lg 2 p 1 alusel kohtul vähendada tema poolt tasumisele kuuluvat riigilõivu 15 875 krooni võrra, mille tulemusel jääks täiendavalt tasuda riigilõivu summas 14 475 krooni, mille on vastavalt poolte kokkuleppele valmis tasuma kostja. Pooled paluvad kohtule esitatud kompromissi mitte enne kinnitada, kui summa 650 000 krooni on laekunud xxx arvelduskontole. xxx on kohustunud raha laekumisest koheselt kohut kirjalikult informeerima. 31.10.2008. a on xxx teatanud kohtule 650 000 krooni laekumisest enda arveldusarvele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ja kompromissi on võimalik täita, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus korrigeerib kompromissi punkti 5 (määruse p 1.5) sõnastust ja asendab sõna „nõusolekutahteavalduse“ sõnaga „nõusoleku“, mis ei muuda kompromissi sisu ja tagab kompromissi üheseltmõistetavuse. Kohus selgitab, et kompromissi ja xxx avalduse alusel on võimalik kanda xxx omanikuna kinnistusraamatusse ning selleks täiendava asjaõiguskokkuleppe sõlmimine ei ole vajalik.
lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et lühendavad kompromissi vaidlustamise tähtaega, mistõttu kohtumääruse, millega kompromiss kinnitati ja menetlus lõpetati, lõplikuks vaidlustamise tähtajaks on 3 (kolm) päeva määruse kättesaamisest arvates. Menetluskulud
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise puhul menetlusosalised oma kulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt
lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 1 p 2 kohaselt kui menetlusabi korras on määratud kohtukulude tasumine osadena, peatab kohus määrusega osamaksete tasumise, kui jõustub lahend, mille alusel peab menetluskulud kandma teine menetlusosaline. Kuna kohus on andnud hagejale menetlusabi ning võimaldanud riigilõivu ositi tasuda ning hageja ei ole riigilõivu täielikult tasunud, puudub võimalus riigilõivu tagastamiseks. Kohus vähendab
lg 2 p 1 ja hageja taotluse alusel tasumisele kuuluva riigilõivu suurust ning kinnitab poolte kokkuleppe muuhulgas selles, et hageja eest tasub tasumisele kuuluva riigilõivu kostja. Kohus peatab osamaksete tasumise hageja poolt alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Hagilt tasumisele kuuluvast riigilõivust 31 750 krooni on tasutud 1400 krooni, mis tuleb tasumisele kuuluvast riigilõivust maha arvata. Seega jääb asjas tasuda riigilõivu 14 475 krooni (31 750:2-1400) ning kohus mõistab selle vastavalt poolte kokkuleppele välja kostjalt. Gerty Pau Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.