← Eesti

2-04-86/2

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-04-86 Elisa Eesti AS versus Rein Valk võlgnevuse 20 198 krooni väljamõistmiseks Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Hageja Elisa Eesti AS (endine ärinimi Radiolinja AS; Elisa Mobiilsideteenused AS; registrikood 10178070; aadress Vilmsi 47, 10126, Tallinn) Katrin Verma Hageja esindaja Kostja Rein Valk (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xx-x, xxxxxxxx xxxx) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustus hagis
  2. Rahuldada Elisa Eesti AS (endine Radiolinja Eesti AS) hagi Rein Valgu vastu võlgnevuse nõudes ja välja mõista Rein Valgult 10 099 (kümme tuhat üheksakümmend üheksa) krooni Elisa Eesti AS kasuks. Muud otsustused
  3. Seoses kohtuotsuse tegemisega ja menetluskuludega: 2.1 jaotada menetluskulu ja jätta 1 050 krooni Rein Valgu kanda ja 700 krooni Elisa Eesti AS kanda; 2.2 välja mõista Rein Valgult menetluskulu 1 050 (üks tuhat viiskümmend) krooni Elisa Eesti AS kasuks; 2.3 edastada otsuse koopia menetlusosalistele. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas
  4. Selgitada: 3.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Hageja põhjendused 1.
  6. Hageja nõue Elisa Eesti AS Radiolinja Eesti AS õigusjärglasena on esitanud
  7. jaanuaril 2004 kohtusse hagi Rein Valgu vastu võlgnevuse 10 099 krooni ja viivise 10 099 krooni väljamõistmiseks. Viivise väljamõistmisest on hageja menetluse käigus loobunud. 1.
  8. Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja väitel esineb asjaolu, et
  9. juulil 1997 on Radiolinja Eesti AS sõlminud Rein Valguga GSM 256 liitumislepingu nr
  10. Liitumislepingu lahutamatu lisa on eeskirjad, milles on kindlaks määratud poolte õigused ja kohustused ning milliseid osapooled kohustusid liitumislepingule alla kirjutades täitma. Eeskirjade p-s 4.2.2 on sätestatud kliendi kohustused arvete õigeaegseks tasumiseks. Kostja võlgnevus tasumata teenuste eest on 10 099 krooni. Hageja on osundanud asjaolule, et võlgnevuse sissenõudmise menetluses on Contant Eesti AS saatnud menetluse käigus kostjale perioodil
  11. jaanuar 1999 –
  12. veebruar 1999 kokku 3 võlgnevuse tasumise kohustust meeldetuletavat kirja. Hageja oma
  13. märtsi 2008 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas leidnud, et kuna kostja on tunnistanud liitumislepingu sõlmimist väidetavalt kolmanda isiku palvel ja kostja on raske puudega, siis on hageja loobunud esialgses hagiavalduses nõutud viivistest summas 10 099 krooni.
  14. Kostja põhjendused 2.
  15. Kostja seisukoht nõudes Kohtulikus menetluses on kostja vaidlustanud hageja nõuet osundades ka aegumisele. 2.
  16. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja väitel ei ole ta mobiili teenust ise kasutanud. Väitetavalt on ta langenud lepingu sõlmimisel pettuse ohvriks, kui sõber palunud lepingut sõlmida. Ta on raske puudega invaliid, ega saa endale mobiili lubada. Kostja väitel on ka hagi aegunud.
  17. Kohtu põhjendused 3.
  18. Menetluse käik Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele (TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. 3.
  19. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb otsustada hageja nõue kostja vastu osutatud teenuste eest tasumiseks. Kehtinud Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. 3.
  20. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs 2 Kostja väide hagi aegumisest ei tulene seadustest. Hageja väidetavad nõuded tulenevad aastast 1997, mil sõlmiti poolte vahel liitumisleping. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 (Aegumine) lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
  21. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele; aegumise algusele, kohaldatakse enne
  22. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud
  23. juulit
  24. VÕSRS § 9 lg-st 2 tulenevalt, juhul kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
  25. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates
  26. juulist
  27. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Varem kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine tähtaeg 10 aastat. Käesolevas asjas oli varasem aegumistähtaeg pikem, mistõttu tuleb tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega arvestada
  28. juulist 2002 edasi kolm aastat, mille järgi nõue aeguks
  29. juulil
  30. Hagi on kohtusse saabunud
  31. jaanuaril 2004, mis tähendab, et hagi ei ole aegunud. Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt ei ole põhjendatud hagis aegumise kohaldamine. Kostja on võtnud omaks asjaolu, et on
  32. juulil 1997 sõlminud hagejaga liitumislepingu, mille kohaselt osutati mobiilsideteenust hinnaga 10 099 krooni. Kostja mobiilsideteenuse hinna suurust vaidlustanud ei ole. Kostja on aga väitnud, et tema tegelikult mobiilside teenust kasutanud ei ole, kuna andis telefoni peale lepingu sõlmimist kasutamiseks tuttavale. Kostja sellekohane väide ei ole aluseks teenuste eest tasumiseks keeldumiseks. Kostjal on sõlmitud lepingu alusel kohustatud teenuste eest tasu maksma. Kostja poolt telefoni üleandmine kolmandale isikule ei muuda poolte vahelist lepingulist suhet. Asjaolu, et kostja andis telefoni üle teisele isikule ei saa olla aluseks teenuste eest tasumisest keeldumiseks. Samas on kostja vastuväide ka paljasõnaline. Kostja on ise tunnistanud liitumislepingu sõlmimist ning on kohustatud lepingulisi kohustusi täitma. Vastavalt VÕSRS §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne
  33. juulit 2002 enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust, s. o TsK sätteid. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on kehtinud TsK § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. TsK § 173 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. 3.
  34. Menetluskulude jaotus
  35. jaanuarist 2006 kehtib uus TsMS. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 (menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine) kohaselt enne uue TsMS seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Seega menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise otsustused tulevad teha kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on tasunud nõudelt 20 198 krooni hagi esitamisel riigilõivu 1 750 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Muid poolte kantud menetluskulusid kohus ei tuvastanud. Hagi rahuldatult osalt moodustab menetluskuluna riigilõiv 1 050, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja kantud menetluskulu riigilõivuna 700 krooni tuleb jätta hageja kanda. Toomas Lillsaar Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.