lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega leiab kohus, et hagejal on seaduslik alus nõuda kostjalt tagastamata laenu, intressi tasumist. Tagastamata laenusummaks on 35 000.- kr, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kohtuistungil leidis tõendamist OÜ Kaljuvara arveldusarve väljavõttega, et kostja oli jätnud tasumata 12 107.- kr intressimaksetest. Intressimaksed kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Lepingu p 3.3 kohaselt maksab kostja laenu tagasimaksmisega viivitamisel hagejale viivist 0,9% tasumata jäänud makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Laenu põhisumma tasumise tähtaeg oli 21.04.2006. Seisuga 01.10.2007 on kostja viivitanud 528 päeva. Viivis 0,9% laenu põhisummalt 35 000.- kr on 315.- kr. Viivise 315.- kr x 528= 166 320.- kr.
lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise poole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kostja seletuse kohaselt ei saanud ta töötada alates 16.12.2004, kuna lõikas läbi käel arteri, veenid ja kõõlused. Kostja seletuse õigsust kinnitab väljavõte haigusloost nr 3825 20.12.2004, millest nähtub, et kostjal on sedastatud vasaku käe randme piirkonna haav. Alates 2006.a suvest on tal töövõimetus 20%. Praegu on kostja uue operatsiooni ootel. 2005.a tasus kostja intresse, kuna müüs maha oma sõiduauto. Seega on kostja seoses 2004.a juhtunud traumaga olnud töövõimetu ning johtuvalt sellest ei suutnud tasuda intresse vastavalt maksegraafikule. Seega on põhjendatud ebamõistlikult suure viivise vähendamine põhinõude suuruseni, s.o 35 000.- kroonini. Laenulepingu p 5.1 järgi oli kostja kohustus kindlustada panditud vara laenuandja poolt respekteeritud kindlustusettevõttes laenuandjaga kooskõlastatud tingimustel. Nimetatud kohustuse täitmata jätmise eest oli laenulepingu p 5.3 alusel ettenähtud ühekordne leppetrahv viie protsendi ulatuses laenujäägilt.
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud 4 lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kostja oleks lepingu p 5.1 täitnud. Seega kuuluks kostjalt väljamõistmisele leppetrahv summas 1750.- kr. Kostja palub leppetrahvi suurust vähendada seoses tema kehva majandusliku olukorraga. Kohus vähendab leppetrahvi suurust 875.- kroonini eelpooltoodud motiivide kohaselt. Laenulepingu p 5.2 järgi oli kostja kohustus laenuandjat informeerida igast olukorrast, mis võib kahjustada laenusaaja võimet täita lepingut ettenähtud ulatuses ja tähtajaks, samuti informeerima igast laenusaaja vastu või laenusaaja poolt algatatud kohtuprotsessist, mis võib mõjutada laenusaaja olukorda. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et Eesti Vabariik on 15.09.2005 seadnud kostja korteriomandile võõrandmaise keelumärke, samuti on korteriomandile seatud 14.12.2006 kohtulik hüpoteek OÜ Kehtna Elamu kasuks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et nimetatud asjaolud kahjustavad laenusaaja võimet täita lepingut ja mõjutab laenusaaja olukorda. Seetõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi summas 1750.- kr. Kostja palub leppetrahvi suurust vähendada seoses tema kehva majandusliku olukorraga. Kohus vähendab leppetrahvi suurust 875.- kroonini eelpooltoodud motiivide kohaselt. 21.04.2004 pandilepinguga loeb kohus tuvastatuks, et kostja pantis hagejale korteri aadressil xxxxxx, xxxxx x. Pandilepingu p 5.6 järgi oli kostjal kohustus pandieseme kinnistamisest 5 kalendripäeva jooksul hagejale teada anda. Pandilepingu p 5.7 järgi on pandipidajal õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja pandiõiguse kinnistamist kinnistut koormava hüpoteegina alates kinnistu kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest selleks ettenähtud väljaandes. Pantija ja pandipidaja kohustuvad sõlmima pandiõiguse hüpoteegiks ümberregistreerimise lepingu 30 kalendripäeva jooksul arvates informatsiooni saamisest maa esmakinnistamise kohta, kuid mitte hiljem kui 60 kalendripäeva möödumisel maa kandmisest kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et 17.06.2004 kinnistamisavalduse alusel kanti korruselamumaa xxxxxx, xxxxx x omanikuna Raivo Aia sisse 02.08.2004. Seega on käesolevaks ajaks möödunud rohkem kui 60 kalendripäeva maa kandmisest kinnistusraamatusse ning hagejal puudub seaduslik alus nõuda pandiõiguse hüpoteegina kinnistamist.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik: 5 Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2008 otsusega nr 2-07-17552 RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 05.12.2007 otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue pandiõiguse ümberregistreerimiseks hüpoteegina ja teha selles osas uus otsus. Kohustada Raivo Aiat (i.k. xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxxxx xxxxxx xxxxxx, xxxxx x. x-xx) andma nõusolek Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. xxxxxxx 4. jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteegi sissekandmiseks hüpoteegisummaga 35 000 kr. OÜ Kaljuvara (reg.kood 10889919, asuk. Tallinn) kasuks Raivo Aia ja OÜ Kaljuvara vahel 21.04.2004 sõlmitud laenulepingust nr. 0010 tekkivate kohustuste täitmise tagamiseks. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Esimese ja teise astme mentluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.