Obsah (11)

§ 651§ 657§ 654§ 652§ 5§ 436§ 442§ 230§ 233§ 163§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Igor Amann, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2008, Tallinn Tsiviilasja number Vaidlustatud

) § 233 lg

2. Kohus tegi otsusega kindlaks hageja varale kahju tekitamise, kuid jättes arvestamata hageja poolt esitatud tõendid kahjustatud asjade maksumuse kohta, asudes seisukohale, et tegelik kahju suurus ei ole kindlaks tehtud. Seejuures on kohus jätnud põhjendamatult kohaldamata VÕS § 127 lg
3. Vastus apellatsioonkaebusele
4. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
5. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, so osas, millega kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ning jaotas menetluskulud. 19. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust vaidlustatud osas kohtuotsuse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebuses kordab hageja põhiliselt esimese astme kohtule esitatud väiteid. Maakohus on neile piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

20.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 21. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja menetlusnorme ei rikkunud.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused on vastavuses asjas esile toodud asjaolude ja tõenditega. 22. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohtu otsus arusaamatu. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab

§ 442lg-s 8 sätestatud nõuetele.

Maakohus põhjendas otsuses, millistele asjaoludele ja tõenditele ta oma 4 järeldused rajas. Samuti põhjendas kohus, miks ta ei nõustunud mitmete hageja faktiliste väidetega. 23. Ebaõige on hageja väide, nagu oleks Liiklus- ja Kindlustusbüroo koostatud sündmuskoha ülevaatuse aktiga tõendatud, et lastetoa riidekapp vajab vahetamist. Aktis on märgitud, et välja on vaja vahetada kapi sisu, mitte kapp tervikuna (t lk 12). Ka ülevaatuse käigu selgituses on märgitud, et kahjustada on saanud kapi detailid, mis tuleb asendada uutega (t lk 11). Maakohus hindas eelnimetatud akti tõendina õigesti ja leidis põhjendatult, et hageja ei ole õigustatud nõudma riidekapi sisu kahjustamise eest uue lastemööbli komplekti maksumuse hüvitamist. KÜ juhatuse liikmete poolt koostatud aktist nähtub, et lastetoa diivan ja kardin olid märjad (t lk 83). Samas ei ole hageja tõendanud, et neid ei olnud võimalik kuivatada ega puhastada, so asja parandada. Liiklus- ja Kindlustusbüroo aktis (t lk 12) ei ole lastetoa diivani ja kardina kahjustusi märgitud. Maakohus leidis õigesti, et tulenevalt VÕS § 132 lg-s 3 sätestatust oleks eelnimetatud asjade maksumuse hüvitamise nõue võinud kõne alla tulla juhul, kui nende parandamine oleks ebamõistlikult kulukas. Hageja ei ole seda tõendanud, kuigi tulenevalt

§ 230lg-tes 1 ja 2 sätestatust oli see tema kohustus.

Pealegi ei ole hageja esitanud tõendit uute kardinate maksumuse kohta. Tõend, millele hageja selles osas tugines, kajastab messingist kardinasiini, mitte uute kardinate maksumust. Samuti ei ole hageja tõendanud oma väidet lapse lõhnaallergia kohta, mis tegi väidetavalt võimatuks lastetoa kapi, diivani ja kardinate edasise kasutamise. SA Tallinna Lastehaigla tõenditest lapse lõhnaallergia olemasolu ei nähtu (t lk 14, 15). 24. Elutoa kapi kahjustamise eest hüvitise nõude rahuldas kohus põhjendatult osaliselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kapi karkassi maksumuse kohta oleks hagejal olnud võimalik tõendeid esitada. Tegemist ei ole kahjuga, mida ei oleks saanud VÕS § 127 lg 6 ja

§ 233

lg 1 mõttes kindlaks teha või mille kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega. 25. Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel õigesti

§ 163

lg-t 1, jaotades hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, puudub alus esimese astme kohtu menetluskulude teistsuguseks jagamiseks.

§ 162

lg 1 järgi kannab apellatsioonimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul hageja. I. Amann T. Kollom A. Tänav 5