← Eesti

2-06-19062/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-19062 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Tiit Kollom ja Jüri Paap Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. otoober 2008, Tallinn Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend AS Hansa Liising Eesti hagiavaldus Mairo Kingsepa ja Helina Toomi vastu 57 469, 97 krooni väljamõistmiseks Harju Maakohtu 20.12.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Hansa Liising Eesti apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  2. september 2008, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Hansa Liising Eesti (reg kood 10434248 asukoht Liivalaia 8 15039 Tallinn), esindaja Olga Harlamova Kostja Mairo Kingsepp (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx), esindaja adv Ain Laansalu Kostja Helina Toom (IK xxxxxxxxxxx elukoht xxxxx xx-x xxxxx xxxxx), esindaja adv Ain Laansalu Resolutsioon
  3. Jätta Harju Maakohtu 20.12.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
  5. Hageja ja Mairo Kingsepp sõlmisid 12.11.2004 liisinglepingu nr 0089189L, mille esemeks oli sõiduauto Chrysler 300M I AUT 2.7, ehitusaasta
  6. Hageja ütles lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles.
  7. Kostja andis hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse 07.11.
  8. Sõiduki esiklaas oli mõraga ning juhiukse aken ei töötanud. Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara realiseerimiseks üle Saksa Auto AS-le. Vara ülevaatuse käigus selgus, et sõidukil on vaja silda reguleerida ja vahetada rooliots ning stabilisaatori tugivarras, ühtlasi lisati õli. Vara õnnestus võõrandada novembris 2005, kuid mõni aeg hiljem taganes ostja vara müügilepingust, kuna mootor oli kokku jooksnud. Saksa Auto AS poolt antud hinnangu kohaselt oli mootori kokkujooksmine tingitud asjaolust, et kostja ei olnud käitunud varaga heaperemehelikult ning ei olnud hoolitsenud mootoriõli vahetuse või lisamise eest ning mootor oli juba selle tagastamise hetkel kahjustatud. Mootori remondi esialgse kalkulatsiooni kohaselt oleks mootori remont läinud maksma 78 000 krooni. Hageja pidas nimetatud kulutust liiga suureks ning suunas sõiduki müüki romulasse (AMJ Autoäri OÜ). Vara õnnestus võõrandada hinnaga 56 779,66 krooni.
  9. Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees oli järgmine: hageja poolt kantud vara tagastamise ja realiseerimisega seotud otsesed kulutused kokku 20 723,47 krooni, mis sisaldab tagastusteenust 2500 krooni, vara remonti 5308,70 krooni, Saksa Auto AS poolt osutatud vara müügiteenust 6038,14 krooni, vara pukseerimist 800 krooni, AMJ Autoäri poolt osutatud vara müügiteenust 4957,63 krooni, remonti 1119 krooni. Vara jääkmaksumus oli 99 988,03 krooni. Kostja võlgnevus kokku moodustab 120 711,50 krooni. Vara realiseerimisest sai hageja 56 779,66 krooni ning lisaks on laekunud 6461,87 krooni. Seega on kostja poolt hagejale hüvitamata 57 469,97 krooni.
  10. Helina Toom vastutab Mairo Kingsepa kohustuste eest solidaarselt käendajana.
  11. Mairo Kingsepp hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole oma õiguste teostamisel käitunud heas usus. Auto turuväärtus tagastamise hetkel oli 120 000 – 140 000 krooni. Nimetatud hinnaga auto realiseerimisel oleks hageja saanud katta kogu debitoorse võlgnevuse kui ka liisingobjekti tagastamise ja müügiga seonduvad kulud. Kostja andis auto üle komplektselt, töö- ja sõidukorras Tartus 07.11.
  12. Kostja ei vastuta kui keegi kolmas isik on sõitnud autoga selliselt, et mootor purunes. Samuti ei saa kostja vastutada sellise auto pukseerimis- ja müügikulude eest. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
  13. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja Mairo Kingsepalt ja Helina Toomilt solidaarselt 6963,27 krooni AS Hansa Liising Eesti kasuks. Menetluskulud jäid 88% ulatuses AS Hansa Liising Eesti kanda ja 12% ulatuses solidaarselt Mairo Kingsepa ja Helina Toomi kanda.
  14. Poolte vahel puudub vaidlus, et liisingleping on kehtivalt hageja poolt üles öeldud ning Mairo Kingsepp andis hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse 07.11.2005 Tartus. Vastavalt 07.11.2005 koostatud vara üleandmise-vastuvõtmise aktile oli sõiduki esiklaas mõraga ning juhiukse aken ei töötanud. 16.11.2007 andis hageja vara realiseerimiseks üle Saksa Auto AS-le.
  15. Poolte vahel on vaidlus selles, millises ulatuses peavad kostjad hüvitama hagejale kulutused, mida hageja kandis seoses liisingesemega.
  16. VÕS § 367 lg 3 sätestatud liisingueseme liisinguandjale tagastamise hetk on 07.11.
  17. Kuna 16.11.2007 müüdi sõiduk 100 635,59 krooniga, siis see ongi liisingueseme väärtus Mairo Kingsepa poolt selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
  18. Hageja ei ole tõendanud, et hageja poolt näidatud ulatuses kulutused on tekkinud kostjate tegevuse tulemusel. Vaidlust ei ole selles, et alates 30.11.2005 oli sõiduk kolmanda isiku 2

(5)valduses, kellele sõiduk müüdi Saksa Auto AS poolt 100 635,59 krooni eest. Asjaolu, et auto oli uue omaniku käes ainult 7 päeva ei anna alust järelduseks, et sõiduki mootori kokkujooksmise eest sellel perioodil vastutavad kostjad. Kohtule esitatud arvelt nr 252602227 nähtuvalt tegeles sõiduki müügieelse hooldusega AS Saksa Auto. Juba siis oleks olnud võimalik tuvastada mootori kokkujooksmise oht õli puudumise tõttu. Auto hooldaja sellist ohtu aga ei tuvastanud, vaid vahetas stabika tugivarda ja rooliotsa ning teostas vajalikud müügieelsed remonttööd. Vastuolus hea usu põhimõttega on panna nii ajaliselt kui ka summaliselt määratlemata kohustused liisinguvõtjale.
  1. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjatelt ka nende kulutuste hüvitamist, mis kaasnesid pärast auto teistkordset tagastamist ja hilisemat müüki AMJ Autoäri OÜ poolt 67 000 krooni eest (koos käibemaksuga). Hageja ei saa kostjatelt nõuda seega OÜ Moneklar 31.12.2005 arve 800 krooni tasumist puksiirteenuse osutamise eest detsembris 2005, AMJ Autoäri 16.03.2006 arve alusel 5850 krooni sõiduki komisjonitasu ning Saksa Auto AS 30.05.2006 arve alusel 1320 krooni tasumist mootori defekteerimise eest.
  2. Kohus ei nõustunud kostjatega selles, et kõik hageja poolt tehtud kulutused vaidlusaluse sõiduki müügiks on põhjendamatud. Ka juhul kui kostjad oleksid ise korraldanud müügitegevust, oleksid sellega paratamatult kaasnenud võõrandamisega seotud kahjud ja kulud. Hageja on krediidiasutus, kelle põhitegevus ei ole sõidukite müügiteenuse osutamine.
  3. Kostjad on kohustatud hagejale tasuma 2950 krooni sõiduki tagastusteenuse eest. Liisinguandja ei ole kohustatud sõiduautot ise vastu võtma. Sõiduki on Mairo Kingsepalt vastu võtnud OÜ Reeborn ning esitanud hagejale teenuse eest arve nr A
  4. AS Saksa Auto on seadnud auto müügikõlblikuks, st teinud vajalikud tööd selleks, et sõiduk võimalikult soodsalt müüa. Vahetatud on varuosad, mille puhul on normaalne nende kulumine. Paljasõnaline on kostjate väide, et stabika tugivarda ja rooliotsa vahetamine olid ilmselt mittevajalikud tööd. Eeltoodust tulenevalt on kostjad kohustatud hüvitama hageja poolt tehtud kulutused summas 6264 krooni vastavalt arvele
  5. Põhjendatud on ka Saksa Auto AS arve 7125 krooni, mis sisaldab tasu sõiduki realiseerimise eest. Liisinguvõtjal on võimalus ka ise sõiduautole ostja leida, kui ta seda aga ei tee, on ta kohustatud võõrandamisega seotud kulutused põhjendatud osas katma.
  6. Poolte vahel ei ole vaidlust, et vara jääkmaksumus oli 99 988,03 krooni. Liisinguvõtja peab liisinguandjale hüvitama lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Kuna lepingu lõppemisel jäi auto omandiõigus hagejale ning selle müügist 30.11.2005 saadi 100 635,59 krooni, tuleb auto jääkväärtust selles ulatuses ka arvestada. Hageja on teinud põhjendatud kulutusi seoses liisinglepingu ennetähtaegse lõpetamisega ja liisingeseme müügiga summas 14 072,70 krooni. Kuna hageja sai sõiduki müügist 651,56 krooni rohkem kui oli selle jääkmaksumus, tuleb müügist rohkem saadu kostjatelt väljamõistatavatest vajalikest kulutustes ka maha arvata. Pärast lepingu lõppemist on hagejale laekunud 6461,87 krooni, seega on hageja põhjendatud nõue kostjate vastu kokku 6963,27 krooni.
  7. Kohtule on esitatud käendusleping nr 0089189L, millega Helina Toom on võtnud endale kohustuse tagada solidaarselt Mairo Kingsepaga liisinglepingust tulenevate Mairo Kingsepa kohustuste kohane ja täielik täitmine. Kuna Helina Toom ei ole kohtule käenduslepingust tulenevaid vastuväiteid esitanud, kuuluvad hageja poolt seoses liisinglepingu ülesütlemisega liisingesemele tehtud põhjendatud kulutused 6963,27 krooni Helina Toomilt solidaarselt Mairo Kingsepaga hageja kasuks väljamõistmisele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  8. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja teha uus otsus, millega mõista välja AS Hansa Liising Eesti kasuks kohtu poolt välja mõistmata jäänud jääkmaksumuse ja vara müügist saadud summa vahe 50 506,70 krooni. Kõik menetluskulud panna kostjate kanda. 3
(5)
  1. Maakohus on hinnanud ebaõigesti asjas kogutud tõendeid ning jätnud analüüsimata tähtsust omavad asjaolud, mis on viinud maakohtu valele seisukohale.
  2. Kohus leidis, et liisingueseme väärtuseks tuleb lugeda 100 635,59 krooni. Reaalselt sai hageja vara müügist 56 779,66 krooni. Kohus ei analüüsinud hageja esitatud tõendit selle kohta, et sõiduki tagastamisel Mairo Kingsepa poolt oli selle mootor rikkis. Saksa Auto AS antud hinnangu kohaselt oli mootori kokkujooksmine tingitud asjaolust, et Mairo Kingsepp ei olnud käitunud varaga heaperemehelikult ning ei olnud hoolitsenud mootorõli vahetuse või lisamise eest ning mootor oli juba selle tagastamise hetkel kahjustatud. Hageja on tõendanud põhjuslikku seost Mairo Kingsepa käitumise ja tekkinud kahju vahel. Mootori riket võis põhjustada õlisurve kadumine (tuvastatud, et mootori õlitase oli alla miinimum piiri). Sõiduki mootor ei jookse kokku järsku, vaid eeldab korduvat vara valet kohtlemist, st mootor oli kokku jooksmise ohus juba siis, kui sõiduk oli Mairo Kingsepa valduses.
  3. Maakohus on oma otsuses alusetult tuginenud VÕS § 367 lg-le 3 ja jätnud tähelepanuta, et kostjate kohustus hüvitada hagejale vara võõrandamisest tekkinud kahju, so vara jääkmaksumuse ja müügihinna vahe, tuleneb lepingu üldtingimuste p-st 3.
  4. Seetõttu on kohus lepingust tuleneva võlgnevuse arvestamisel alusetult lähtunud vara jääkmaksumuse ja esmase müügihinna vahest.
  5. Kuigi käesoleval juhul jäi vara kuni võõrandamiseni hageja omandisse, ei tähenda see, et hageja oleks läinud vastuollu VÕS § 367 lg-s 3 sätestatuga. Hageja võõrandas vara ja kustutas vara müügihinnast saadud summa arvelt lepingust tulenevat võlgnevust. Liisinguvõtja kohustuseks jääb hüvitada vaid summa, mis ei katnud müügihinna ja lepingust tuleneva võlgnevuse vahet. Seega selgus liisinguvõtja kasutuses olnud sõiduki konkreetne turuväärtus sõiduki müügiprotsessi käigus. Liisinguandjale tagastatud sõiduk müüakse või renditakse turuhinnaga, mis ongi vara tegelikuks väärtuseks, mis selgub asja müües.
  6. Lähtuvalt Riigikohtu 19.04.2006 lahendist 3-2-1-29-06 ning vaadeldes VÕS § 367, kajastub põhimõte, et liisinguleping on krediteerimisleping ning liisinguandja kui liisingulepingu krediteerija poolt liisingueseme finantseerimiseks tehtud kulutused peavad saama liisingulepingu ülesütlemise korral kaetud. Liisinguandja ei tohiks olla halvemas seisus, juhul kui ta oleks tegutsenud üksnes laenuandjana ning sõiduk oleks ostetud laenuga. VÕS § 367 lg-ga 3 püüab seadusandja välistada olukorra, kus liisinguandja saaks siinkohal alusetult rikastuda, et ei tekiks olukorda, mil liisinguandja nõuab liisinguvõtjalt kogu liisingueseme ostuhinna tasumist ning samas jätab liisinguandaja liisingueseme endale või realiseerib selle ja rikastub seeläbi.
  7. Riski, mis seondub liisingueseme müügiga, ei saa ega tohi kanda hageja, kes osales sõiduki soetamisprotsessis sisuliselt ainult finantseerijana, kes oma lepingulisi kohustusi igati täitis ning kes oli sunnitud liisingueseme realiseerimisprotsessiga üleüldse tegelema seetõttu, et Mairo Kingsepp omapoolseid lepingulisi kohustusi rikkus.
  8. Vara realiseerimine toob endaga alati kaasa teatud kulud. Menetluse käigus esitas hageja kõik arved, mis on seotud sõiduki realiseerimisega (vara tagastamine, tehniline ülevaatus, remonttööd, sõiduki realiseerimise eest makstav tasu). Kõikide arvete juures on ka hageja konto väljavõtted, mis näitavad, et ta on nimetatud arved tasunud. Kostjad peavad mainitud kulutused hagejale hüvitama. Juhul, kui Mairo Kingsepp oleks oma lepingulisi kohustusi korrektselt täitnud, oleks peale lepingu lõppemist olnud hagejale hüvitatud kõik varade omandamiseks tehtud kulutused, st poleks tekkinud kõnealust kahjusummat ja samuti poleks hageja pidanud kandma täiendavaid kulutusi seoses sõiduki edasise müügiprotsessiga. 4
(5)Vastustaja seisukoht
  1. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  2. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  3. Alusetu on hageja etteheide, et kohus ei analüüsinud tema esitatud tõendit selle kohta, et sõiduki tagastamisel Mairo Kingsepa poolt oli selle mootor rikkis. Sellist tõendit asja materjali hulgas ei ole. Ringkonnakohtu istungil täpsustas hageja esindaja, et peab nimetatud tõendiks AS Saksa Auto müügikonsultandi Rait Reintalu poolt välja antud õiendit (tl 42) selle kohta, et vaidlusaluse auto saabumisel kasutatud liisingautode platsile oli selle mootori õlitase alla miinimumi piiri ning enne sõiduki müüki oli õli lisatud normpiirini. Nimetatud õiendist ei nähtu, millega seoses ja millal see õiend on koostatud, kes, millal ja millistel asjaoludel õlitaseme näidu tuvastas ning õli juurde lisas. Ühelgi juhul ei ole aga nimetatud õiendist võimalik teha järeldust, et sõiduki tagastamisel oli selle mootor rikkis. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktis (tl 37), mis vormistati 07.11.2005 Mairo Kingsepa poolt auto üleandmisel, sellist puudust märgitud ei ole. Samuti ei ole õlitaseme kohta tehtud mingit märget auto üleandmisel AS-le Saksa Auto (tl 38). AS Saksa Auto, kes tegeles sõiduki müügieelse hooldusega ja vajalike remonttööde tegemisega, ei tuvastanud mootori kokkujooksmise ohtu õli puudumise tõttu. Seisukoht, et mootor ei jookse kokku järsku, vaid eeldab korduvat vara valet kohtlemist, on hageja paljasõnaline oletus. Mingit eksperdi arvamust mootori kokkujooksu võimalike põhjuste kohta asjas esitatud ei ole. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et auto üleandmisel Mairo Kingsepa poolt, oleksid olnud autol sellised puudused, mis toonuks kaasa iseenesliku mootori kokkujooksmise.
  4. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et liisinguandjale tagastatud sõiduk müüakse turuhinnaga, mis ongi vara tegelikuks väärtuseks, mis selgub asja müües. Just auto müügihinnast maakohus võlgnevuse arvestamisel lähtuski ja nimelt sellest müügihinnast, millega auto müüdi peale auto tagastamist kostja poolt. Kuna tuvastatud ei ole, et Mairo Kingsepp andis üle kahjustatud mootoriga auto, ei vastuta kostjad autol edaspidi tekkinud kahjustuste eest.
  5. Õiged, kui käesolevas vaidluses asjakohatud, on apellatsioonkaebuses toodud väited selle kohta, et vara realiseerimine toob endaga alati kaasa teatud kulud, mis peavad jääma liisinguvõtja kanda, kes oma lepingulisi kohustusi korrektselt ei täitnud. Kohus ongi kõik kulud, mis on seotud auto tagastamise, müügieelse remondi ja müügiprotsessi läbiviimisega, jätnud kostjate kanda ning jätnud välja mõistmata üksnes selle kahju, mille tekitamine Mairo Kingsepa poolt ei ole tõendatud.
  6. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Gaida Kivinurm Tiit Kollom Jüri Paap 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.