2-08-26105/2

2-08-26105 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-26105 Tsiviilasi Eesti Vabariigi hagi AT`i vastu kahju 12`843.47 hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu (asukoht XXX) Kostja – AT (isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista AT`ilt kahju 12`843.47 (kaksteist tuhat kaheksasada nelikümmend kolm krooni ja 47 senti) Eesti Vabariigi kasuks.
4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks
5. Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt kinnitati Harju Maakohtu
6. jaanuari
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-15271 süüdistava ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri kokkulepe ning mõisteti AT süüdi kuriteo toimepanemises KarS § 239 järgi. Kostjat süüdistati selles, et ta lõhkus
8. aprillil
9. a Tallinnas, Väike-Karja 5/Müürivahe 17 asuva kaupluse Parim Pood vitriinakna. Vastavalt Põhja Ringkonnaprokuratuuri
10. novembri
11. a kokkuleppele nõustus kostja esitatud süüdistuse sisu, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes oli märgitud, et massilises korratuses osalejana on kostja lõhkunud kaupluse Parim Pood vitriinakna, seega pannud toime KarS § 239 sätestatud kuriteo. Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole esitatud.
12. aprilli
13. a kirjaga nr I-1.13/5226 palus Eesti Vabariik kostjal hüvitada Eesti Vabariigi poolt VäikeKarja5/Müürivahe 17 asuva hoone omanikule G&T Aarma Maja OÜ-le hüvitatud kahju, kokku summas 12`843.47 krooni, millise nõude oli G&T Aarma Maja OÜ Eesti Vabariigile loovutanud. Eelpool nimetatud kirjale kostja ei vastanud.
14. mail
15. a esitas G&T Aarma Maja OÜ Rahandusministeeriumile taotluse kahju hüvitamiseks, milles G&T Aarma Maja OÜ loovutas kahju hüvitamise nõude Eesti Vabariigile. G&T Aarma Maja OÜ taotlust menetles ERGO Kindlustuse AS, kes täitis
16. mail
17. aastal Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi kaudu ning MTÜ Eesti Kindlustusseltside Liit vahel sõlmitud käsunduslepingut nr
18. Taotluse kohaselt tekitati G&T Aarma Maja OÜ-le kahju 73`830.- krooni ulatuses. Taotlusele lisatud dokumentidest nähtub, et G&T Aarma Maja OÜ tekitatud kahju tulenes Väike-Karja 5/Müürivahe 17 asuva ehitise 6 akna 26.-
19. aprillini
20. aastal.
21. mail
22. aastal esitas ERGO Kindlustuse AS Rahandusministeeriumile kahju hüvitamise ettepaneku G&T Aarma Maja OÜ-le tekitatud kahju hüvitamiseks ning rahandusministri
23. juuni
24. aasta käskkirjaga nr 179 rahuldati G&T Aarma Maja OÜ taotlus osaliselt ja G&T Aarma Maja OÜ-le kanti üle 62`568.- krooni. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kohtudokumendid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 28.08.
25. a. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 mis näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VOS § 1045 lg 1 p 5 täpsustab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on kohtule teatanud, et tal ei ole menetluskulusid. Kohtunik 2