) § 322 lg 1 kohaselt. Kostjale anti võimalus kirjalikuks vastamiseks 14 päeva menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostja tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmise tagajärgedest.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega ning õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last. Pooled on xx.xx.xxxx.a sündinud tütre K vanemad (tl 5-6). Seega on pooled alaealise lapse vanemad, kellel on seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülal pidada. Elatis lapse ülalpidamiseks on esmakordselt välja mõistetud Pärnu Maakohtu 25.juuli 1996.a. otsusega igakuiste maksetena 1000.00 krooni kuus alates 04.juuli 1996.a. kuni xx.xx.xxxx.a. (tl 7). PKS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja nõuab elatise suurendamist ja palub välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks igakuiste maksetena 2175.00 krooni kuus. Hagi materjalidest selgub, et kostja ei ole 12 aastat lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Kohtutäituri poolt väljastatud andmete kohaselt on IV elatise võlg hageja ees 120 000.00 krooni ( tl 8). Kostja ei ole tõendanud, et tema varaline seisund ei võimalda elatist nõutud summas täita. Hageja nõue on põhjendatud mitte ainult sellega, et elukallidus on tõusnud ja lapse vajadused on suurenenud, vaid nõude suurus jääb seadusega kehtestatud miinimummäära piiridesse. Hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista tütar Karolin’i ülalpidamiseks igakuiste maksetena 2175.00 krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni 07.märts 2013.a. Hageja on taotlenud elatise välja mõistmist alates hagi esitamisest. Hagiavaldus on kohtule esitatud 04.märtsil 2008.a. ning elatis kuulub välja mõistmisele nimetud ajast alates.
Seega jätab kohus hagimenetluse kulud kostja kanda..
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude propotsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 alusel tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks alates avalduse esitamisest. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.