← Eesti

2-08-22751/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2008.a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Tsiv

§ 29

lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et osaühingu kohustused moodustavad 2 182 539.09 krooni ja vara on 4799,03 krooni. Võlgnik on maksejõuetu, mis on püsiva iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul ei ole juhatuse liikme tegevuses kuriteo tunnustega tegusid tuvastatud. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda asjaolu, et äriühingu majandustegevusest ei laekunud sellisel määral käibevahendeid, mille arvelt oleks võimalik tasuda olemaolevaid maksekohustusi. Kohustused tuli kiiresti tasuda, võlga ajatada ei saanud, omanikud täiendavalt sissemakseid osakapitali teha ei soovinud. Ajutine haldur on tuvastanud, et

  1. majandusaasta lõpus oli äriühingu omakapital(netovara) negatiivne -1 921 302 krooni. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud ÄS §180 lõige 5¹ kohaselt peab juhatus esitama viivitamata kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt äriseadustiku §le 176 oli ühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni ühingu omakapital (netovara) oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000 krooni. Juhatuse liikmed seaduses sätestatud viisil ei käitunud. Vaatamata sellele, et äriühing oli
  2. a lõpus pankrotiseisus, esitati avaldus kohtule alles 06.06.
  3. a. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et juhatuse liikmed on rikkunud äriseadustiku §171 lg 2 p 1 ja §180 lg 5 ¹ sätestatud kohustusi. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 130

lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

§ 23

lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest 4 tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku brutosumma 14 660 krooni. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 6, 7 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub W OÜ-lt ja TMN’lt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused summas 7 960 krooni Raivo Piirla kasuks. Rahandusministeeriumi tagatiste kontole tasutud 6 700 krooni arvelt kuulub Raivo Piirla kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu brutosummas 6 700 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule TMN’le. Karin Sonntak Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.