← Eesti

2-08-15133/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-15133 Otsuse tegemise aeg ja koht 23.september 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi V T´i hagi S T vastu abielu lahutamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 17.september 2008 Menetlusosalised Hageja: V T (IK xxx) Kostja: S T (IK xxx) RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada.
  2. Lahutada V T´i ja S T abielu, mis on sõlmitud
  3. aprillil 1981.a Kohtla-Järve Linna Perekonnaseisuosakonnas, abieluakti kanne nr
  4. Kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 23.septembril
  5. a kell 16.
  6. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGIAVALDUS V T esitas 22.aprillil 2008 Viru Maakohtule hagiavalduse S T vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud
  7. aprillil 1981.a Kohtla-Järve Linna Perekonnaseisuosakonnas. Poolte kooselu lõppes 2008.a aprillis, kui hageja kolis kostja juurest ära. Tegelikult ei olnud poolte perekondlikud suhted kooskõlalised juba viimase kolme aasta jooksul. Hageja on kindel, et abielu jätkamine on muutunud võimatuks. Hageja palub poolte abielu lahutada. 1

(4)KOHTUISTUNG Kohtuistungil 17.septembril 2008 jäi hageja hagiavalduse juurde ning palus poolte abielu lahutada. Hageja selgitas, et poolte suhted on alates 2005.aastast olnud keerulised. Perekonnas puudub austus ja teineteisemõistmine. Hagejal soovi abielu säilitada ei ole. Kostja hagi õigeks ei võtnud, selgitades, et tal ei ole soovi elada mehega, kes võttis kõik (auto ja firma) ära ja jättis ta koos pojaga praktiliselt elatusvahenditeta. Lahutusega ilma vara jagamiseta pole ta nõus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud 11. aprillil 1981.a Kohtla-Järve Linna Perekonnaseisuosakonnas. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 p 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle ning lähtuvalt PKS § 29 lg 2, abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt PKS § 2 lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning sellest järeldub, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Hageja on avaldanud tahet abielu lahutamiseks. Pooled on ühisel seisukohal, et perekonnas olid ebakõlad ja abielusuhted nende vahel on lõppenud 2008.a aprillis. Hageja soovib lahutada poolte abielu, pidades kooselu jätkamist võimatuks. Ka kostja on sisuliselt nõus, et poolte perekondlike suhete jätkamine on muutunud võimatuks. Kohus leiab, et kuna hageja on väljendanud tahet abielu lahutada, kostja hagejaga kooselu taastamist ei soovi, võib lugeda, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning nende abielu tuleb lahutada. Kuigi kostja ei ole nõus abielu lahutamisega enne poolte ühisvara jagamist, ei anna nimetatud vastuväide iseenesest alust hagi rahuldamata jätmiseks. Vaidluse olemasolul on kostjal õigus esitada kohtusse TsMS §§ 363, 334, 338, 339 ning 340 sätetele vastav hagiavaldus abikaasade ühisvara jagamise nõudes. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 hagiavalduse. ning § 632 lg 1 rahuldab kohus Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik: 2
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.