RS) § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, enne
RS jõustumist, kehtinud seadust s.o. tsiviilkoodeksit. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 ja TsK § 192 kohaselt tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Alates 01.07.2002 kehtiva Võlaõigusseaduse (
) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt välja 6 251 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja peab hagejale hüvitama antud asjas tasumisele kuulunud lepingulise esindaja kulud summas 2 500 krooni tuginedes TsMS § 175 ning väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kulu riigilõiv 100 krooni tuginedes RLS § 82. Lepingulise esindaja kulud 2 mahuvad Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud piirmääradesse. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 2 600 krooni hageja kasuks. RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub nimetatud nõude esitamise eest tasumisele riigilõiv summas 250 krooni. Seega pidi hageja tasuma riigilõivu summas 250 krooni. Hageja on lisanud hagile riigilõivu maksekorralduse mis on makstud teises tsiviilasjas maksekäsu kiirmenetluse eest. Maksekäsu kiirmenetlus ei ole üle läinud hagimenetluseks ja seetõttu on tegemist eraldiseisvate tsiviilasjadega. Seega kohus ei saa arvestada antud riigilõivu maksekorraldust käesolevas tsiviilasjas. Kuna hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, nõuab kohus riigilõivu s.o 250 krooni kostjalt välja riigituludesse, kuna riigil on õigus riigilõivule käesolevas tsiviilasjas. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „riigilõiv, tsiviilasi nr 2-0817628“. Meelis Eerik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.