nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
Hageja nõue ja asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hagejal ja kostjal ühine alaealine tütar MP(sünd. XXX.a.). Kostja lapse ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja palub kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks igakuine elatusraha 3000 krooni alates 01.01.2008. Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks
Kostjale on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud kätte toimetanud kostjale kooskõlas
Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
S § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Juhindudes PkS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamise kohustust ning ei esinenud PkS §-s 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Menetluskulud Kooskõlas
lg 2, § 162 lg 1, § 129 lg 2 ja Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 jätab kohus menetluskulu riigilõiv kostja kanda.
lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt
lg 1 on tsiviilasja hinnaks hagihind.
lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa.
lg 2 ja RLS § 56 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse (9 x 3000 = 27000 ), mis vastavalt riigilõivuseaduse lisa 1 järgi on 1750 krooni. Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.