← Eesti

2-08-10388/5

Obsah (6)§ 150§ 64§ 430§ 428§ 168§ 661

2-08-10388 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-10388 Tsiviilasi

) § 432). Samuti taotlevad pooled pooles ulatuses tasutud riigilõivu tagastamist (

§ 150lg 2 p 1).

Tuginedes

§ 64

lg-s 2 sätestatule soovivad pooled, et kompromissi kinnitav kohtumäärus jõustuks 10 päeva jooksul pärast selle kättetoimetamist pooltele. Samal eelistungil tehtud protokollilise määrusega otsustas kohus kompromissi vastu võtta selle kinnitamiseks. Kohus teavitas menetlusosalisi, et vastava kirjaliku määruse teeb kohus avalikult teatavaks 03.11.2008.a kell 15.00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 2 2-08-10388

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Juhindudes

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kohtukulud jäävad poolte endi kanda.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. Seoses poolte taotlusega pooles ulatuses tasutud riigilõivu tagastamiseks märgib kohus järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja kohtu poole pöördumisel tasunud riigilõivu. Arvestades riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-s 1 sätestatuga, puudus ka kostjal kohustus kohtule esitatud avalduselt (taotluselt) riigilõivu tasuda (vt ka: Riigikohtu 01.02.2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06 (p 14)). Lähtudes eeltoodust jätab kohus poolte taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks tähelepanuta. Indrek Parrest kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.