäituri vahendusel täidetakse võlgniku kohustus sissenõudjale. Maakohus ei ole sissenõudjat menetlusse kaasanud.
Credit Eesti AS on nii enampakkumisega kui ka enampakkumise tühistamisega tekkivate õigussuhete osaline. Vastus apellatsioonkaebustele
järgi on täitemenetluse osalised isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Võlgniku vara müük enampakkumisel on üks seadusega lubatud täitetoimingutest. 12.
sätestab enampakkumise kehtetuks tunnistamise alused ja tagajärjed.
lg 1 sätestab, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel; sissenõudja nõuda täitemenetluse jätkamist; ostja nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist ja kohtutäiturilt täitekulude, sealhulgas kohtutäituri tasu tagastamist; menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt. Kuigi eelnimetatud paragrahvis ei ole sätestatud, kelle vastu tuleb hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks esitada, leiab ringkonnakohus, et eelnimetatud sätte mõtte kohaselt tuleb selline hagi esitada kohtutäituri ja teiste täitemenetluse osaliste vastu, kellel kaasnevad enampakkumise kehtetuks tunnistamisega õiguslikud tagajärjed. Seega oleks tulnud sissenõudja AmCredit Eesti AS kaasata käesolevasse menetlusse, sest enampakkumise kehtetusest tulenevad talle
Credit Eesti AS-l on õigus avaldada menetlusosalisena hagi suhtes oma seisukohti ning kasutada muid menetlusõigusi. TsMS § 392 lg 1 p 6 järgi on menetlusosaliste väljaselgitamine eelmenetluses kohtu ülesanne, mille kohus jättis antud juhul täitmata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul selgitada hagejale menetluslikku olukorda ning teha ettepanek hagi esitamiseks täiendavalt ka AmCredit Eesti AS vastu. 13. Ringkonnakohus tagastab hagejale tema poolt ringkonnakohtule esitatud materjalid. Hagejal on õigus taotleda asja uuel läbivaatamisel maakohtus uute tõendite vastuvõtmist. Menetluskulud jaotab kohus asja uuel läbivaatamisel. T. Kollom M. Merimaa A. Tänav
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.