2-08-8933/3

2-08-8933 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-8933 Tsiviilasi ABC AS-i hagi HP vastu laenu 20´000.- krooni ja viiviste 20´000.- krooni väljamõistmiseks. Hageja – ABC AS (registrikood XXX, asukoht XXX) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja esindaja – Agu Eichenbaum (Kredilex OÜ, XXX) Kostja – HP(ik. XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista HP´lt võlgnevus 20´000.- (kakskümmend tuhat) krooni ja viivised 20´000.(kakskümmend tuhat) krooni ABC AS-i kasuks.
4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus Välja mõista HP´ilt menetluskulu 3´256.- (kolm tuhat kakssada viiskümmend kuus) krooni ABC AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks
5. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ABC AS ja HP 03.07.2007.a. laenulepingu nr 070703-702847, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu kokku summas 20 000 krooni. Lepingu p.1.2 kohaselt kinnitas kostja lepingule alla kirjutamisega laenusumma kättesaamist. Lepingu p. 1.3 kohaselt kohustus kostja laenulepingust tuleneva laenusumma 20 000 krooni koos intressidega tagastama hagejale hiljemalt 03 august 2007 a. Kostja nimetatud tähtajaks laenu ei tagastanud, samuti ei tasunud ta lepingu p.2.1 kohast laenutasu ehk intressi. Kostja ei ole käesoleva ajani laenu tasunud ega võlgnevust vähendanud. Lepingu rikkumise juhtumi tarbeks olid pooled ette näinud ka sanktsioonide kohaldamise võimaluse. Kuna kostja laenusummasid tähtaegselt ei tagastanud ja sattus oma kohustuse täitmisega viivitusse, siis toetudes lepingu p.3.4.4; 3,5 oli hageja õigustatud arvestama viiviseid 0,5 % tähtaegselt tasumata võlasummalt päevas. Käesolevaks ajaks ületavad viivised oluliselt põhivõlgnevust. Kuigi viivised ületavad oluliselt põhivõlgnevust, jääb hageja viivisnõudes summa 20 000 krooni juurde ja nõuab viiviseid hagi esitamise aja seisuga põhi võlgnevuse ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 40 000 krooni (20 000 põhivõlgnevus + viivised 20 000) ja menetluskulu: hageja õigusabi kulud 2´006.- krooni ja riigilõiv 1´250.- krooni. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
6. jaanuari ja
7. juulit), millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulu: hageja õigusabi kulud ja riigilõiv jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 3´256.krooni. Mai Grauberg Kohtunik 2