2-08-15614/3

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 23.09.

1. a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-15614 Tsiviilasi SKhagi APvastu elatise suurendamise nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja SK(isikukood XXX, elukoht XXX); esindajad kostja AP(isikukood XXX, elukoht XXX); kostja esindaja Laura Krull (XXX). Istungi toimumise aeg 12.09.2008.a. Istungil osalsesid Hageja SK Kostja AP Kostja esindaja Laura Krull RESOLUTSIOON
2. SKhagi APvastu elatise suurendamise nõudes rahuldada osaliselt.
3. Suurendada 09.06.2006.a. Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-05-98/24 kostjalt APlt XXX.a. sündinud SK ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust (1500 krooni kuus) 1200 krooni võrra. Välja mõista kostjalt APlt XXX.a. sündinud SK ülalpidamiseks elatis summas 2700 kr alates 24.04.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni, hageja SK kasuks.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud SKesitas 24.04.2008.a. kohtusse hagi APvastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust XXX.a. tütar Sofia Karkus. Esmakordselt pöördus hageja Tallinna Linnakohtu poole 1998.a. Vastavalt 25.05.1999.a. kohtuotsusele mõisteti kostjalt välja igakuine elatusraha 750 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. 2005.a. jaanuaris pöördus hageja Harju Maakohtu poole hagiavaldusega elatisraha suuruse muutmiseks. Hageja ja kostja jõudsid kokkuleppele. Vastavalt nimetatud kohtumäärusele kohustus kostja maksma lapsele elatusraha 1 500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Veebruari 2008.a. algusest maksab kostja elatusraha 2 175 krooni. Seisuga 24.04.2008.a. on kostjal tekkinud võlg hageja ees 127 153,75 krooni, sh saamata jäänud elatis ja intress 0,06%. Käesoleva hetkeni ei ole kostja oma võla tasumist alustanud. Hageja palub kohtul välja mõista elatusraha suuruses 5 780 krooni so 4 738 + 22% tulumaks. Kohtule esitatud tabelülevaate kohaselt kulub ühes kuus lapse kasvatamiseks 9 476 krooni. Kohtuistungil jäi hageja elatise summas 5780 kr juurde ja palus selle kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest. Hageja palub jätta menetluskuld kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja AP esitas 27.05.2008.a. vastuse SK 24.04.2008.a. esitatud hagile. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on pidevalt täitnud elatise maksmise kohustust, seda tõendab ka kostja töökoha OÜ T poolt antud tõend, mille kohaselt alates 12.12.2005.a. kantakse elatis kostja töötasust otse hageja arvelduskontole. Alates 2008.a. jaanuarist on kostja brutopalk ühes kuus 5 000 krooni ning alates 2008.a. algusest on kostja maksnud hagejale igakuiselt elatist 2 175 krooni. Hageja on esitanud nõude igakuise elatise maksmiseks suuruses 5 780 krooni. Kostja leiab, et elatise nõue nimetatud suuruses on põhjendamatu, kulutused tõendamata ning pealegi kostja sissetulek ei võimalda sellises suuruses elatise maksmist. Arvestades lapse mõlema vanema sissetulekuid, on kulutused ebamõistlikult suured ning neid on võimalik oluliselt vähendada. Elatise väljamõistmine hageja poolt taotletavas suuruses paneks kostja sellisesse majanduslikku olukorda, mis ei võimaldaks katta isegi hädavajalikke kulutusi tema ülalpidamisel olevale teisele lapsele, XXX.a. sündinud A P . Kostja majanduslik olukord ei võimalda maksta poolte ühisele lapsele suuremat elatist kui 2 200 krooni ühes kalendrikuus. Kostja palub jätta hagi elatisraha suuruse muutmise nõudes rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et SKhagi APvastu elatise suurendamise nõudes kuulub rahuldamisele osaliselt. Asja materjalidest nähtuvalt XXX.a. sündinud SK vanemateks on SK ja AP. Laps on alaealine, kelle ülalpidamise kohustus lasub Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 järgi tema vanematel. S K elab ema juures ning selle üle puudub poolte vahel ka vaidlus. Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Asja materjalidest nähtuvalt moodustab hageja töötasu keskmiselt 10000 kr kuus, kostja töötasu 5000 kr kuus (töötab 0,5 kohaga). Asjaolu, et kostja oma kroonilise haiguse raviks peab pidevalt tarvitama kalleid ravimeid, nähtub Lasnamäe Perearstikeskuse AS kostja tervisekaardi väljavõttest. Hageja palub suurendada kostjalt tütre ülalpidamiseks välja mõistetud igakuise elatusraha summat 1 500 kroonilt 5780 kroonini (sh tulumaks). Hagiavaldusest nähtuvalt moodustavad kulutused alaealise ülalpidamiseks 9 476 krooni kuus sh näiteks söögile 2 200 krooni, garderoobile 1 800 krooni, kulud tervishoiule 600 krooni, transpordile 106 krooni, haridusele 1 000 krooni, vabaaja kulutused 1 200 krooni, etc. Kulutused sellises ulatuses on tõendamata, seega kohtu hinnangul oletuslikud. Kostja vaidleb hageja poolt palutud elatise summa suurendamisele vastu ning leiab, et on nõus maksma lapsele elatist kuus 2 200 krooni, kuivõrd kostja varaline ning tervislik seisund ei võimalda maksta hageja poolt nõutud summasid. Samuti on kostja ülalpidamisel teine laps, 1998.a. sündinud poeg Aleksei Palijenko (t lk 49) Asjaolu, et vastavalt kostja avaldusele kantakse kostja palgast hageja arvele igakuiselt 2175 kr, on tõendamist leidnud 12.05.2008.a. OÜ T tõendiga. Asjaolu üle, et kostja on tasunud alates 2008.a. veebruarikuust oma tütre Sofia ülalpidamiseks elatist 2175 krooni, pooled ei vaidle. Eelnevast järeldub, et kostja tasus elatist juba enne hagi esitamist 24.04.2008.a. PkS § 61 lg 4 sätestatud määras. Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas elatis. Eelnevast järeldub, et hagejal tuleb tema kasuks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatiselt maksta tulumaksu. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue arvestada nimetatud asjaoluga elatise suuruse kindlaks määramisel. Arvestades kostja töötasu suurust ja asjaolu, et tema ülalpidamisel on ka teine alaealine laps, kui ka asjaolu, et väljamõstetavalt elatiselt tuleb hagejal tasuda tulumaks, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista elatis summas, milles oleks arvestatud ka tulumaksu maksmiseks ettenähtud summa. Kohus leiab, et mõistlikuks elatise suuruseks on 2700 kr. Kohus on seisukohal, et SK ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurendamisel ei saa jätta tähelepanuta ka vanema teist alaealist ülalpeetavat, poeg A , kelle olukord, arvestades teise lapse nõudmisi-vajadusi, ei saa halveneda või olla halvem. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Elatise kindlaksmääramisel tuleb kohtul lähtuda lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist vastavalt PKS § 61 lg
5. Asja kohtuliku menetluse käigus ei ole leidnud tõendamist, et kostja majanduslik olukord võimaldaks maksta elatist hageja poolt nõutud summas. Kohus on seisukohal, et igapäevases elus tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks peavad jääma eluks vajalike võimalike kulutuste piiridesse, arvestades samas lapse vajadusi ja vanemate majanduslikke võimalusi, mida tuleb arvestada lapsele tehtavate kulutuste planeerimisel. 2