KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 23.10.2007.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-14402 Tsivi

) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 658

lg 1 kohaselt kohustub maaklerlepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 27.01.2006.a. on sõlmitud maaklerleping nr 16 MAE/MJ (t lk 7-8) korteri kui vallasasja võõrandamiseks. 18. Kuivõrd kostja on 20.04.2006.a. esitanud hagejale lepingu lõpetamise avalduse (t lk 9) ning poolte vahel on vaidlus selle üle, kas nimetatud avalduse näol on tegemist võlatunnistusega või lepingust taganemisega, kontrollib kohus esmalt, kas on tegemist kostja poolt hagejale esitatud võlatunnistusega. 19.

§ 30

lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Antud juhul on hageja seisukohal, et 20.04.2006.a. kostja poolt esitatud lepingu lõpetamise avaldus on käsitletav võlatunnistusena. Kostja on seisukohal, et 20.04.2006.a. esitatud lepingu lõpetamise avaldus on käsitletav lepingust taganemisena. Kostja leiab, et ei saanud sõlmida võlatunnistust, sest puudus kohustus, mida kostja oleks saanud võlana tunnistada. Kohus ei saa nõustuda kostja poolsete seisukohtadega ning seda järgmistel põhjustel.

§ 30

ei näe võlatunnistusena ette ainult konstitutiivseid vaid ka deklaratiivseid võlatunnistusi. Antud juhul tõepoolest ei saa kõne alla tulla konstitutiivne võlatunnistus, kuid lepingu lõpetamise avaldust võib käsitleda kui deklaratiivset võlatunnistust. Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärk on olemasoleva kohustuse kinnitamine. Antud juhul kinnitas kostja 20.04.2006.a. avaldusega seda, et on nõus tasuma hagejale 20 000 krooni. Nimetatud summa maksmist ei olnud küll maaklerlepingus ette nähtud, kuid käsundiandjal võib olla võimalus ka hiljem nõustuda teatud summa maksmisega käsundisaajale. Kuivõrd lepingu lõpetamise avaldus on deklaratiivne võlatunnistus, siis on ka tõendamiskoormis muutunud. Seega peab kostja tõendama, et 20 000 kroonilist võlga hageja ees ei ole või see on lõppenud. Antud juhul kostja seda teinud ei ole ning järelikult on tõendamata ka asjaolu, et sellist kohustust kostjal ei olnud. Samas tuleb ka eeldada, et hageja on teinud kulutusi täitmaks endale maaklerlepinguga võetud kohustusi.

1. Kostja väited selle kohta, et lepingu järgi puudub hagejal õigus nõuda tehtud töö eest raha ning järelikult sellise kokkuleppe (võlatunnistuse) sõlmimine on tühine, kuna hageja, kes tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses, teadis, et tal ei ole võimalik lepingut täita alates 01.03.2006.a., ei ole põhjuseks, miks puudub kostjal hagejale 20 000 krooni tasumise kohustus. Maaklerlepingu p 1.4 kohaselt objekti võõrandamise tehingu seaduses ettenähtud vormis kinnitamise kulud (notaritasu, riigilõiv, tõendite ja õiendite maksumus) ei sisaldu objekti hinnas. Sellised kulud kannavad müüja ja objekti omandaja vastavalt nendevahelisel kokkuleppele. Seega oli hageja ette näinud, et alates 01.03.2006.a. ei saa kostja korterit võõrandada kui vallasjas ning võõrandamistehing tuleb teostada notari juures ning korter tuleb kinnistada. Ka maaklerlepingu p 1.
2. on viidatud notariaalse ostu-müügitehingu sõlmimisele. Järelikult oli hageja kostjat teavitanud asjaolust, et alates teatud kuupäevast ei ole võimalik korterit kui vallasasja võõrandada, kuigi kuupäeva otseselt ei olnud märgitud. Samas peab ka isik ise, kes soovib korterit võõrandada, olema hoolas oma vara suhtes ning tegema endast kõik, et ei tekiks olukordi, mis muudaks kolmandate isikutega sõlmitud lepingute täitmise raskemaks või sootuks võimatuks.
3. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et 20.04.2006.a. lepingu lõpetamise avalduse näol on tegemist avaldusega lepingust taganemise kohta.

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lõikes 2 on toodud tingimused, millal on tegemist olulise lepingu rikkumisega. Antud juhul ei kohaldu ükski seaduse sätte punkt ning seega puudub tingimus, millisel juhul saaks kostja kasutada õiguskaitsevahendina lepingust taganemist.

1. Maaklerlepingu p 2.9 on toodud juhtumid, millal on käsundiandjal kohustus tasuda maakleritasu ning p 2.
2. alapunkti 2.9.4 kohaselt on maakleritasu maksmise kohustus juhtumil, kui müüjal ei ole õigust või soovi objekti võõrandada või takistab maakleril lepingu täitmist. Käesoleval juhul ei soovinud kostja, teatud aja möödudes peale lepingu sõlmimist hagejaga, korterit müüa, kuivõrd kostja alustas korteri kinnistamisprotsessi ning remonttöid.
3. Asja kohtuliku arutamise käigus hageja poolne kõnealuse maaklerlepingu oluline rikkumine, mis annaks alust lepingust taganeda tuginedes

§ 116lg 1, tõendamist leidnud ei ole.

1. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 20 000 krooni, kuivõrd 20.04.2006.a. esitatud lepingu lõpetamise avaldus on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena. Menetluskulu
2. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
4. Kuna hagi rahuldati, siis tuleb menetluskulud jätta kostja LLkanda. Ene Tsefels Kohtunik