Obsah (4)
§ 29§ 60§ 61§ 702-08-4875 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots, sekretär Marika Pull`i juuresolekul Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13.10.2008.a.
§ 29lg.2,5; §61 lg.1,2,4; § 70 lg.1,2 ja Ts
MS § 162 lg.1, § 434-436, § 438, § 442, § 630-633 Rahuldada V.T. hagi. Lahutada V.T.`i ja A.T.`i abielu, milline Perekonnaseisuosakonnas xx xx xxxx., kande nr. xx all. on registreeritud Kingissepa rajooni Jätta V.T.`i perekonnanimeks peale lahutust T.. Välja mõista A.T.`ilt elatusraha V.T.`i kasuks lapse J. T.`i, sünd: xx xx xxxx.a. ülalpidamiseks alates 01.03.2008.a. 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. xx xx xxxx x . Välja mõista A.T.`ilt elatusraha V.T.`i kasuks lapse J. T.`i , sünd: xx xx xxxx.a. ülalpidamiseks perioodi 08.02.2007 – 29.02.2008.a. eest kokku summas 17 374.04 (seitseteist tuhat kolmsada seitsekümmend neli krooni ja 04 senti) krooni. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. 1
(4)Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud abielulahutuse nõudes poolte endi kanda. Jätta menetluskulud elatusraha nõudes kostja A.T.`i kanda. Menetlusosaline võib nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti xx xx xxxx.Kuressaare Perekonnaseisuosakonnas, kande nr.xx all. Hageja ja kostja elavad lahus alates 2004 aastast, mil kostja lahkus hageja juurest ning asus elama Xxxxxxxxx, kus ta elab hagejale teadaolevalt käesoleva ajani. Hageja ei soovi abielu enam jätkata. Kostjaga pole saavutatud kokkulepet abielu lahutamiseks perekonnaseisuosakonnas. Hageja palub abielu lahutada . Poolte alaealine laps J. T., sünd xx xx xxxx.a. elab hageja juures. 1994.a. diagnoositi lapsel ravimatu x xxxxx xxxxxxx. Lapse ülalpidamine on jäänud suures ulatuses hageja kanda. Teine laps A. T. , on täisealine. Kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks elA.st 2004 aastal mõlema lapse peale kokku 2477.38 krooni kuus, 2005 aastal mõlema lapse peale kokku 6975.79 krooni kuus, 2006 aastal mõlema lapse peale kokku 4106.79 krooni kuus. 2007 aastal ei ole kostja hageja arvele lapse ülalpidamiseks elatusraha tasunud. Kostja on tasunud J. T.`i arvele 4061.20 krooni, mis teeb igakuise elatusraha suuruseks 338.43 krooni. 2008.a. ei ole kostja hageja arvele lapse ülalpidamiseks elatusraha tasunud. Lapse arvele on tasunud 2343 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista J. T.`i ülalpidamiseks elatusraha perioodi 08.02.2008.a. kuni 01.03.2008.a. eest 69.07 krooni ja alates 01.03.2008.a. 2175 krooni kuus + tulumaks kehtivas määras. Mõista välja kostjalt lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest s.o. perioodil 08.02.2007 – 07.02.2008.a. 17 304.04 krooni + tulumaks 3633.84 krooni. Hageja loeb kostja poolt makstavad summad elA.srahaks ainult nende laekumisel hageja arvele 22 1011943744 Hansapangas. Hageja palub jätta A.T.`i menetluskulud tema enda kanda ja hageja menetluskulud välja mõista kostjalt. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses tunnistas hagi osaliselt . Kostja nõustus abielu lahutamisega , kuid ei ole nõus elatusraha väljamõistmisega. Poolte abielust on sündinud kaks poega A. T., ja J. T. xx xx xxxx.a. Kostja on mõlema lapse ülalpidamiskohustused täitnud. Alates 2004.a. veebruarist elab ja töötab kostja põhiliselt xxxxxxxx. Lapse ülalpidamiseks on ta saatnud hageja V. T.`i arvele pidevalt rahalisi vahendeid. Lisaks on saatnud lastele postipakkidega riideid ja jalanõusid. Veel on kostja saatnud raha lapse J. T.`i arvele. Mõlemad lapsed on olnud kostja juures Xxxxxxxx ja olnud kostja ülalpidamisel. Menetluse käik Kohtuistungil hageja leidis, et abielu tuleb lahutada, poolte abielulised suhted on lõppenud 2004.a. lõpus , kostja elab Xxxxxxxx ja leppimine ei ole võimalik. Peale lahutust jätta perekonnanimeks T.. Alaealine laps jääb elama hageja juurde. Elatusraha palus hageja välja mõista kostjalt miinimummääras s.o. 2175 krooni kuus alates 01.03.2008.a. Perioodil 2
(4)08.02.2008- 28.02.2008.a. summas 70 krooni ja aasta enne hagi esitamist miinimummääras arvestades maha tasutud maksed s.o. kokku 17 305 krooni. Kohtuistungil kostja esindaja võttis hagi õigeks abielulahutuse nõudes. Kostja elab Xxxxxxxx ja leppimine pole võimalik, abielusuhted lõppesid 2004.a. lõpus, kui kostja lahkus Xxxxxxxxx. ElA.se nõudega miinimummääras alates 01.03.2008.a. on kostja nõus, samuti nõudega perioodi eest 08.02.- 28.02.2008.a. 70 krooni. Aasta enne hagi esitamist elatusraha nõudega pole kostja nõus, kuna tasus hagejale elatusraha lapse ülalpidamiseks ja tasus rohkem kui oli ette nähtud. Seega on elatusraha ettemaks. Lapsed on olnud koos kostjaga Xxxxxxxx kostja ülalpidamisel ja lapsed on saanud kostjalt raha. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Hageja ja kostja abielu on registreeritud xx xx xxxx. Kingissepa Rajooni Perekonnaseisuosakonnas, kande nr. xx all. Poolte abielust on sündinud 2 last. Poeg A. T. ja on käesolevaks ajaks täisealine. Poeg J. T. on sündinud xx xx xxxx.a. , on alaealine ja elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Poolte abielulised suhted on lõppenud 2004 aastast s.o. ajast mil kostja asus elama ja tööle Xxxxxxxxx. Pooled leppimist võimalikuks ei pea. Seega abielu jätkamine pole võimalik ja abielu tuleb lahutada. Hageja nõudel jätta tema perekonnanimeks T.. Alaealine laps jääb poolte kokkuleppel elama hageja juurde.
§ 60lg.1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
Vastavalt
§ 61lg.1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust , mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja el
A.se lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
§ 61lg.2 ja 3 kohaselt el
A.s lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana , lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest ning igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a. määrusele nr.273 Palga alammäära kehtestamine on alates 01.01.2007.a. kuupalga alammäär 3600 krooni ja Vabariigi valitsuse 20.12.2007.a. määruse nr.254 Palga alammäära kehtestamine on alates 01.01.2008.a. kuupalga alammäär 4350 krooni. Seega 2007 aastal oli elatusraha miinimummäär ühele lapsele 1800 krooni ja 2008 aastal 2175 krooni. Hageja nõuab elatusraha miinimummääras, mis on põhjendatud. Sellisel juhul ei pea hageja ka lapse vajadusi tõendama, kuna nimetatud summas on seadusandja lugenud lapse vajadused põhjendatuks. Kostja nõustus elatusraha tasuma hagi esitamisest s.o. alates 08.02.2008.a. – 28.02.2008.a. summas 70 krooni ja alates 01.03.2008.a. summas 2175 krooni kuus. Selles osas võttis kostja hagi õigeks ning elatusraha kuulub vastavalt hageja nõudele väljamõistmisele. Hageja on esitanud veel nõude elatusraha väljamõistmiseks aasta enne hagi esitamist s.o. perioodi 08.02.2007 – 07.02.2008.a. eest.
§ 70lg.2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista el
A.se välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne elA.sehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
§ 61. lõikes nimetatud asjaolusid.
Kostja tasus perioodil 08.02.2007 – 07.02.2008.a. elatusraha lapse ülalpidamiseks 1562+2499.20+781 krooni = 4842.20 krooni, mis on ilmselgelt ebapiisav ja tunduvalt alla alammäära. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid suuremas määras elatusraha maksmise kohta. Kostja väited, et tal oli elatusraha ettemaks ei ole samuti põhjendatud ega tõendanud. Kui kostjal olid eelnevatel aastatel suuremad võimalused tasuda elatusraha suuremas summas siis seda ei saa käsitleda elatusraha ettemaksuna. Samuti eelnevatel aastatel oli kostjal kahe lapse ülalpidamiskohustus. 3
(4)Kohus leiab, et elatusraha lapse ülalpidamiseks tuleb vastavalt
§ 70
lg.2 hageja nõudel välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui kohustatud vanem ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt v. on täitnud seda ebaregulaarselt. Selline on ka kohtupraktika - RKL 3-2-1-108-07 20.11.2007.a. Miinimummääras elatusraha perioodi 08.02.2007- 07.02.2008.a. eest on veebruar 2007.a. 21 päeva eest 1349.88 krooni + märts – dets 2007.a. 10 x 1800 krooni + jaanuar 2008.a. 2175 krooni + veebruar 2008.a. 621.36 krooni = 22 146.24 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks aasta enne hagi esitamist väljamõistmisele 22 146.24 krooni – 4842.20 = 17 304.04 krooni. Kostja elatusraha arvestust ei vaidlustanud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele perioodi eest 08.02.2007.a. – 29.02.2008.a. väljamõistmisele elatusraha 17 304 krooni + 70 krooni =17 374.04 krooni ja alates 01.03.2008.a. 2175 krooni.
§ 61lg.3 järgi vanema varalise seisundi v. lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel el
A.se suurust muuta. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg.1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega abielulahutuse nõudes tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 162 lg.1 ja § 164 lg.3 kuna hagi elatusraha nõudes kuulub täielikult rahuldamisele ja kostja ei ole andnud teavet oma sissetuleku ja vara kohta tuleb menetluskulud elatusraha nõudes jätta kostja kanda. Ivika Sillaots Kohtunik 4
(4)