← Eesti

2-08-16135/9

2-08-16135 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-16135 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. oktoober 2008.a kl 16.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi A. H.i hagi J. H. vastu isa kohta tehtud kannete ebaõigeks tunnistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
  2. septembril 2008.a Istungil osalenud isikud Hageja A. H.; Kostja J. H.. Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada.
  4. Tunnistada A. H.’i (isikukood xxx) ja K. H. (isikukood xxx) sünniaktides isa kohta tehtud kanded ebaõigeks ja lugeda, et A. H. (isikukood xxx, elukoht xxx) ei ole nende isa.
  5. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  7. aprillill 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu registreeriti 20.04.2001.a. 01.03.1999.a sündis kostjal poeg A. H., 18.01.2001.a tütar M. H. ja 27.06.2005.a tütar K. H.. Alates 2005.a oktoobrist elavad pooled lahus. 1

(3)2-08-16135
  1. 18.10.2008.a käis hageja oma tütre M. sünnipäeval. Sel päeval teatas kostja, et hageja ei ole tema laste A. ja K. isa. Kostja nimetas hagejale laste tegeliku isa nime ning fakte, mis tõendavad kostja väidete õigsust.
  2. Hageja palus vastavalt PkS § 44 tunnistada A. H. ja K. H. sünniaktis isa kohta tehtud kanded ebaõigeks. KOSTJA VASTUS
  4. mail 2008.a kohtule esitatud vastuses kostjal ei olnud vastuväiteid hagile, ta palus hagi rahuldada. KOHTUISTUNG
  5. Kohtuistungil hageja palus hagi rahuldada ja tunnistada laste A. ja K. sünniaktides isa kohta tehtud kanded ebaõigeks. Hageja seletuste kohaselt tutvusid pooled 1998.a. algul puudus A. sünnitunnistusel kanne isa kohta, kuna kostja ei tahtnud hagejat sünnitunnistusele lapse isana kanda. Hageja kanti isana hiljem tema poolt esitatud avalduse alusel. Hageja ei teadnud siis, et ta ei ole lapse isa. Alates 2001.a augustist kuni 2005.a veebruarini kandis hageja karistust, algul L., hiljem alates 2004.a sügisest E.. Kostja käis hagejal külas. Kostja vaikis laste tõelise isa suhtes, sest pooled on abielus ning lastele oli vaja isa. Käesoleval ajal elab kostja koos meesterahvaga, kes on K. isa. Samuti sarnaneb K. oma tegeliku isaga. Poolte abielu on lahutamata, kuna pooled soovisid lahendada küsimuse latse suhtes. Hageja toetab kostjat vaid tütre M. ülalpidamisel. Selle lapse isa kohta tehtud kande üle hagejal vaidlust ei ole.
  6. Kostja nõustus hagiga. Tema seletuste kohaselt ei teadnud hageja, et ta ei ole laste A. ja M. isa. Seda ta ütles hagejale 2008.a jaanuarikuus. Lapse A. tegelik isa elab A., kes ka teab lapse olemasolust. Tütre K. isa on S. Z., kellega koos kostja praegu elab. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  7. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  8. Pooled on abielus, abielu nende vahel sõlmiti 20.04.2001.a. Abielu on lahutamata. Sünnitunnistuste järgi laste A. H.’i (sünd 01.03.1999.a) ja K. H.(sünd 27.06.05.a) isaks on hageja (t.lk. 7, 8). Hageja palub tunnistada laste sünniaktis isa kohta tehtud kanne ebaõigeks, sest ta ei ole lapse nende laste isa.
  9. Perekonnaseaduse (PkS) §44 lg1 alusel kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Hageja seletuste oli ta kostjaga tuttav alates 1998.a. Kostja ei soovinud hagejat lapse A. sünniakti isana kanda. Eeldades, et ta on lapse A. isa, lasi hageja ennast sünniakti isana kanda. Ka kostja väidete kohaselt tegelikult hageja ei ole lapse A. isa, sest tema tegelik isa on teine isik, kes samuti teab, et on selle lapse isa. Mis puudutab lapse K. sünniaktis tehtud kannet, siis hageja väidab, et ei saanud lapse isa olla, sest kuni 2004.a sügiseni kandis karistuse vanglas Läti Vabariigis, mille jooksul ei ole kostjaga kohtunud. Kostja on seda kinnitanud ja väidab, et K. isaks on kostja praegune elukaaslane. 2
(3)2-08-16135
  1. Lapse mittepõlvnemise tuvastamiseks ekspertiisi määramist hageja ei soovinud. Samas antud asjaolu ei välista hagi rahuldamist. Oma vastuses hagile ja ka kohtuistungil kostja on võtnud hagi õigeks. TsMS §440 lg1 alusel, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hagi õigeks, kohus rahuldab hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettuse või vägivallaga või on rajatud eksimusele, pole tuvastatud. Kostja on algusest peale varjanud hagejast seda, et ta tegelikult ei ole laste A. ja K. isa. Kuna hagi on esitatud PkS §44 lg3 sätestatud üheaastase tähtaja jooksul, kostja õigeksvõtu ja kohtule esitatud dokumentaalsete tõendi alusel kohus rahuldab hagi.
  2. Kooskõlas TsMS §164 lg1 jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
  3. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §440 lg1, lg2, §442, §444, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.