K O H T U O T S US Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-18373 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2008. a, Jõhvi Kohtuistungi toimumise aeg 02. september 2008. a Kohus Viru Maakohus Kohtu

§ 158

lg 1 alusel ning nõude tunnustamine seisnes õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises (

§ 158lg 2).

Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt välja 31 658,95 krooni.

1. Hageja märkis oma 14.01.
2. a seisukohas (tl 53), et pooled sõlmisid 10.07.
3. a kokkuleppe (tl 54), milles kostja tunnistas võlgnevust summas 37 774,05 krooni, seega on kostja nõuet tunnustanud ja hagi ei ole aegunud (

§ 158). KOHTUISTUNG 22.05.2008 2 6.

Hageja esindaja taotles, et kohus rahuldaks hagi. Esindaja märkis, et kostja tasus 800 krooni nelja maksena. Võlaperiood on kuni 30.10.

1. a ning hilisem kuni august
2. a. 10.07.
3. a kokkuleppe järgi pidi kostja tasuma maksegraafiku järgi 5 040 krooni ning ülejäänud summa osas sõlmima uue kokkuleppe.
4. Kostja selgitas, et
5. a kokkulepet sõlmides teavitati kostjat, et kostjal on 5 000 krooni suurune võlg. KOHTUISTUNG 02.09.2008
6. Hageja esindaja selgitas, et võlgnevus pärineb oktoobrist
7. a, 04.11.
8. a tasus kostja 7 971,30 krooni.
9. Kostja leidis, et aegumist tuleb kohaldada nõudele summas 28 880,95 krooni, mis tekkis ajavahemikus
10. a kuni oktoober
11. a. Kostja tunnistas võlga 3 578 krooni. Kostja tegi kokkuleppe
12. a võla kohta summas 5 040 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED
13. Kohus, tutvunud asja materjalidega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14. Kohus tuvastas, et Z. K. kuulub korteriomand xxx (tl 8).
15. Hageja poolt esitatud tõendi kohaselt kostjale kuulunud korterixxx teenustasu arveldustest ajavahemikul
16. detsember 1993 kuni
17. oktoober
18. a (tl 11-14) nähtub, et sel perioodil on arvestatud tasumiseks kütte eest 41 410,80 krooni, perioodil veebruar 1994 kuni oktoober
19. a on tasutud 11 802,55 krooni, kohtusse antud 10.10.
20. a 7 388,70 krooni, võlg 30.10.
21. a seisuga on 29 550,95 krooni.
22. Hageja poolt esitatud tõendi (tl 9) kohaselt on kostja laekumata võlgnevus 30.10.
23. a seisuga 28 880,95 krooni, perioodil 07.11.
24. a kuni 05.07.
25. a on esitatud arveid kogusummas 9 174 krooni, samal perioodil on laekunud 697,25 krooni,
26. a maksegraafiku nõuded on esitatud summas 5 041,65 krooni, mis on kostja poolt tasutud, 03.08.
27. a on esitatud arve summas 75,30 krooni, mis on kostja poolt tasutud, 06.09.
28. a on esitatud arve summas 142,90 krooni, mis on kostja poolt tasumata.
29. 10.07.
30. a on sõlmitud kokkulepe AS Kohtla-Järve Soojus ja Z.K. vahel, milles pooled leppisid kokku, et võlgnik võlgneb võlausaldajale seisuga 26.06.
31. a tarbitud soojusenergia eest 37 774,05 krooni, seoses võlgniku makseraskustega võlgnevuse (37 774,05 krooni) koheseks tasumiseks võlausaldajale, tasub võlgnik nimetatud võlgnevuse (täielikult/osaliselt) summas 5 040 krooni maksegraafiku alusel 12 kuu jooksul (osamakse suurus 420 krooni), viimane tasumine toimub 20.07.
32. a (tl 54 Aegumine 3
33. Kostja oma kirjalikus vastuses (tl 9) ja kohtuistungil 02.09.
34. a (tl 81) tunnistab võlga summas 3 578 krooni, ülejäänud nõude 28 880,95 krooni (võlgnevus, mis on tekkinud ajavahemikul 01.12.1993 – 01.10.2002 ) palub kohaldada aegumist.
35. Kuna käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist tehingust tuleneva nõudega, kuuluvad kohaldamisele alusetust rikastumisest tulenevad sätted.
36. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1, kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne
37. juulit
38. a tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
39. juulit
40. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
41. juulist
42. a.
43. Enne 01.07.
44. a kehtinud

§ 113lg 1 järgi oli alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg 10 (kümme) aastat.

Alates 01.07.2002. a kehtiva

§ 151

lg 1 järgi 3 (kolm) aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Seega tuleb antud asjas kohaldada

§ 151lg 1 kehtestatud kolmeaastast aegumistähtaega.

1. Kostja palub 28 880,95 krooni (so enne 01.10.
2. a tekkinud võlgnevuse) suhtes kohaldada aegumist. Hageja esindaja kostja seisukohaga hagi aegumise kohaldamisest ei nõustu põhjendusel, et kostja on 10.07.
3. a sõlminud hagejaga kokkuleppe, mille kohaselt tunnistab võlgnevust summas 37 774,05 krooni. Hageja esindaja leiab, et kokkuleppe sõlmimisega aegumine katkeb (tl 53). 20.

§ 158

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ja vastavalt lg 2 võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.

1. Kokkuleppe sõlmimist poolte vahel 10.07.
2. a ja maksegraafikujärgsete maksete teostamist loeb kohus kui kostjapoolset nõude tunnustamist. Seega aegumistähtaeg katkeb ja algab uuesti 10.07.
3. a. Hagi on kohtule esitatud 18.10.
4. a. Seega

§ 151

lg 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud ei ole ning kohus aegumist kohaldada ei saa. Hageja nõue

1. Vastavalt TsMS § 438 hindab kohus otsust tehes, millist õigusakti asjas kohaldada tuleb ning kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7). Hageja tugineb hagiavalduses AÕS § 26, KOS § 13, TsK § 477, VÕS §
3. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne
4. juulit 2002 a, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama seaduse § 23 kohaselt kohaldatakse 4 võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast
5. juulit
6. a.
7. Kostja võlgnevus on tekkinud perioodil november 1997 -
8. september
9. a. Kuni 30.06.
10. a kehtisid TsK alusetu rikastumise sätted (TsK § 477) ning alates 01.07.
11. a kehtivad VÕS § 1027 jj alusetu rikastumise sätted.
12. Ekslikud on hageja viited nõude alusena AÕS § 26 ja KOS §
13. Kuni 30.06.
14. a kehtinud AÕS § 26 redaktsioon ei loonud alusetu rikastumise kõrvale iseseisvat lepinguväliste suhete liiki, vaid kordas TsK § 477 lg 1 redaktsiooni. KOS § 13 on aga kohaldatav vaid korteriomanike omavahelistes suhetes.
15. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista alusetult säästetud 32 458,95 krooni (tl 3). 15.10.
16. a kohtule esitatud avalduses vähendas hageja esindaja nõuet (tl 22), kuna kostja tasus menetluse käigus 800 krooni (tl 67) 10.02.2006 – 200 krooni, 10.01.2006 – 200 krooni, 10.11.2005 – 200 krooni ja 10.11.2005 – 200 krooni. Hageja lõplikuks nõudeks jäi 31 658,95 krooni.
17. Kostja tunnistab nõuet osaliselt summas 3 578 krooni (tl 9, 81). Kostja väidab, et sõlmis hagejaga kokkuleppe võla 5 040 krooni tasumise kohta ja kokkuleppe sõlmimisel võlasummast 37 774 krooni juttu ei olnud (tl 71). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. AS Kohtla-Järve Soojus ja kostja Z.K. vahel 10.07.
18. a sõlmitud kokkuleppe (tl 54) p 1 kohaselt võlgneb võlgnik võlausaldajale seisuga 26.06.
19. a tarbitud soojusenergia eest 37 774,05 krooni. Kokkuleppe p 2 järgi seoses võlgniku makseraskustega kokkuleppe p 1 võlgnevuse koheseks tasumiseks võlausaldajale, tasub võlgnik nimetatud võlgnevuse summas 5 040 krooni osade kaupa 20.08.2004 – 20.07.
20. a igakuiste maksetena 420 krooni. Kohus leiab, et kokkuleppe sõlmimisega on kostja tunnistanud võlgnevust summas 37 774,05 krooni (kokkuleppe p 1) ning kokkuleppe p 2 nimetatud 5 040 krooni ei saa lugeda võla vähendamiseks.
21. Perioodil 11.11.1997 – 06.09.2004 on kostjale arvestatud tarbitud soojusenergia eest 43 984,80 krooni (tl 9). Kostja võlg hageja ees 06.09.
22. a seisuga on 32 458,95 krooni (tl 9). Menetluse käigus tasus kostja hagejale 800 krooni (tl 67). Hageja lõplik nõue kostja vastu on 32 458,95 - 800 = 31 658,95 krooni Menetluskulud 5
23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.
24. a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on kohtule esitatud 18.10.
25. a.
26. Vastavalt enne 01.01.
27. a kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole, kelle kasuks on otsus tehtud, taotlusel teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.
28. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista hageja kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2 450 krooni, omandiõiguse tõendi eest 40 krooni ja õigusabi eest 224, 20 krooni – kokku 2 714, 20 krooni.
29. Kuni 01.01.
30. a kehtinud TsMS § 60 lg 3 järgi kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda
31. Kuna hageja esindaja on esitanud kuludokumendi ainult riigilõivu tasumise osas (tl 5) , mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 2 450 krooni (riigilõiv). Kohtunik 6