lg 2 p 1) ja tarbijale müügi puhul ei olnud asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada (
On endastmõistetav, et istutamiseks ostetud taim on elus ja müüjapoolsete istutamisjuhiste järgimisel läheb kasvama. Taimed anti üle 27.04.
lg 1, 2 tarbijale müügi puhul tähendab, et lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal. Hageja sai lepingutingimustele mittevastavusest teada 06.09.2006. Seega pidi hageja
lg 1 teise lause kohaselt kostjale lepingutingimustele mittevastavusest teatama hiljemalt 06.11.2006. Ei ole alust kahelda hageja väites, et ta suhtles telefoni teel kas septembri lõpus või oktoobri alguses tunnistaja V. Virvelaidiga, kes pakkus hagejale surnud taimede asendamist. Hageja väidet on kinnitanud ka tunnistaja V. Virvelaid kohtuistungil antud ütlustes. Seega ei ole hageja puudusest teatamise kohustust rikkunud ning kostja on vastutav müüdud taimede lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kohus leidis, et müügilepingu puhul on ostja õiguskaitsevahendite valikuõigus oluliselt piiratud. Üldjuhul saab ostja esitada üksnes lepingu täitmise nõude, mille suhtes muud õiguskaitsevahendid on reeglina sekundaarsed. Vastavalt
sätestatule saab ostja lepingu täitmise nõude kaudu võimaluse nõuda lepingutingimustele mittevastava asja parandamist või asendamist. Seega ei ole ostja vaba valima, millist õiguskaitsevahendit müüja vastu kasutada. Lepingust taganemine ning kahju hüvitamise nõude esitamine lepingu täitmise asemel on reeglina võimalikud alles pärast ostja poolt müüjale müüdud asja 3 parandamiseks või asendamiseks täiendava tähtaja andmist ja selle tulutut möödumist või pärast müüjapoolset (õigustamatut) keeldumist asja asendamisest või parandamisest. Müüja on soovinud lepingutingimustele mittevastavusest teadasaamisest alates välistada enda suhtes õiguskaitsevahendite kohaldamise ja pakkunud ostjale müügilepingu kohast täitmist taimede asendamise näol. Hageja on keeldunud asendustaimi vastu võtmast põhjusel, et uute taimede istutamine nõuab organiseerimist ja on kulukas. Kohus leidis, et hageja keeldumine ei ole põhjendatud. Taimede asendamisega on võimalik saavutada lepingu eesmärk. Keeldumine oleks õigustatud eelkõige siis, kui asendamine ei kõrvalda rikkumise tagajärgi või kui hageja peaks kandma põhjendamatuid täiendavaid kulusid.
lg 4 kohaselt kannab müüja asja parandamise või asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Antud sätte puhul on vaja ainult ostjapoolset nõustumust ja asukoha näitamist, kuhu asendustaimed müüja kulul istuda. Hageja ei ole toonud välja arvestatavaid asjaolusid (nt kinnistu on võõrandatud, puudub vaba maa kuhu istutada, järsult halvenenud tervis etc), mis annaksid aluse täitmise, s.o taimede asendamise vastuvõtmisest keeldumiseks. Arvesse tuleb võtta ka kostja huve. Kostja on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuna nii istikute kasvataja kui müüja, kel on lepingu tervikuna säilitamiseks võimalik ja mõistlik rikkumine kõrvaldada eelkõige asendamist pakkudes. Hageja huvikaotus lepingu vastu ei olnud kostjale kohustuse rikkumisel ettenähtav. Müüja õigus kergendada oma olukorda mittekohase täitmise asendamisega
lg 4 järgi ja ostja kohustus seda aktsepteerida väljendab
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. A. Tullus taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tema hagi rahuldatakse. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige seisukoht, et ostja õiguskaitsevahendite valikuõigus on oluliselt piiratud ning ta ei saa nõuda asja mittevastavuse puhul lepingutingimustele lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, vaid üksnes lepingu kohast täitmist.
kohaselt on ostjal õigus nõuda müüjalt kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Kahju see osa, mis tekkis hagejale transpordil ja istutamisel, on väljamõistetav selle sätte järgi. Kohtuistungil hageja esindaja küsis kostjalt, kas ta tuleb ka taimi istutama või hüvitab selle, millest kostja keeldus kategooriliselt. Lisaks sellele asjaolule, mis tooks hagejale kaasa täiendavad kulud, selgitas hageja kohtule, et on kaotanud kostja vastu usalduse, kuna kostja müüs talle vägevalt reklaamitud potitaimi, mis müügimomendil olid 100% surnud, mistõttu mitte ükski taim ei läinud kasvama.
lg 1 järgi on juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võlausaldajal õigus kas koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt
lg 3 on kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõue ilma kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega määramata võimalik, kui kahju hüvitamine on muude asjaolude tõttu mõistlik. Hageja seletas kohtus, et ei saa pakutud istikute asendamist vastu võtta, kuna tal ei ole uuesti võtta 15-20 inimest kaheks päevaks istikute kultiveerimiseks ning ka kostja keeldus sellest. Seega on kahju hüvitamine ainuvõimalik ning mõistlik. Vastavalt
lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 kohaselt on otseseks varaliseks kahjuks kaotsiläinud või hävinud vara väärtus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks kantud kulud. Seega kuuluvad kahju tekitaja poolt 4 hüvitamisele ka 15 inimese kahel tööpäeval istikute kultiveerimise kulud ning taimede transportimise kulud Viljandimaalt Mustlast Räpinasse ja tagasi. Ka kohtukulud (sh õigusabikulud) kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Üheks hagi rahuldamata jätmise põhjuseks on kohus lugenud asjaolu, et hageja huvikaotus lepingu vastu ei olnud kostjale kohustuse rikkumisel ettenähtav. Raske on nõustuda seisukohaga, et müüja, kes tahtlikult või raske hooletuse tõttu müüb 100% surnud taimi elavate taimede pähe, ei saa ja ei pea ette nägema, et juhul kui kaup täielikult ei vasta lepingutingimustele, ei soovi ostja temalt enam taimi saada, vaid nõuab oma raha tagasi. 5. AS Plantex vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb vastuapellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osas, millega tuvastati lepingutingimustele mittevastava kauba müümine kostja poolt, ja uue otsuse tegemist, millega tuvastada AS Plantex poolt lepingutingimustele vastava kauba müümine. Vastuväidete kohaselt sätestab
lg 1 õiguskaitsevahendite loetelu, kus esimesel kohal on märgitud just kohustuse täitmise nõue. Kohus on õigesti leidnud, et ostja esmaseks õiguskaitsevahendiks on
tulenev lepingu täitmise nõue, kus ostja saab nõuda kas asja parandamist või asendamist. Ülejäänud õiguskaitsevahendeid, sh kahju hüvitamist ja lepingust taganemist, saab ostja kasutada alles siis, kui asja parandamine või asendamine on ebaõnnestunud. Väide, et lepingu täitmise nõue ei ole mõistlik põhjusel, et hagejal ei ole uuesti võtta 15-20 inimest kaheks päevaks istikute kultiveerimiseks, on asjakohatu ning põhjendamatu. Kohus on õigesti välja toonud, et
lg 4 kohaselt kannab müüja asja parandamise või asendamisega seotud kulud, eelkõige posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Seega asendustaimede istutamine ei tekitaks oma olemuselt hagejale juurde tööjõukulusid või muid raskusi seoses tööjõu hankimisega. Kuivõrd esmaseks õiguskaitsevahendiks on ostjal lepingu täitmise nõue, siis on põhjendamatu tööjõu- ja transpordikulude hüvitamise nõue. Lepingu kohasel täitmisel ei kanna ostja uuesti transpordi- ja tööjõukulusid, asendustaimede istutamisega asetatakse ostja olukorda, kus leping on kohaselt täidetud ja saavutatud sama tulemus, mis oleks pidanud olema saavutatud ajal, kui ostja tööjõu- ja transpordikulusid kandis. Nende kulude väljamõistmine müüjalt asetaks ostja olukorda, kus ta on müüja arvel alusetult rikastunud seeläbi, et puud on istutatud, aga tööjõuja transpordikulusid ei ole ostja üldse kandnud.
sätestatud müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse eest on süüst sõltumatu vastutus, mistõttu hageja seisukoht kostja tahtliku või raskelt hooletu käitumise kohta ei puutu asjasse. Hageja seisukoht, et müüja peaks ette nägema, et kauba mittevastavusel lepingutingimustele ei soovi ostja enam müüjalt taimi saada, vaid soovib raha tagasi, on põhjendamatu. Sellise seisukohaga nõustumisel muutuks mõttetuks
regulatsioon, mis sätestab esmase õiguskaitsevahendina just lepingu täitmise ehk asendamise või parandamise, mitte aga lepingust taganemise või kahju hüvitamise. Veel enam, hageja väide „vaid nõuab oma raha täieliku praagi eest tagasi“ on üheselt mõistetav kui lepingust taganemine ja lepingu tagasitäitmine. Selle õiguskaitsevahendi mainimine apellatsioonkaebuses jääb arusaamatuks, kuivõrd hageja nõuab kahju hüvitamist, mitte ei tagane lepingust. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostja müünud hagejale lepingutingimustele mittevastavat kaupa. Kohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid, eelkõige E. Tetlovi eksperthinnangut. Ekspertarvamuses on kirjas, et „kultiveeritud on kultiveerimise ajal surnud olnud hübriidtaimi“, ning sellega ei saa lugeda tõendatuks, et taimed olid surnud nende müümise 5 ajal. Taimed anti hagejale üle 27.04.2006, istutamine toimus
lg 2, kui puudus ilmnes kuue kuu jooksul taimede üleandmisest, siis oli see olemas taimede üleandmise ajal. Tegemist on eeldusega, mida on seega võimalik ümber lükata. Taimede vastavust lepingutingimustele tõendab Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse kultiveerimismaterjali põhitunnistus EÜ/EE/T3-06.137, mis väljastatakse ainult kvaliteetsetele taimepartiidele, ning taimede kvaliteet on enne sertifikaadi väljastamist Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse poolt kontrollitud. Kostja teostab igal kevadel taimede kasvama mineku proovi, kus igast partiist võetakse mõned taimed ning pannakse kasvama, siiani pole olnud olukorda, kus taim poleks kasvama läinud. Kostja on samuti esitanud Andres Håkassoni ja Thomas Johanssoni kirjad, millest nähtub, et hübriidhaavad on ilusti kasvama läinud. Eeltoodust tulenevalt on kostja tõendanud, et ta ei ole müünud lepingutingimustele mittevastavat kaupa ning taimed surid ilmselt põhjusel, et ostja istutas need ilma, et oleks eelnevalt korralikult sulatanud. Sellise taimede hävimise eest vastutab ostja, kuivõrd juhusliku hävimise riisiko oli ostu-müügilepingu punkti 2.1 ja ka
Kohus ei ole põhjendanud, miks ta on jõudnud järeldusele, et kostja on müünud lepingutingimustele mittevastavat kaupa, mistõttu on kohtuotsus vastuolus TsMS § 442 lg 8. Tulenevalt sellest, et kohus jõudis tõendite väära hindamise tulemusel järeldusele, et taimedel oli puudus juba nende üleandmise hetkel ostjale, on kohus vääralt kohaldanud
§-e 217 ja 218, leides, et kostja on rikkunud müügilepingut ja hagejal on põhimõtteliselt õigus kohaldada õiget ja sobivat õiguskaitsevahendit. 6. A. Tullus vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tunnistajad I. Tullus ja M. Korbelainen selgitasid, et taimed sulasid pimedas ja jahedas garaažitüüpi kuuris ning et istutamisel oli taimede juurestik märg ja täielikult sulanud. Septembris 2006 olid kõik taimed surnud. Kohus leidis õigesti, et kuna istikute mittevastavus lepingutingimustele ilmnes eksperdiarvamusest 06.09.2006, seega kuue kuu jooksul arvates istikute üleandmisest, saab
lg 2 alusel väita, et mittevastavus esines ka asja üleandmise ajal – ehk taimed olid tegelikult surnud juba 27.04.
lg 2 toodud eeldus, et ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal. Asjas ei ole esitatud väidet, et eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Kostja väitel anti üle lepingutingimustele vastavad taimed ja puudused tekkisid hiljem. Ringkonnakohus leiab, et vastuapellandi poolt viidatud tõendid - Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse kultiveerimismaterjali põhitunnistus EÜ/EE/T3-06.137 ning Andres Håkassoni ja Thomas Johanssoni kirjad, mis tõendavad, et nendele isikutele müüdud taimed on kasvama läinud - ei lükka ümber hageja esitatud tõendeid konkreetsete taimede kohta. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja vaidles kostjale vastu, siis oli kostja-vastuapellandi tõendamiskoormus TsMS § 230 lg 1 alusel tõendada oma väiteid, et ei ole usutav, et ükski taim ei läinud kasvama ning et hageja istutas taimed külmunud olekus maha. Vastuapellant oma väiteid tõendanud ei ole. 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti
leides, et käesolevas asjas puudub hagejal õigus nõuda lepingu rikkumise eest kahjuhüvitust.
lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti
lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei pidanud andma 7 kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks, et nõuda kahju hüvitamist, kuna kostja müüdud kaup oli täies ulatuses lepingutingimustele mittevastav, arvestades, et müüdi 1500 istikut, siis sellises koguses lepingutingimustele mittevastava kauba saamisega ei ole alust eeldada, et ostja soovib samasuguse kauba tarnimist teistkordselt. Ringkonnakohus leiab, et täidetud on ka
lg 2 p 1, kuna kohustuse rikkumise tõttu jäi võlausaldaja olulisel määral ilma sellest, mida ta kohustuse täitmisest õigustatult lootis. Arvestades hageja nõuet ei kohaldu ka piirang, kuna kostja pidi ette nägema niisugust tagajärge - ostja nõuab puudustega asja ja sellega seotud kulutuste hüvitamist. Asja materjalidest nähtub, et müüja on olnud nõus istikute asendamisega, kuid ei ole nõustunud istikute transpordi ja istutamise kulude kandmisega, kuigi
Sellises olukorras, kus hageja eesmärk ei olnud 1500 istiku saamine vaid nimetatud istikute oma kinnistule istutamine, ei saa üksnes istikute asendamisega lugeda lepingut asendustäitmisega täidetuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja hagejale pakkunud kohast asendustäitmist. Samuti tuleb arvestada, et puudustega asja näol oli tegemist taimedega, st nende istutamine eeldab vaba istutuskoha olemasolu. 1500 puud on arvestatav hulk, seetõttu tuleb usutavaks lugeda hageja väide, et käesolevaks ajaks on osa vaidlusaluste puude alusest maast kasutuses juba muul otstarbel ning ta ei soovi sinna enam hübriidhaabasid istutada. Hageja eesmärk oli kinnistule taimede istutamine. Arvestades aega, mis on vaidlusalusest müügilepingust kulunud, ei saa oodata, et hageja säilitaks vaba maa kohtuvaidluse ajaks. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et taimed ei ole tavapärane asendatav kaup, vaid tegemist on elusloodusega, mis kasvab ja vajab pidevat hoolt, seega esinevad ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas
lg 3 mõttes asjaolud, mille tõttu on kahju kohene hüvitamine muul põhjusel mõistlik.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.