KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoobril 2008.a., Tallinnas, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-16627 Tsiviilasi EV hagi SNA vastu lapse elukoha määramiseks ja lapsega suhtlemise korra määramiseks Menetlustoiming Lapsega elukoha kindlaksmääramiseks ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks korraldava määrusega Menetlusosalised ja nende Hageja: EV(i.k. XXX, elukoht XXX) esindajad Hageja esindaja : Adv. Tiina Mare Hiob (AB T.M.Hiob; XXX) Kostja: SNA(i.k XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja advokaat Vitor Turkin Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse esindaja Karmen Heinmaa Menetlusosaliste ärakuulamise
- oktoobril 2008.a. toimumise aeg RESOLUTSIOON
- Rahuldada EV avaldus ja määrata tema ja SNA kooselust sündinud alaealise lapse SHJV (sündinud XXX.a.) elukohaks lapse ema EV elukoht.
- Määrata SHJV ja SNA suhtlemise kord järgmiselt: Alates käesoleva kohtumääruse tegemisest on SNA järgmiselt: õigus kohtuda oma poja SHJV 2.
- Igal nädalal ühel korral vähemalt 2 tundi korraga kuni lapse 5-aastaseks saamiseni. 2.
- SNA kohtumised SHJVga toimuvad avalikus kohas linnaruumis, s.o kas pargis, vanalinnas loomaaias, laste mängutoas vmt kohas. 2.
- Kuni 1.jaanuarini 2009.a. toimub isal lapsega kohtumine Tallinna Perekeskuse ruumides. Kokkusaamiste aja kooskõlastamisel osutab abi EV ja SNA Põhja-Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna vanemspetsialist K H ja Tallinna Perekeskuses lapsega kohtumisel nõustab ja abistab EV ja SNA kas Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötaja KV või MP. 2.
- Kuni lapse 3-aastaseks saamiseni kohtub SNA lapsega lapse ema EV juuresolekul. 2.
- Igal kohtumisel lepivad EV ja SNA kokku millisel nädalapäeval, mis kellast mis kellani ja kus kohtuvad isa ja poeg järgmisel nädalal. 2.
- Alates lapse 3-aastaseks saamisest on SNA õigus kohtuda oma poja SHJV ilma ema EV juuresolekuta. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele, millega kohus määrab lapse elukoha, on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohtumäärusele, millega kohus reguleerib isal lapsega suhtlemise korda ei saa edasi kaevata. Juhul, kui üks vanematest ei täida määratud suhtlemiskorda, on teisel vanemal õigus pöörduda kohtu poole vastavalt TsMS § 563 lg
- Avalduse aluseks olevad asjaolud. SHJV on SNA ja EV
- septembril 2007.a. sündinud poeg. SNA ja EV suhted on lõppenud alates veebruarist , mil EV lahkus elamast koos pojaga EV ja SNA ühisest elukohast. 30.04.2008.a. saabus Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja avaldus, milles EV palub kindlaks määrata lapse SHJV elukoht ja lapse isal SNA lapsega suhtlemise kord, kuna lapsevanemad ei suuda nimetatud küsimustes konsensust saavutada. EV on seisukohal, et lapse elukohaks tuleks määrata tema elukoht ja lapse isal võiks olla õigus kohtuda oma pojaga avalikus kohas ema juuresolekul paari tunni kaupa paaril korral kuus kuni lapse 5-aastaseks saamiseni. Avaldust põhjendab avaldaja sellega, et tema ja SNA suhted on muutunud väga keeruliseks ning nad ei suuda lapse isaga kokku leppida kuidas peaks isa lapsega suhelda saama. Lapse isa ei nõustu, et suhtlemine peaks toimuma ema juuresolekul, ema omakorda pole nõus last jätma üksi isaga kuna isal puudub väikelapse hooldamise varasem kogemus. Kuna laps on alles väga väike, on lapsel kindel magamisrežiim ja toitumisrežiim, mis teeb omakorda kokkuleppe sõlmimise lapsevanematel keerukamaks. Asjast puudutatud isiku SNA seisukoht esitatud avalduse suhtes. SNA ei vaidle vastu avaldaja soovile, et SHJV elukohaks jääb avaldaja elukoht. SNA on aga seisukohal, et talle peab olema tagatud võimalus oma lapsega suhelda. Lapse isa on seisukohal, et kuigi PkS § 49 kohaselt peavad olema mõlema vanema õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed, on paratamatu, et lahus elava vanema võimalused lapsega koosolemiseks on piiratumad lapsega koos elavast vanemast. Puudutatud isik palub anda talle võimalus kohtuda oma lapsega kahel korral nädalas 2 tundi korraga. Nimetatud aeg oleks minimaalne mis tagaks, et laps temast ei võõrduks. SNA ei pea õigeks, et tema kohtumised lapsega peaksid toimuma 2
(4)kindlasti lapse ema juuresolekul, vaid ta soovib kohtuda oma lapsega kõrvaliste isikute osavõtuta. Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse seisukoht. Tallinna linna Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakond leiab, et S N A on õigus oma poja SHJV tulenevalt PkS § 49 sätestatust õigus oma lapsega suhelda. Eestkosteasutus leiab, et mõistlik oleks lubada isal kohtuda lapsega kaks korda nädalas paar tundi korraga. Kaks korda kuus on liiga harv kohtumine, sest kogemus väikelapsega suhtlemisel tekib temaga tegelemise käigus. Kohtumääruse põhjendused. Kohus, kuulanud menetluse käigus ära nii avaldaja kui asjast puudutatud isikuna lapse isa, samuti Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna esindaja seisukoha, asub seisukohale, et avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kõigepealt võtab kohus seisukoha lapse elukoha määramise küsimuses. Materiaalõiguslikuks aluseks selles küsimuses seisukoha võtmisel on Lastekaitseseaduse (edaspidi LkS) § 3 ja Perekonnaseaduse (edaspidi PkS ) § 50, mis sätestavad laste huvide prioriteetsuse ja vanema õigused ning kohustused. Nii sätestab LkS § 3, et lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. PkS § 50 lg 1 annab aga vanemale õiguse ja kohustuse last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Sama seaduse § 51 kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse kohus. SNA ei vaidlusta, et tema poja SHJV elukohaks peaks jääma EV elukoht. Kohus on seisukohal, et kuivõrd SNA ja EV poeg SHJV on sündinud XXX.a. ja on alles 1 aasta ja 1 kuu vanune, tuleb tema elukohaks määrata lapse ema elukoht, sest väikelapse lähedus emaga on lapse kasvamisel ja arenemisel esimestel eluaastatel ülioluline. Kohus on seisukohal, et lapsel on õigus suhelda ka oma mõlema vanemaga, samuti on mõlemal vanemal õigus osa võtta oma lapse kasvatamisest ning suhelda lapsega. Seda õigust võib piirata üksnes lapse heaolust lähtuvalt. Perekonnaseaduse § 52 lg 2 kohaselt määrab kohus ära vanema ja lapse suhtlemise korra juhul kui vanemad ei saavuta selles osas kokkulepet. Kohus leiab, et käesolevas hagita perekonnaasjas korraldava kohtumääruse tegemisel tuleb eelkõige lähtuda lapse huvidest, kuid tagatud peab olema ka lapse ja isa kontakti piisav säilimine. Arvestades asjaoluga, et laps oli vaid mõne kuu vanune kui lapse vanemate suhted purunesid ja ema koos lapsega eraldi elama asus ning käesolevaks ajaks onn laps saanud 1 aasta ja 1 kuu vanuseks, tuleb isal võimaldada oma lapsega suhelda sellisel määral, et laps teda tundma õpiks ja armastama hakkaks ning nende vahel isa ja poja suhted tekkiksid, sest isa on lapsele ema kõrval teiseks tähtsaks isikuks elus kelle abile ja toele ta oma elus loota võib ning kelle nõuanded talle elus valikute tegemisel olulisteks on. Arvestades aga lapse vanust ja seda, et nii väikesel lapsel on oma unerežiim ja toitumisrežiim, tuleb isal lapsega suhtlemine kindlaks määrata selliselt, et see lapse päevarežiimi ei kahjustaks ja sellest kinni võimaldaks pidada. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et põhjendatud on määrata isal lapsega suhtlemise kord selliselt, et isal on võimalus oma lapsega suhelda ühel korral nädalas vähemalt 2 tundi korraga. 3
(4)Arvestades sellega, et SNA ja EV suhted on käesoleval ajal üsna keerulised ja et SNA suhted ja sidemed oma pojaga veel küllal haprad, peab kohus põhjendatuks isa ja lapse kohtumised kuni käesoleva aasta lõpuni korraldada Tallinna Perekeskuses, kus töötavad spetsialistid, kes vajadusel saavad aidata kaasa lapse ja isa suhtlemisele või aidata mõistlikult vanematel lahendada probleeme laste eest hoolitsemise pinnalt. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on ka lubada lapse emal EV olla isa ja lapse kohtumiste juures kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Nii nagu kohus eelpool märkis on ema lapsele väga oluline ja lähedane isik lapse esimestel eluaastatel, ning seetõttu on oluline tagada lapsele kõige lähedasema isiku juuresolek ka isaga kohtumise algusaegadel ja isaga usalduslike suhete tekkimise perioodil. Kohus on veendunud, et kohtumääruse täitmisel määruses märgitud viisil, on lapse 3-aastaseks saamise ajaks tekkinud isa ja lapse vahel usalduslikud suhted ning stabiliseerunud on ka lapse vanemate vahelised suhted ja lapse isa on võimalik lubada lapsega ka omavahel aega veetma. Arvestades asjaoluga, et lapse huvide riiklik kaitse kohtust väljaspool peab saama tagatud lapse elukohajärgse sotsiaalhoolekande osakonna poolt, tuleb jätta lapse elukohajärgse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsetöötajate pädevusse lapsele ja lapsevanematele kaasabi osutamine käesoleva kohtumääruse täitmisel. Kohus selgitab menetlusosalistele TsMS § 563 sätteteid: Kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib vanem sellest kohtule teatada. Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada ning millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust; milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Eelnimetatud kohtumäärus on täidetav täitemenetluses. Eeltoodust tulenevalt saadab kohus menetlusosalised nende nõusolekul lepitaja juurde lepitusmenetluse läbiviimiseks juhul kui kumbki pooltest käesolevat kohtumäärust ei täida ja teine pool teavitab sellest kohut ja kohus vaatab käesoleva hagita perekonnaasja uuesti läbi. Kohtunik 4
(4)