) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt
§-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida lapse
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt
Seejuures on kohtu hinnangul üldjuhul prioriteetne just viimane kriteerium (s.o. lapse vajadused). Hageja hinnangul kulus tal kohtule hagi esitamise ajal poolte ühise lapse A N ülalpidamiseks 3600 krooni kuus. Praeguseks on kulud lapse suurenenud. Hageja sissetulekuks on invaliidsuspension 2600 krooni kuus. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist 1800 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 26.11.2007.a. Kostja oma varalise seisundi kohta tõendeid kohtule ei esitanud.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2007 a oli kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest pool on 1 800 krooni kuus ja alates 01.01.2008.a on kuupalga alammäär 4 350 krooni, sellest pool on 2 175 krooni. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (
lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Elatis kuulub väljamõistmisele alates 26.11.2007.a.
MS § 468 lg 3). Kohus leiab, et käesolev otsus tuleb tunnistada täies ulatuses viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama §-i lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. 3 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud asjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.