ja §111 sätteid, mille kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid. Pärandvara hoiumeetmed on: 1) pärandvara valitsemise korraldamine; 2) pärandaja vara eraldamine pärija varast (
); 3) pärandi avanemise teate avaldamine üleriigilises päevalehes ning 4) tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine. Kohus rakendab pärandvara hoiumeetmeid notari, pärija, pärandi hooldaja, testamenditäitja, pärandaja võlausaldaja, pärandisse kuuluva vara kaas – või ühisomaniku või teiste huvitatud isikute taotlusel. Kohus rakendab huvitatud isikute õiguste kaitseks oma algatusel pärandvara hoiumeetmeid, kui: 1) pärija ei ole teada; 2) pärija ei viibi pärandvara asukohas; 3) ei ole teada, kas pärija või tema esindaja on pärandi vastu võtnud või sellest loobunud; 4) pärija on teovõimetu; 5) pärandil lasuvad võlad võivad ületada pärandi suuruse. Kohus võib keelduda hoiumeetmetest, kui kulutused ilmselt ei 6 7 vasta pärandvara suurusele, samuti kui meetmeid ei ole vaja huvitatud isiku õiguste tagamiseks.
kohaselt nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ning käsutamiseks. Kohus nimetab hooldajaks pärandist huvitatud isiku, huvitatud isiku poolt soovitatud isiku või muu isiku. Hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandit nõuetekohaselt valitseda. Kohus võib isiku, kes pärandit nõuetekohaselt ei valitse, hooldajakohustustest vabastada. Hooldaja on kohustatud: 1) kohtu määratud tähtaja jooksul esitama kohtule pärandvara nimekirja; 2) vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; 3) andma pärandvara arvel ülalpidamist isikule, keda pärandaja oli seaduse alusel kohustatud ülal pidama; 4) tasuma pärandvara arvel pärandaja võlad; 5) aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata võõrandada pärandisse kuuluvat kinnisasja. Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. Kohus lõpetab pärandvara valitsemise, kui on ära langenud
Vastavalt Pärimisseadus §113 on pärandvara hooldajal õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus.
S §118 sätestatud tähtajal esitada notarile avaldus, mille notar tõestab. Kui pärand avanes välismaal ja pärimisele kohaldatakse Eesti seadust, esitatakse avaldus Eesti notarile. Pärija, kes pärandvara valdab, kasutab või käsutab, võib pärandist loobuda, esitades pärandist loobumise avalduse PärS §118 sätestatud tähtajal. Kui pärija ei ole esitanud PärS §117 lg.1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud PärS §118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Kui pärima õigustatud isik ei ole PärS §118 sätestatud tähtajal pärandvara valdama, kasutama või käsutama asunud ega pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise avaldust esitanud, on ta õiguse pärandile kaotanud ning tema pärandiosa jagatakse pärandi vastu võtnud pärijate vahel juurdekasvuõiguse alusel. PärS §118 kohaselt võib notar pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud teate kättesaamisest või teadaande avaldamisest. Pärima õigustatud isiku avalduse alusel võib notar PärS §118 lg.1 nimetatud tähtaega mõjuvatel põhjustel mõistliku aja võrra pikendada. Tähtaja pikendamisest teatab notar kõigile pärima õigustatud isikutele. PärS §118 lg.1 tähtaja võib pärima õigustatud isiku avalduse alusel ennistada: 1) vaidluse korral kohus, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel; 2) vaidluse puudumise korral notar, kui kõik pärandi vastuvõtnud isikud esitavad notariaalselt kinnitatud nõusoleku. Pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 7 8 aastat. Kui pärandaja on surnuks tunnistatud, ei saa pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kui surnuks tunnistamise kohtuotsuse jõustumisest on möödunud 10 aastat. PärS §120 kohaselt on enne pärandi vastuvõtmist või sellest loobumist pärima õigustatud isikul õigus saada andmeid pärandvara koosseisu ning testamendi ja pärimislepingu sisu kohta kohtult, notarilt ja muult isikult, kelle valduses on pärandvara, testament või pärimisleping. MÄÄRUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Raul Taal´i avaldus hagita menetluses on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et hagita menetluses lahendab kohus järgmisi tsiviilasju. TsMS §475 sätete kohaselt on hagita asjad: 1) maksekäsu kiirmenetlus; 2) üleskutsemenetlus; 3) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine; 4) äraolija varale hoolduse seadmine; 5) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine; 6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad; 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine; 10) registriasjad; 11) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine; 12) äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine; 13) korteriomandi ja kaasomandi asjad; 14) välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine; 15) kaebused kohtutäituri otsuste peale; 16) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine vastavalt riigi õigusabi seadusele; 17) muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. Kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kohus luges tõendatuks, et Raul Taal´i poolt esitatud avaldus ei ole ei pärandi hoiumeetmete rakendamise avaldus ega ka muu pärisasjaga seostud avaldus, mida esimese astme tsiviilkohus oleks pädev lahendama hagita menetluses. Kohus luges tõendatuks, et RT taotleb oma avalduses xx.xx.xx surnud JT pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendamist, mida esimese astme tsiviilkohus kohus ei ole pädev lahendama hagita menetluses. Kohus luges tõendatuks, et
kohaselt kui pärandaja on surnuks tunnistatud, ei saa pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kui surnuks tunnistamise kohtuotsuse jõustumisest on möödunud 10 aastat. Ida – Viru Maakohtu tsiviiltoimiku nr.2 – 1797 / 03 materjalidega luges kohus tõendatuks, et Ida – Viru Maakohus tunnistas xx.xx.xx surnud JT surnuks 20.oktoobri 2004.a. kohtuotsusega. Kohtuotsuse jõustumise kohta tsiviiltoimikus andmed puudusid. Alates kohtuotsuse tegemisest kuni RT poolt Viru Maakohtule avalduse esitamiseni oli 8 9 möödunud peaaegu kaks aastat.
kohaselt pärandi vastuvõtmise tähtaeg 10 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et RT poolt ei ole pärandi vastuvõtmiseks kehtestatud 10 aastane tähtaeg mööda lastud, mille tõttu seda tähtaega ei saa ka pikendada ega ka ennistada. Ka ei ole seaduses sätestatud võimalust, et esimese astme tsiviilkohus oleks pädev pikendama või ennistama
s kehtestatud pärandi vastuvõtmiseks ettenähtud 10 – aastast tähtaega. Kohus luges tõendatuks, et PärS §118 kohaselt võib notar pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud teate kättesaamisest või teadaande avaldamisest. Pärima õigustatud isiku avalduse alusel võib notar PärS §118 lg.1 nimetatud tähtaega mõjuvatel põhjustel mõistliku aja võrra pikendada. Tähtaja pikendamisest teatab notar kõigile pärima õigustatud isikutele. PärS §118 lg.1 tähtaja võib pärima õigustatud isiku avalduse alusel ennistada: 1) vaidluse korral kohus, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel; 2) vaidluse puudumise korral notar, kui kõik pärandi vastuvõtnud isikud esitavad notariaalselt kinnitatud nõusoleku. Kohus asus seisukohale, et esimese astme tsiviilkohus saab ennistada ainult Jõhvi notar Ülle Mesi poolt antud menetluslikku tähtaega ning ainult siis, kui pärijate vahel on vaidlus tähtaja ennistamise või mitteennistamise üle. Sellisel juhul oleks RT pidanud esitama esimese astme tsiviilkohtule hagi teiste pärijate vastu, kes ei ole nõus tähtaja ennistamisega. Vaidluse puudumisel pärijate vahel on tähtaega pädev pikendama Jõhvi notar Ülle Mesi ise. Jõhvi notar Ülle Mesi poolt esitatud notariaaltoimingu tegemisest kirjaliku keeldumisega luges kohus tõendatuks, et Jõhvi notar Ülle Mesi ei ole algatanud 23.märtsil 1945.a. surnud JT pärimisasja, mille tõttu ta ei saanud ka anda mingit tähtaega, mida esimese astme tsiviilkohus saaks (oletatava vaidluse korral) hagimenetluses läbi vaadata. Eeltoodu alusel luges kohus tõendatuks, et RT avaldus hagita menetluses tuleb jätta rahuldamata ja kõik kohtukulud tuleb panna RT enda kanda. Kohus selgitab RT, et xx.xx.xx. surnud JT pärimisasjas on temal edaspidi vajalik kvalifitseeritud õigusabi saamiseks pöörduda vandeadvokaadi poole, kes lahendaks kõik keerukad õiguslikku tähendust omavad küsimused. Samuti ei ole, kohtu arvates, otstarbekas viivitada xx.xx.xx. surnud JT pärimisasja algatamisega, kuna aja möödudes võib halveneda tõendite kättesaadavus. Johannes Külaots Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.