← Eesti

2-08-29162/10

Obsah (6)§ 29§26§ 50§ 60§ 61§70

2-08-29162 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-29162 Otsuse kuupäev Jõhvi, 13. oktoober 2008.a kl 16.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi D. T.`i hagi A. T.`

§ 29, § 60 lg1-lg4 lahutada poolte vahel sõlmitud abielu, jätta poeg D.

T. hageja kasvatada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus. KOSTJA VASTUS HAGILE

  2. augustil 2008.a esitatud vastuses kotja võttis hagi õigeks. Kostja palus jagada menetluskulud poolte vahel võrdselt. KOHTUISTUNG
  3. Kohtuistungil hageja palus lahutada poolte abielu, jätta laps tema kasvatada ja välja mõista kostjalt elatis summas 2 175 krooni kuus alates hagi esitamisest. Leppimisaega ega menetluse peatamist hageja ei soovinud. Hageja seletuste kohaselt pooled tegelikult elavad lahus ja abielu jätkamine on võimatu. Kostja külastab last. Ta on augustis ja septembris kandnud hagejale üle kahel korral elatisena 1 500 krooni, kokku 3 000 krooni.
  4. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Kostja soovis, et laps jääks tema kasvatada Kui laps jääb hageja kasvatada, siis on kostja nõustus elatise maksmisega hageja poolt nõutud ulatuses ja ajast. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Abielu lahutamise nõue
  6. Abielutunnistuse kohaselt poolte abielu registreeriti 10.02.2007.a Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas (t.lk. 4). Hageja nõuab abielu lahutamist kohtus, sest soovib koos abielu lahutamisega lahendada ka lapsesse puutuva vaidluse ja välja mõista kostjalt elatusraha.
  7. Abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud perekonnaseaduse (

) peatükis 5.

§26ja §27 lg1 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka abielu lahutamisega kohtus.

Sama seaduse §29 lg2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. 9. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Kohus vastavalt TsMS §346 lg2 kuulas pooli isiklikult ära. Hagiavalduse ja poolte seletuste kohaselt tegelikult nende vahelised suhted on lõppenud. Hagiavalduse esitamine ei mõjutanud pooli, nende suhted pärast hagi esitamist ei ole paranenud. 2

(4)2-08-29162
  1. Kohtuistungil ei soovinud pooled leppimisaega ega menetluse peatamist, nad ei soovi enam abielu säilitada. Sellises olukorras ei ole enam otstarbekas menetlust peatada. Kostjal ei ole vaidlust abielu lahutamisele, oma vastuses hagile ja ka kohtuistungil ta on võtnud hagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel kui kostja võtab hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt põhineb eksimusel või on mõjutatud pettuse või vägivallaga, ei ole tuvastanud. Poolte tegelik lahus elamine ja nende tahteavaldused välistavad abielu jätkamist, mistõttu tuleb abielu lahutada. Lapsesse puutuv vaidlus
  2. Vastavalt sünnitunnistusele lapse D. T.’i vanemateks on hageja ja kostja (t.lk. 7). Hagiavalduse juurde lisatud Rahvastikuregistri 08.07.2008.a tõendi nr 541 järgi laps elab hageja juures (t.lk. 6). 12.

§ 29

lg 3 lähtudes abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel ka lapsesse puutuva vaidluse. Kohus ei nõustu kohtuistungil avaldatud kostja sooviga jätta alaealine laps tema kasvatada, sest kostja on seda põhjendanud vaid sellega, et poeg peab elama, mitte ema, vaid isa juures. Kostjal ei ole vaidlust lapse alates sünnist hageja juures elamise üle. Ei ole tal ka vaidlust hageja võime üle edaspidi last kasvatada. Asjaolusid, mille kohaselt last ei saa enam hageja juurde elama ja kasvatada jätta, pole tuvastatud. Kohus jätaks hagi lapse hageja juurde elama jätmise osas rahuldamata, kui kostja tõendaks, et kostja juures elamine oleks lapsele palju parem, kui hageja juures elamine. Kuna seda pole tehtud, siis lapse elukoha vahetus ja tema kostja juurde elama jätmine ei ole lapse huvides. Sellepärast ka selles osas kohus rahuldab hagi. Elatise väljamõistmise nõue 13. Hagiavalduse kohaselt laps on hageja ülalpidamisel ja kostja ei toeta hagejat materiaalselt. Kohtuistungil antud poolte seletuste kohaselt kostja on kandnud hagejale elatisena üle kahel korral kokku 3 000 krooni. Kostjal ei ole vaidlust hagile. 14. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (

) peatükis 8. Vastavalt

§ 50lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

Kooskõlas

§ 60lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Kuna kostja pole seda kohustust nõutaval viisil täitnud, siis hagi tuleb rahuldada. 15.

§ 61

lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja soovib saada elatusraha seadusega kehtestatud minimaalmääras, mistõttu ei pea kohus vajalikuks lapse vajadusi välja selgitada. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks, siis ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut ka poolte varalistele seisunditele. 16. Alates 14.05.2004. a kehtima hakanud

§ 61

lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtuistungil kostja on võtnud hagi õigeks, ta on nõustunud hageja poolt nõutud ulatuses elatise maksmisega, juhul, kui kohus jätab lapse hageja kasvatada. Et kostja õigeksvõtt on rajatud eksimusele, pole tuvastatud. Sellepärast

§70lg1 ja TsMS § 440 lg1 alusel kohus 3

(4)2-08-29162 rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära, alates hagi esitamisest 08.07.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  1. Kostja on maksnud hagejale elatisena kokku 3 000 krooni, mida tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. Menetluskulud
  2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni riigilõivu. TsMS §164 lg1 alusel jätab kohus kummagi poole abieluasja menetluskulud tema enda kanda. Teisi menetluskulusid pooltel ei ole.
  3. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, §468 lg1 p1, lg3, § 630 lg 2 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.