§-dest 3; 371 lg 1 p 2, 9, 10, 11, 12; 423 lg 1 p 1, 9, 10, 11, 13 ja lg 2 p
lg 1 p 9).
lg 1 annab õiguse üldise kohtualluvuse korras esitada hagi juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Hageja on suunanud nõude AS SEB Pank vastu, millise äriühingu juriidiliseks aadressiks on Tornimäe tn 2, Tallinn. Seega ei allu asi Tartu Maakohtu Valga kohtumajale (
lg 1 p 2; § 423 lg 1 p 13).
lg 2 p 1 kohaselt tuleb hagejal hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõiv seadusega ettenähtud suuruses. Hageja on tasunud riigilõivu 1000 krooni.
sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Nõude eesmärgiks on vabaneda sundtäitmisel olevast kohustusest. Asja materjalidest nähtuvalt on sissenõudja rahuldamata laenuvõlgnevuse ja täitekulude nõue 60 977 krooni, milline summa on ka tuvastushagi hinnaks. Sama seisukohta on avaldanud Riigikohus lahendites nr 3-2-1-101-07 ja 3-2-1-134-07. Antud hagihinda arvestades tulnuks hagejal tasuda vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1 riigilõivu 3500 krooni. Seega pole hageja tasunud riigilõivu seadusega ettenähtud suuruses (
lg 1 p 10; § 423 lg 1 p 11).
lg 1 p 1, 2 kohaselt võib lepinguliseks esindajaks kohtus olla advokaat või akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses omav isik. Täpsustatud hagiavaldusele on alla kirjutanud Siim Raid (OÜ-st Raidman) ning hagiavaldusele on lisatud S. Tilga allkirjastatud volikiri, millega hageja volitab end esindama OÜ-t Raidman. Kuna
sätestatust tulenevalt saab tsiviilprotsessis olla menetlusosalise esindajaks üksnes füüsiline isik ja hageja antud volikirjast ei nähtu täpsustatud hagiavaldusele allakirjutanud isiku volitust ning hagiavaldusele pole lisatud hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja esinduspädevust kinnitavaid tõendeid, pole tõendatud hagiavaldusele allakirjutanud isiku esindusõigus (
Lisaks kohtu määratud tähtajaks puuduste mittekõrvaldamisele hagiavalduse sisu- ja vorminõuete osas, leidis kohus, et hagi on ka perspektiivitu.
lg 2 p 1, 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbivaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiväidete õigsust; samuti juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodud sätete eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-56-07). Kohus leidis, et antud juhul esinevad eelnimetatud sätetes fikseeritud alused hagi läbivaatamata jätmiseks. Hageja suhtes toimub täitemenetlus temalt Valga Maakohtu 04.02.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-2/02 AS Eesti Ühispank kasuks väljamõistetud laenu- ja käenduslepingujärgse võlgnevuse 210 233.68 krooni ja kohtukulude 12 000 krooni sundtäitmise osas. 19.02.2007 on S. Tilk esitanud kohtutäiturile kaebuse, taotledes töötasu arestimise tühistamist, ning 26.02.2007 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, kuid kohtutäitur jättis 06.03.2007 otsusega S. Tilga kaebuse rahuldamata. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib täitemenetluse osaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule. S. Tilk kohtutäituri 06.03.2007 otsuse peale kaebust kohtule esitanud ei ole, jättes järgimata seadusega ettenähtud tähtajal ja korras vastava õiguskaitseviisi 3 rakendamise täitemenetluses (
423 lg 1 p 1) ning kaotades seeläbi võimaluse vaidlustada kohtutäituri otsus kohtus (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-3-08). Esitatud nõude sisuks on tuvastada täitemenetluses sundtäitmisel oleva kohustuse täidetus sissenõudja ees. Isegi eeldades nõude rahuldamist, ei kõrvaldaks see lahend kohtutäiturile täitmiseks esitatud kohtuotsuse sundtäidetavust (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-134-07), sest kohtutäituril puuduvad seaduses (TMS § 48) ettenähtud alused täitemenetluse lõpetamiseks. Seega ei saavuta hageja taotletava nõudega soovitud eesmärki (
Ainsaks eeldatavaks eesmärgipäraseks nõudeks oleks ühendada tuvastushagi ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 alusel. Vaatamata kohtu selgitustele hageja taolist nõuet esitanud ei ole. TMS § 211 lg 3 annab õiguse esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohtule täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Nimetatud tähtaeg on hagi aegumise tähtaeg (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-101-07, 3-2-1-8-07). Kuna täitmisteate hagejale kättetoimetamisest on möödunud üle ühe kuu ning hageja ei ole esitanud kohtule nõuet sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, on hilisemalt esitatav sellekohane nõue aegunud ja hagejal ei ole võimalik saada oma taotletavatele õigustele kohtulikku kaitset aegumise tõttu (
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 1 peab kohus, kui on hagiavalduse menetlusse võtnud, teatama sellest viivitamata menetlusosalistele ning toimetama hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale.
lg 2 sätestab, et kohus teeb kostjale teatavaks kohustuse hagile kohtu määratud tähtpäevaks kirjalikult vastata, andes selleks mõistliku tähtaja. Mõistliku tähtaja maksimumpikkuseks loetakse üldjuhul 14 päeva. 17.10.2007 määrusest võib lugeda, et võtta tsiviilasi menetlusse ja teatada sellest viivitamata menetlusosalistele, kuid tähtaega ega hoiatust, mis järgneb kui tähtajaks ei vastata, ei järgne, rääkimata viidetest
§-dele 362; 393-394 ja 407. Toimiku leheküljel 21 olevast e-mailist nähtuvalt on edastatud A. Kolsari vastus Helena Ritsosonile. Seega kostja vastas rohkem kui kuu aega hiljem menetluse algatamisest. Kostja vastust hagejale ei edastatud, et hageja oleks saanud kooskõlas
4 06.03.2008 eelistungil tegi kohus hagejale ettepaneku kaaluda menetlusosaliste ringi muutmist. Hageja juhindus sellest ja saanud lõpuks ka kostja vastuse, kus viimane teatab, et
lg 2 kohaselt on täitemenetluse täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse korral võlgnikul õigus pöörduda tuvastushagiga teise poole, antud juhul AS SEB Eesti Ühispank vastu, esitaski tuvastushagi täienduse, märkides kostjaks AS-i SEB Pank. Hageja teostas kohtu nõutud toimingu, st postitas tuvastushagi täienduse, täpselt tähtajal, s.o 27.03.2008. Seega on hageja täitnud kohtu nõudmised tähtaegselt ja ka kohaselt. PS § 15 sätestab et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Hageja esitas hagi Tartu Maakohtusse, kes saatis asja läbivaatamiseks Valga kohtumajale. Juhindudes
AS SEB Pank juriidiliseks aadressiks on Tornimäe tn 2 Tallinnas, kuid pangal on olemas harukontorid (juriidilised allasutused), üks neist Valgas, mis tegeles ka hageja varale seatud hüpoteegiga ja nõude realiseerimisega. Kui Tartu Maakohtu Valga kohtumaja algatas menetluse, siis oli üks kohtunik kindel, et asi kuulub nende pädevusse, nüüd aga leiab teine, et ei kuulu. Samas tuleneb seadusest, et kui asi ei kuulu ühe kohtu pädevusse, teeb kohus, kellele hagi laekus, määruse ja saadab asja sinna kohtusse, kelle pädevusse asi tema arvates kuulub. Hageja lähtus riigilõivu tasumisel eeldusest, et tal ei ole mitte mingisugust hüve saada, kuna võlausaldaja esindajaga oli saavutatud 2002. a kokkulepe, et võlgnevust enam ei ole.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Ka võib kohus asja menetluse lõpus kohustada hagejat täiendavaks riigilõivu tasumiseks. Kohus ei ole ei enne eelistungit toimunud menetluse käigus ega ka 06.03.2008 eelistungil rääkinud kordagi riigilõivu vähemast tasumisest. Kohtu viide
Lepinguliseks esindajaks võib olla ka muu isik, kes on läbinud Eesti ülikoolis enne ülikooliseaduse 10.03.2003 jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud 4-aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses 5-aastase nominaalkestusega õppekava alusel (
Tuginedes
Alles seejärel, kui hageja seda nn puudust ei kõrvaldanuks, saanuks kohus tuginedes
Samas antud juhul oli avaldus juba menetluses. Täitetoimikust nähtuvalt jõudsid nii hageja kui kohtutäitur A. Kolsar 01.03.2007 täituri büroos ühisele seisukohale, et kui üldse rääkida hageja „võlgnevusest“ AS-le Eesti Ühispank, siis ei saaks rääkida suuremast summast kui 57 083 krooni. Hageja oli kuni 19.02.2007 kindel, et vastavalt 11.09.2002 hüpoteegi kustutamise avalduses fikseeritule ning täitemenetluse lõpetamiseni (peatamiseni?) täitur T. Soku poolt, on ta oma võlgnevuse likvideerinud. Asjaolu, et hageja ei esitanud 2007 märtsis kaebust, vaid tuvastushagi, ei tohiks anda alust seisukohale, et hageja pole protestinud kohtutäituri tegevuse peale. AS Krediidiinfo andmetel hagejal võlgnevust AS Eesti Ühispank suhtes ei lasunud. Kui kohus tuvastab hageja taotletu, siis aitab see igati kaasa asjaolule, et AS SEB Pank kui sissenõudja loobub oma nõudeavaldusest. Soovitust, et hageja esitaks hagi, mis sisaldaks endas nii tuvastushagi kui ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 alusel, kohus hagejale varasemalt esitanud ei ole. 5 VASTUSTAJA VASTUVÄITED
Hageja väidab, et kohtutäituri asendaja T. Sokk lõpetas sissenõudmismenetluse. Täitemenetluse lõpetamise määrust hagile lisatud ei ole, pank ei ole avaldust sissenõudmise lõpetamiseks esitanud ning hageja võlasummaks, mis on pangale tasumata, on 57 083 krooni. Kohtutäitur jättis oma 06.03.2007 otsusega S. Tilga kaebuse rahuldamata. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud täituri otsuse peale võib täitemenetluse osaline esitada 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule. Hageja täituri 06.03.2007 otsuse peale kaebust maakohtule esitanud ei ole.
lg 1 p 1 alusel jättis ta järgimata seadusega ettenähtud tähtajal ja korras õiguskaitseviisi rakendamise täitemenetluses. Seega hageja kaotas võimaluse vaidlustada täituri otsus maakohtus (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-3-08). Kui eeldada, et hageja tuvastushagi ka rahuldatakse, siis ei kõrvaldaks kohtulahend täiturile täitmiseks esitatud kohtuotsuse sundtäidetavust, sest täituril puudub seaduses (TMS § 48) ettenähtud alus täitemenetluse lõpetamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-07).
Pank ei ole oma võlanõudest loobunud ja ei kavatse seda ka teha. Kohus on selgitanud hagejale, et tuvastushagile lisaks tuleks esitada ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja need ühendada, mida hageja ei ole esitanud. Täitmisteate hagejale kättetoimetamisest on möödunud üle ühe kuu, mis on ka hagi aegumise tähtaeg, seega hilisemalt esitatav nõue on aegunud (
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Maakohus ühtegi puudust hagejale ette ei heitnud, vaid toimetas hagi kostjale kätte ja määras asjas eelistungi. 06.03.2008 toimunud eelistungile ilmusid mõlemad pooled, asja sisulist arutamist ei toimunud, kohtuistungi protokolli kohaselt selgitas kohus hagejale üldiselt tema õigusi ja kohustas esitama sisu- ja vorminõuetele vastava hagi 27.03.2008. Maakohus hoiatas hagejat, et kohus võib jätta hagi läbivaatamata, kui hageja nõudeid ei täida (tl 28-29). Ringkonnakohtu arvates olid kohtu juhised hagejale liiga üldsõnalised ning ei selgitanud hagejale piisava selgusega õiguslikku olukorda. Hageja esitas 31.03.2008 maakohtule dokumendi pealkirjaga „Tuvastushagi täiendus“, kus kostjaks oli märgitud AS SEB Pank. Hagi täiendusest nähtub, et hageja soovib sisuliselt tuvastada, et AS SEB-il puudub tema vastu võlanõue, kuna võlausaldaja esindaja sõlmis suulises vormis võla tasumise kokkuleppe ja loobus võlanõudest hageja vastu (tl 30-31). Ringkonnakohus märgib, et kuna menetlusse võetud hagis oli kostjaks kohtutäitur Aive Kolsar ning hagi täienduse kohaselt oli kostjaks AS SEB, siis sai tegemist olla
Käesoleva asja materjalidest ei ole võimalik aru saada, kas kostja asendati või kaasati, kuna nii hageja kui kohus on jätnud menetlusseadustikuga ettenähtud vastavad toimingud tegemata. 8.2. Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et hagi on esitatud ebaõigele kohtule. Ringkonnakohus märgib, et maakohus võttis hagi menetlusse ja kostja vastas hagile, hagi täienduse menetlusse võtmist maakohtu poolt käesolevas asjas ei nähtu, seega on alusetu ebaõige kohtualluvuse esile toomine. Ringkonnakohtu arvates saab hagi täienduse osas tegemist olla ka valikulise kohtualluvusega. AS SEB omab kontorit ka Tartu Maakonnas sh Valga linnas, seega saab hagi esitamist Tartu Maakohtusse pidada lubatavaks
alusel, mis lubab kostja majandus- või kutsetegevusest tuleneva hagi esitada ka tema tegevuskoha järgi. Maakohtul oli kohustus hagi kostjale kätte toimetada ning kui kostja alluvuse osas vastuväiteid ei oleks esitanud, oleks maakohus saanud pädevuse
Maakohtu poolt asja üleandmist alluvuse alusel reguleerib
. Ringkonnakohus leiab, et
423 lg 1 p 13 ei olnud käesolevas asjas kohaldatav ning maakohtul puudus õigus ebaõige alluvuse alusel hagi läbivaatamata jätmiseks. 8.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tuvastushagi esitamisel on hagi hinnaks hüve väärtus (käesolevas asjas siis summa, mille osas hageja leiab, et AS SEB on nõudeõiguse kaotanud), millelt tuleb tasuda riigilõiv. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja seaduses ettenähtud suuruses riigilõivu tasunud ei ole.
423 lg 1 p 12 kohaselt on kohtul õigus jätta hagi läbivaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest. 7 Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks arutanud hagejaga tasumisele kuuluva riigilõivu suurust ning andnud tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul oli kohustus juhtida hageja tähelepanu hagiavalduse puudusele (tasumata riigilõiv) ning anda tähtaeg, kuna seda ei tehtud, siis puudus alus
8.4. Maakohus on märkinud, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ka
lg 1 p 9 alusel, kuna õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Ringkonnakohus märgib, et kuna esialgne hagi, millest loobumist asja materjalidest ei nähtu, on allkirjastatud hageja poolt, siis saab maakohtu etteheide käia vaid hagi täienduse kohta. Tõepoolest on hageja andnud volikirja juriidilisele isikule enda esindamiseks, mis ei ole kooskõlas
, mille kohaselt saab kohtus olla lepinguliseks esindajaks teatud eeldustele vastav füüsiline isik. Ringkonnakohus siiski leiab, et kuna esialgne hagi oli menetluses, siis oli hagi täiendamise puuduse tõttu põhjendamatu
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata
Ringkonnakohus märgib, et TMS § 218 lg 1 sätestab küll asja kohustusliku kohtuvälise lahendamise korra – nimelt kohtutäituri otsuse või tegevusetuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa - kuid käesolevas asjas ei ole tegemist viidatud sättes kirjeldatud olukorraga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva tuvastushagi rahuldamine ei saa kaasa tuua sundtäitmise lõpetamist. AS SEB on käesolevas vaidluses viidanud TMS § 221 lg 3, mille kohaselt hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist ning väitnud, et juhul kui hageja sellise nõude esitaks, siis oleks hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks aegunud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.