§-de 429 lg. 1 alusel menetlus lõpetada ning sama seaduse § 164 lg. 4 alusel jätta menetluskulud kostja kanda.. II. Asja kohtulik menetlus ja kohtumääruse põhjendus. Kohus leidis, et avaldused menetluse lõpetamiseks on põhjendatud rahuldada.
1 kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda.
1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
2 kohaselt, kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Loobumine on esitatud eraldi kirjalikus avalduses.
3 kohaselt kohus 26.09.2008.a. saatis hagist loobumise ja menetluskulude taotlused kostjale teadmiseks ja palus kostja seisukohta viie päeva jooksul. Kostja on taotlused 29.09.2008.a. kätte saanud, menetluse lõpetamisele vastuväiteid ei esitanud.
1 p. 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on maksekorralduse nr. 839 alusel 07.07.2008.a. arvelt nr.332074620003, viitenumbriga 2900072136, tasunud Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034796011 summa 650 krooni selgitusega „Hagi Maasikamäe Lihakari OÜ vastu 8 303 kr nõudes“.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
5 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Sama paragrahvi lg. 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Toimikust nähtuvalt esitas hageja kostjale pretensiooni, mille kostja on vastu võtnud 24.05.2008.a. Hagi on esitatud 08.07.2008.a. Kostja on hagimaterjali kätte saanud 2 22.07.2008.a., kuid nõude rahuldanud alles 19.08.2008.a. maksekorraldusega. Seega on kostja andnud hagejale põhjust kohtusse pöörduda ning selletõttu tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
2 p. 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega on põhjendatud hagejale pool tema poolt tasutud riigilõivust tagastada summas 325 krooni ja 325 krooni tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab õigusabikulu 2 360 krooni, mis on käsitletav
§-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. Õigusabikulude tõendamiseks on esitatud arve. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-112-01 selgitanud, et pole oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuotsus tehti, on tema esindaja osutatud õigusabi eest enne kohtuotsuse tegemist juba tasunud või mitte ning et kuludokumendiks lisaks õigusabi eest tasumist tõendavale dokumendile võib olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
1 kohaselt menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kohus juhindus
Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 10. novembril 2008.a Nooremreferent I.Golubev 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.