Obsah (5)

§ 142§ 135§ 160§ 161§ 167

2-07-18191/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 03. märts 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-18191/34 Tsivi

§ 142ja § 143 alusel aegumist ning taotleb Ts

MS § 449 lg 3 järgi vaheotsuse tegemist aegumise kohaldamise taotuse suhtes. Kostja tegi 31.03.2006.a keelduva sõidukikindlustuse hüvitisotsuse, milles teatas kindlustusvõtjale muuhulgas üheaastase tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest. Kindlustusvõtja sai hüvitisotsuse kätte vastavalt AS-i Eesti Post e-kirjale 03.04.2006.a. Hageja esitas hagi maakohtule 16.05.2007.a, seega on nõue aegunud.

1. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Hageja seisukoht hagi aegumise osas
2. Hageja hagi aegumise kohaldamise suhtes vaheotsuse tegemise kohta kohtule vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja palub jätta kostja taotlus rahuldamata. Hageja sai otsuse kätte 10 kuulise hilinemisega, hagejale ei olnud teada otsuse tegemisest ja, et OÜ E (kustutatud) oli selle kätte saanud. Hagejale ei olnud teada hagi kohtusse mitteesitamise üheaastase tähtaja möödumise õiguslikud tagajärjed. 2 2-07-18191/34 Kohtuotsuse põhjendused
3. Juhindudes TsMS § 403 lahendab kohus poolte nõusolekul asja seda kohtuistungil arutamata kirjalikus menetluses.
4. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 449 lg 3 sätestatust on käesolevas tsiviilvaidluses põhjendatud teha vaheotsus kostja taotluse suhtes kohaldada hagi aegumist. 14.

§ 142

lg 1 järgi on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest; lg 2 järgi seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. VÕS § 475 lg 3 järgi kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale taotluse kindlustusandja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja kindlustusandja teatab kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Kindlustusandja ei vabane täitmise kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.

§ 135

lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 160

lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks; lg 2 p 8 järgi hagi esitamisega on võrdsustatud samas asjas esmakordse avalduse esitamine menetluseks menetlusabi saamiseks enne kohtumenetluse alustamist. 15. Asja materjalidest nähtuvalt sai kindlustusvõtja EOÜ kostja poolt tehtud sõidukikindlustuse hüvitisotsuse ühes hoiatusega õiguslikest tagajärgedest (tl 50-51) kätte 03.04.2006.a (tl 94) ja alates sellele päevale järgnevast päevast (

§ 135

lg 1) algas VÕS § 475 lg 3 järgi ka kindlustusvõtja kohustuse täitmisele sundimise nõude esitamise üheaastane tähtaeg. Kuna maakohtule esitati hagi alles 08.05.2007.a (

§ 160lg 2 p 8) on esitatud hagi aegunud.

Hageja poolt Viru Maakohtule esitatud kaebused politsei otsuste peale väärteoasjades ei saa olla põhjuseks, mis oleks takistanud seaduses määratud tähtaja jooksul hagi esitamast. Esitatud väited, mille kohaselt, kui Viru Maakohus ei oleks rahuldanud hageja kaebust ei oleks hageja pöördunud Harju Maakohtusse, ei ole asjakohased. Samuti on paljasõnalised ja asjakohatud hageja väited, et vahekohtu komisjoni poolt kaebuse läbivaatamata jätmine mõjutas sedavõrd hageja varalist olukorda, et sellest tulenevalt ei olnud võimalik hagi esitada kohtusse. Hageja tugineb ka

§ 161

lg 1, mis sätestab aegumise peatumise nõude esitamisel vahekohtusse vastavalt vahekohtu kokkuleppele. Kuivõrd poolte vahel ei ole sõlmitud vahekohtu kokkulepet, ei kuulu nimetu kohaldamisele. Kohus jätab tähelepanuta ka hageja väited poolte vahel toimunud läbirääkimiste kohta. Ükski asjas esitatud dokumentaalne tõend seda ei kinnita, et pooled pidasid läbirääkimisi. Seega hageja ei ole tõendanud väiteid võimalikest läbirääkimistest, mistõttu ei ole aegumine peatunud ka

§ 167lg 1 järgi (läbirääkimiste toimumise ajaks).

Kohus soovib rõhutada, et hageja sai kostja poolt tehtud 31.03.2006 sõidukikindlustuse hüvitisotsuse koos 25.01.2007 kirjaliku vastusega avaldusele. Seega oli hagejal aega 2 kuud hagi esitamiseks kohtule, kui ta leidis, et tema õigusi on kostja rikkunud.

1. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata aegumise tõttu, mis TsMS § 449 lg 3 kohaselt on käesolevas tsiviilasjas lõppotsus ning kohus ei pea vajalikuks analüüsida kohtuotsuses nõude põhjendatust ega anda hinnangut esitatud tõenditele. 3 2-07-18191/34 Menetluskulud
2. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3. 21.08.2007.a kohtumääruse alusel on kohus määranud hagejale riigipoolse menetlusabi, vabastades ta täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. TsMS § 190 lg 3 järgi kuulub hagejalt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse väljamõistmisele hagi esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 7 750 krooni. Maire Lukk Kohtunik 4