Obsah (4)

§ 442§ 162§ 173§ 632

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2008, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere Tsiviilasja number 2-08-6889 Tsiviilasi

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. I Hagiavalduses esitatud nõue, selle asjaolud ja põhjendid: Hageja P M nõudeks on 09.03.2007 Viru Maakohtu otsusega O M kasuks lapse K M , sünd.xxxx, ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha (1800 krooni kuus) vähendamine PkS § 61 lg 3 seoses hageja varalise seisundi muutumisega. Nõude aluseks olevad asjaolud: Poolte abielust on sündinud kaks last: A M , sünd.x, ja K M , sünd.xxxx. Poolte abielu lahutati 09.03.2007 Viru Maakohtu otsusega (tsiviilasi nr 2-05-15848). Samas asjas tehtud kohtuotsusega jäeti mõlemad lapsed O M kasvatada ning P M `lt mõisteti O M kasuks laste ülalpidamiseks välja elatis, mille suuruseks alates 01.01.2007 oli kummagi lapse ülalpidamisel 1800 krooni kuus. Viru Ringkonnakohtu otsusega 26.09.2007 tühistati Viru Maakohtu otsus osas, millega määrati lapse A M elukohaks tema ema O M elukoht, samuti tühistati P M `lt poeg A M ülalpidamiseks väljamõistetud elatis. Muus osas, s.o. O M kasuks lapse K M ülalpidamiseks P M `lt välja mõistetud elatusraha, jäeti Viru Maakohtu otsus muutmata. Alates 01.01.2007 on tütar K ülalpidamiseks välja mõistetud elatusraha suuruseks 1800 krooni kuus. Alates hagi kohtusse esitamisest 09.01.2008 on hageja oma korduvalt muutnud, samas on kõiki nõudeid läbinud põhiliseks väiteks, et tema varaline olukord on pärast alaealise K M ülalpidamiseks elatise väljamõistmist oluliselt muutunud. 09.01.2008 hagiavalduses taotles hageja P M kostjalt O M `lt poja A M ülalpidamiseks elatise väljamõistmist 01.01.2007 kuni 31.12.2007 igakuiselt 1800 krooni kuus ja alates 01.01.2008 summas 2175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta kuus. Avalduse kohaselt on poeg elanud abielusuhete lõppemisest alates kogu aeg hageja juures ja on olnud ka täielikult hageja ülalpidamisel; kostja poja ülalpidamisel ei osale (lk 1). 25.04.2008 (lk 57) esitatud avalduses esitab hageja kaks nõuet: 1) välja mõista alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007 O M poeg A ülalpidamiseks elatusraha summas 1800 krooni kuus, 2) lõpetada alates 01.01.2008 O M kasuks tütar K ülalpidamiseks väljamõistetud elatise maksmine. 02.06.2008 esitatud avalduses esitab hageja alternatiivse nõude, s.o. juhul kui kohus ei pea võimalikuks O M kasuks väljamõistetud elatusraha maksmise lõpetamist, vähendada väljamõistetud elatusraha suurust 500 kroonile kuus (lk 88). 26.08.2008 kohtuistungil kinnitab hageja, et tema ainsaks nõudeks on ja jääb O M kasuks väljamõistetud elatusraha suuruse vähendamine (lk 113). Hageja põhjendab oma nõuet järgmiselt: Poeg A on elanud abielusuhete lõppemisest alates hageja juures ja on üksnes hageja ülalpidamisel. Samal ajal maksab hageja Viru Maakohtu otsuse 09.03.2007 alusel O M kasuks lapse K ülalpidamiseks igakuuliselt 1800 krooni kuus. Loobudes O M `lt poja ülalpidamiseks elatusraha väljamõistmise taotlusest ning ka tütre K ülalpidamiseks elatise maksmise lõpetamise nõudest, jääb hageja väljamõistetud elatusraha vähendamise taotluse juurde, kuna tema varaline olukord, erinevalt Viru Ringkonnakohtu otsuses märgitud asjaoludest, on oluliselt muutunud: 1) ta ei ole enam kutseline sõjaväelane, vaid töötab xxxx ja tema töötasuks ei ole enam kaitsejõududest makstud tasu summas 11 850 krooni kuus (lk 24), vaid ca 8000 krooni kuus, 2) samuti on ta kaotanud muud soodustused, näiteks ei ole enam tema kasutuses ametikorterit. Hageja peab maksma kostjale ka elatise maksmisel esinevat võlga. 2 Hageja enda kasutusse jääb peale kostjale igakuise elatusraha ülekandmist ja täituri poolt elatusraha võla katteks summade mahavõtmist ca 5800 krooni, milline summa on hädavajalik tema enda ja poeg A `i äraelamiseks. Poja ülalpidamisel esinevad hagejal täiendavad kulutused seoses hooldamise erivajadusega (hügieeniliste abivahenditega varustamine). Samuti elab hageja ühes leibkonnas oma pensionärist ema L S `aga ja aitab koolitada TTÜ Virumaa Kolledžis õppivat poolvenda A S `at, sünd.xxxx. Kostjale on makstud 2007.aastal mõlema lapse - nii K kui A `i peretoetus à 300 krooni kuus, kostjale makstava vanemahüvitise suuruseks on 4350 krooni kuus. Kostjal on küll veel uuest kooselust sündinud laps A I , kuid tema on oma isa S I `i ülalpidamisel. Hageja väitel on kostja uue elukaaslase materiaalsed võimalused tunduvalt paremad kui hagejal: ta omavat Toilas suvilat ja soome sauna, peale selle ehitavat ta ka maja (lk 100). Hageja leiab, et tema varaline olukord on halvem kui kostjal, ta ei ole suuteline üksi kahte laste ülal pidama ja palub vähendada K ülalpidamiseks väljamõistetud elatist. II Kostja vastuväited hagile: Kostja oma vastuses esialgsele hagile leiab, et hagi on kohtu poolt alusetult menetlusse võetud, kuna Viru Ringkonnakohtu otsusega on juba antud hinnang poolte varalisele seisundile ja sellest tulenevalt PkS § 61 lg 9 alusel lahendatud poolte vahel vaidlus lastele makstava elatise osas. Kohus on asja lahendamisel analüüsinud ja võtnud arvesse kostja varalist seisundit, muuhulgas ka seda, et kostjal on veel üks alaealine laps ja ta on laspsehoolduspuhkusel (lk 33-34). Eeltoodust tulenevalt puudus hagejal alus esitada nõue kostjalt lapse A `i ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Vastuseks hageja esitatud elatusraha maksmise lõpetamise ja elatise vähendamise nõudele leiab kostja, et hageja majanduslik olukord ei ole muutunud, tema sissetulekud on endiselt suuremad kui kostjal, samuti on hageja oma vara kohta andnud kohtule eksitavaid andmeid. Hagejalt on poolte majanduslikku seisundit arvesse võttes väljamõistetud elatusraha tütar K ülalpidamiseks summas 1800 krooni kuus. Kostja hinnangul ei ole hageja esiletoonud asjaolusid, mis saaksid olla aluseks elatusraha vähendamiseks, hageja maksab elatist niigi alla käesoleval ajal kehtiva miinimummäära. Hageja sissetulekuks on ca 8000 krooni, kostja sissetulekuks on 4350 krooni (vanemahüvitis).Vastavalt sotsiaalministeeriumi tellitud uurimusele 2004.aastast on välja arvestatud, et terve lapse ülalpidamine linnas seisuga 2003.a. vanusegrupis 7-13 eluaastat läheb maksma 2182 krooni kuus. Seejuures peetakse põhjendatuks järgnevate aastate vastava summa leidmiseks kasutada tarbijahinna indeksit. 2007.aastal oli tarbijahinnaindeks 6,6 ja ülalpidamiskulu samas vanusegrupis vastavalt – 2603 krooni. Kostja ülalpidamisel on teine laps, A I , kelle ülalpidamine sama metoodikat kasutades (vanusegrupis 0-6 eluaastat ) läheb maksma kuus 2200 krooni. Seega on eeltoodud arvestuste kohaselt kostja väljeminekud lastele kuus järgmised: K M ülalpidamiseks: 2600 krooni – (1800 – tulumaks = 1422 krooni) = 1178 krooni; ja A I `i ülalpidamiseks – 2200 krooni, s.o.kokku 3378 krooni. Kostja leiab, et just tema olukord on halvenenud seoses perre 20.05.2007 sündinud lapse A I ` ülalpidamisega ning seoses lapsehoolduspuhkusega (lk 93). Oma vajalike väljaminekute tõendamiseks on kostja esitanud järgmised tõendid: lapse Aleksandr`sünnitunnistuse, väljavõtte rahvastikuregistrist oma pere koosseisu kohta (lk 71), tõendi tütar K toitlustuskuludest Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumist (summas 252-264 krooni kuus) (lk 70), kviitungid huvialaringis osalemise tasust 45 krooni kuus (lk 76-77), maksekorraldused tarbitud gaasi ja elektrienergia eest tasumisest ning kommunaalkulude kandmisest (lk 66-69, 72-75). Kuna kostja elab oma isale – V Š `ile kuuluvas korteris, siis on vastavad maksekorraldused vormistatud tema nimele. Asja kohtulik arutelu: 3 26.08.2008 kohtuistungil teeb hageja ettepaneku saavutada elatusraha vähendamise nõudes kompromiss ning viimaseks tema poolt pakutavaks vähendatud elatusraha summaks jääb 1500 krooni kuus alates 01.01.

1. Kostja hageja ettepanekuga ei nõustu, leides, et novembris 2008 lõpeb ka emapalga (vanemahüvitis) maksmine ja tal puuduvad vahendid üksi tütar K ülalpidamiskulude katmiseks. Samuti ei vasta hageja poolt oma majandusliku olukorra kohta esitatud andmed tegelikkusele: hagejal on registreeritud ehitisena arvel garaaž, mille olemasolust ta ei ole kohtule teatanud (lk 103-109). Kostjat on seni laste eest hoolitsemisel abistanud tema vanemad, poeg A toetab materiaalselt küll tema isa S I , kuid koos nad temaga ei ela ja tema varaline seisund ei puutu asjasse. Hageja möönab samal kohtuistungil, et tal on tõesti olemas garaaž, mida ta aga ei kasuta, samuti on tal seni registris arvel kaks vana autot, mis enam kasutuses ei ole. Igakuuliselt kostja kasuks makstavaks elatusrahaks summas 1800 krooni tal käesoleval ajal oma sissetulekutest võimalus puudub. III Kohtu otsustuse põhjendused: Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi hageja poolt kohtuistungil vähendatud nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alates sellekohase nõude esitamisest 25.04.
2. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lõike 1 tulenevalt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Elatis lapsele mõistetakse välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest vastavalt PkS § 61 lõikes 2 sätestatule PkS § 61 lõike 9 kohaselt, kui kummagi vanema juurde jääb nende laps, mõistab kohus elatise lapsele vanemalt, kellel on parem varaline seisund. Vastavalt Viru Ringkonnakohtu otsuses 26.09.2007 esitatud põhjendustele on tuvastatud P M ja O M elatisenõude esitamise aegne varaline seisund (lk 23). Otsuses on ka märgitud, et ”tsiviilasja materjalide kohaselt oli O M keskmiseks töötasuks 3922 krooni kuus, talle kuulus 2-toaline korter asukohaga: xxxxP M keskmine palk on nimetatud otsuse kohaselt 11 580 krooni kuus ja tema kasutada oli elukohana kaitseministeeriumile kuuluv kolmetoaline korter. Kohus leidis, et P M on parem majanduslik seisund kui O M ja ta on võimeline tütre ülalpidamiseks elatusraha maksma (2007.aastast alates vastavalt summas 1800 krooni kuus) (lk 24). Käesolevas asjas on poolte esitatud tõendite alusel tuvastatud järgmist: hageja kindlaks sissetulekuks on 2008.a. xxxx antud töötasutõendi alusel temale makstav palk 83009400 krooni kuus (lk 59). Kostja sissetulekuteks on vanemahüvitis alates 01.01.2008 kuni 03.11.2008 summas 4350 krooni kuus, samuti peretoetused 300 krooni lapse kohta kuus (Virumaa Pensioniameti tõend, lk 52). Lähtudes nimetatud tõenditest leiab kohus, et käesoleval ajal on hageja varaline seisund endiselt parem kui kostjal ja seetõttu on põhjendatud ka edaspidi hageja poolt tütre ülalpidamiseks elatise andmine. Kostja O M esitatud tõendid (maksekorraldused, tõendid, tšekid jne) tema väljaminekute ja lapsele vajalike kulutuste tõendamiseks kohtu arvates eraldi hindamist ei vaja, kuna makstav elatis ei ületa PkS § 61 lg 4 sätestatud elatusraha miinimummäära. PkS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
3. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. 4 Kohus leiab, et tulenevalt hageja töökoha muutusega kaasnenud töötasu vähenemisest ja ka varem esinenud soodustuste, sh kaitseministeeriumile kuuluva korteri kasutamise võimaluse kaotamisest, on tema varaline seisund eelmise kohtuotsuse ajal tuvastatuga võrreldes halvenenud. Seega, kui vanemalt lapse ülalpidamiseks välja mõistetud igakuine elatis ei vasta enam vanema varalisele seisundile, saab kohus elatist vastavalt muutunud olukorrale vähendada. Elatise vähendamiseks vanema varalise seisundi muutumisel on alust eelkõige siis, kui vanema varaline seisund ei võimalda pärast väljamõistetud elatise maksmist kohustatud vanemal oma teisi alaealisi lapsi võrdväärselt ülal pidada. Kohtutäituri Risto Kokk 18.01.2008 otsuse kohaselt on Viru Ringkonnakohtu poolt Viru Maakohtu kohtuotsuse tühistamise järel hageja poolt kostja kasuks poeg A ülalpidamiseks 2007.aastal makstud elatusraha (kokku summas 9711,25 krooni) tasaarvestatud K M kasuks väljamõistetud elatusraha võlgnevusega. Vaatamata tehtud tasaarvestusele esineb 18.01.2008 hagejal elatusraha maksmisel veel tasumata võlgnevus summas 19 658.25 krooni (lk 82-83). Tuvastatud on, et kostja O M hagejat poeg Arturi ülalpidamisel ei abista. Seega on hageja juures elav poeg ainuüksi hageja ülalpidamisel. Hageja maksab seni igakuuliselt kostja kasuks tütre ülalpidamiseks elatist 1800 krooni kuus. Samuti maksab ta kohtutäitur Risto Kütt`i juures täitmisel oleva elatisevõla katteks kostjale veel igakuuliselt kinnipeetavaid summasid. Lähtudes olemasolevast palgatõendist (jaanuar-veebruar 2008), jääb hagejale elatise (1800 krooni) ja elatisevõla maksete tegemise ning maksude mahaarvamise järel tema enda äraelamiseks ja poeg A ülalpidamiseks kätte 5550- 5650 krooni. Nimetatud summa on hädavajalik hageja enda toimetulekuks ja poja ülalpidamiseks. Kostja kasuks väljamõistetud elatusraha vähendamise nõude osalisel rahuldamisel võtab kohus arvesse veel hageja ülalpidamisel olevale pojale vajalikke täiendavaid väljaminekuid erihooldusvahendite muretsemiseks, samuti asjaolu, et ta elab ühes leibkonnas elava pensionärist emaga ja osaleb ka korteri kommunalteenuste eest tasumisel. Kostja tunnistas 26.08.2008 kohtuistungil poja tervisega seotud probleeme ja erihoolduse vajalikkust. Samuti tuleb arvestada ka asjaoluga et 2007.aastal poeg A makstud peretoetus summas 300 krooni kuus laekus kostjale, kes tegelikult poja ülalpidamisel ei osalenud. Hagejal olemasoleva garaaži ja arvel olevate vanade sõidukite olukord ja väärtus on teadmata (seda ei ole nimetanud ka kostja), mistõttu ei ole võimalik nimetatud vara elatusraha suuruse põhjendamisel arvesse võtta. Puuduvad ka andmed, et nimetatud vara oleks hageja poolt soetatud peale eelmist kohtuotsust. Hageja esitatud asjaoludel, samuti esitatud tõendeid kogumis hinnates – xxxx väljastatud töötasu tõend, hageja pere koosseisu tõend, ema pensionitõend – leiab kohus, et 2007.aastal kohtuotsuses aluseks võetud poolte varandusliku seisundiga võrreldes on hageja olukord igakuiste kindlate sissetulekute vähenemisest tingituna halvenenud ning varem väljamõistetud igakuine elatusraha kuulub vähendamisele summani 1500 krooni kuus. Kuigi kostjal on perre sündinud veel üks laps – A I , on kostja enda kinnitusel sellele lapsele toetus tema isa poolt täielikult tagatud. Elatusraha vähendamise nõude lahendamisel saab kohus aluseks võtta üksnes käesoleval ajal tuvastatud asjaolusid, mistõttu kostja väited tulevikus saabuvatest asjaoludest (nn emapalga maksmise lõpetamisega kaasnevast olukorra halvenemisest) jätab kohus tähelepanuta. Elatusraha vähendamise nõue on esitatud 01.06.2008 alternatiivse nõudena varasemale elatusraha maksmise lõpetamise nõudele. Nii elatise väljamõistmise kui elatusraha maksmise lõpetamise nõudest on hageja loobunud. Kuna elatusraha maksmise lõpetamise nõue laekus kohtule 25.04.2008 ning elatusraha vähendamise nõude puhul on sisuliselt tegemist hageja nõude vähendamisega, siis peab kohus põhjendatuks rahuldada elatusraha vähendamise hagi alates 25.04.
4. Tulevikus poolte varandusliku seisundi muutumisel ja laste ülalpidamiseks poolte vahel kokkulepete mittesaavutamisel on uutel asjaoludel võimalik elatusraha suuruse 5 muutmiseks vajadusel uuesti kohtusse pöörduda PkS § 61 lg 3 või lg 7 sätestatud alustel. Kohtukulude jaotusest Vastavalt kehtiva

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Tuginedes

§ 162

lg 4 sätestatule leiab kohus, et hagi osalise rahuldamisega on põhejndatud jätta menetluskulud asjas poolte endi kanda, kuna kulude kostja kanda jätmine alaealise lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmise asjas oleks ebamõistlik .

§ 632

lg 1 tulenevalt võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ I.Külavee I.Golubev Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunik 13.10.2008.a otsustas: Parandada ts.asjas nr.2nr.2-08-69 kohtuotsuses ohtuotsuses 24.09.2008 esinevad järgmised vead: 1) lugeda kohtuotsuse sissejuhatavas osas õigeks tsiviilasja numbriks 2-0808-69. 2) kohtuotsuse resolutsioonis parandada kohtukulude kohtukulude jaotuse osas osas esinev eksitav viga („Kohtukulud jätta kostja kanda“), lugedes õigeks vastavalt kohtuotsuse põhjendavas osas võetud seisukohale „Kohtukulud „Kohtukulud jätta poolte endi kanda“. Kohtuotsus jõustub vigade paranduse määrusega 10.novembril 2008.a Nooremreferent I.Golubev 6