) § 31 lg 1 p 1 alusel on lisaks avaliku teenistuse seaduses (edaspidi ATS) toodud juhtudele piirivalveametniku üleviimine ilma tema nõusolekuta lubatud vaid juhul, kui see ei too kaasa elukohavahetust. ATS § 47 lubab ametniku üleviimist teise paikkonda vaid ametniku nõusolekul ning sellest nõudest tohib teha erandeid vaid seaduses sätestatud juhtudel, mida kaebuse esitaja puhul ei esine. Uus teenistuskoht asub kaebuse esitaja alalisest elukohast ca 180 kilomeetri kaugusel. Mõisakülast ei ole võimalik käia Koidula maanteepiiripunkti tööle, kuna vastav transpordiühendus puudub. Kaebuse esitaja elukohast ühistranspordiga Valka jõudmiseks kulub 6 tundi ning Valgast tuleb veel sõita Koidula maanteepiiripunkti. Marsruudil Mõisaküla – Valga väljub ainus buss kell 6.30 ja jõuab Valka 14.
2 Kagu Piirivalvepiirkond vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt jõustus 01.07.2007 uus avaliku teenistuse eriliiki sätestav piirivalveteenistuse seadus, millest tulenevalt nimetati soovi avaldanud piirivalveametnikud
J. Riimand nimetati piirivalveteenistusse tema avalduse alusel Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 26.11.2007 käskkirja nr 1145P alusel alates 28.12.
lg 1 p 1 alusel võib lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele piirivalveametniku tema nõusolekuta üle viia sama astme ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve õppeasutuses, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust.
lg 2 kohaselt laieneb piirivalveteenistusele avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega. ATS § 47 kohaselt on ametniku teisele ametikohale üleviimine, samuti talle ametikohaväliste ülesannete andmine lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud sama seaduse §-des 60, 61 ja 64 sätestatud juhtudel. Ametniku teise paikkonda üleviimine on lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud ATS §-s 61 sätestatud juhul. ATS § 61 lubab ametiasutuse juhil panna teenistujale ajutiselt teenistusväliseid ülesandeid, tulenevalt loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimise või õnnetusjuhtumi, vara hävimise või riknemise kiireks ärahoidmiseks. Seega lubab ATS § 47 ja § 61 koostoimes ametnikku üle viia teise paikkonda tema nõusolekuta ainult ajutiselt ja eriliste olukordade puhul.
lg 1 p 1 käsitleb üleviimist teisele ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve õppeasutuses. Piirivalveteenistuse seadus laiendab ametniku nõusolekuta üleviimise õigust, piirates seda 3 ainult tingimusega, et teisele ametikohale üleviimine ei tohi kaasa tuua üleviidavale piirivalveametnikule elukoha vahetust. Kaebuse esitaja üleviimine teenistusse Koidula piiripunkti muudab kaebuse esitaja elukorraldust ning tingib tema elukoha muutuse. Kaebuse esitaja elukoht on Mõisakülas, kaebuse esitajal on nelja aastane lasteaias käiv laps. Senini asus tema teenistuskoht Mõisaküla piirivalvekordonis ja tema senise elukoha läheduses. Vaidlusaluse käskkirjaga on ta viidud üle teenistuskohta, mis asub elukohast umbes 180 km kaugusel. Seetõttu pikeneb oluliselt teenistuskohta sõitmiseks kuluv aeg ja väheneb elukohas viibimise aeg. Kaebuse esitaja väitel kulub ainuüksi Mõisakülast Valka sõiduks umbes 6 tundi. Asjaolu, et tööandja kompenseerib teatud osas sõidukulud ning võimaldab kasutada piirivalvepiirkonna poolt käima pandud transporti, ei vähenda oluliselt uude töökohta sõitmise ajakulu. Asutuse transport on kindlustatud ainult vahetuste alguses ja lõpus, mitte igapäevaselt. Seega on piirivalveametnik sunnitud olema tegelikult oma elukohast ja oma perekonnast eemal viis päeva järjest. Selline teenistuskord tingib normaalse elukorralduse ja pereelu tagamiseks elukoha muutuse. Kaebuse esitaja ei ole andnud nõusolekut enda üleviimiseks põhjendades, et selliste teenistustingimuste juures on ta sunnitud elukohta vahetama. Alates 01.01.2008 toimub Koidula piiripunktis teenistus summeeritud tööajagraafiku alusel, kus ametnikule on antud võimalus vahetuste vahelisel ajal viibida ja ööbida teenistuskohas. Ka summeeritud tööajaga töötaval ametnikul väheneb oluliselt elukohas viibimise aeg, kui ta jääb vahetuste vaheliseks ajaks teenistuskohta või sõidab iga vahetuse vahel oma elukohta. Seega võib ka summeeritud tööajaga töötamine tingida töötajale elukoha muutuse.
lg 1 sätestab, et piirivalveametnik vabastatakse piirivalveteenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametnikku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Eesti Vabariigi liitumisel 21.12.2007 Schengeni viisaruumiga, lõpetati samast kuupäevast piirivalvele riigi poolt pandud põhiülesannete vahetu täitmine Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelisel riigipiiril. Sellega seoses korraldati siseministri käskkirjade alusel ümber Kagu Piirivalvepiirkonna struktuuriüksused, mille tulemusena likvideeriti Eesti Läti piiril paiknevad struktuuriüksused. Likvideeriti ka Valga piiripunkt, kuhu oli kaebuse esitaja teenistusse määratud. Samas loodi Kagu Piirivalvepiirkonda kaks uut struktuuriüksust – sisepiiri koordinatsiooni- ja koostöötalitus ning valmidusüksus. Siseministri 22.07.2007 määrusega nr 45 on määratud Kagu Piirivalvepiirkonna teenistujate koosseisu ameti- ja abiteenistuskohtade arvuks 01.07.2007-31.12.2007 600, neist 511 piirivalveametniku või kaadrikaitseväelase ametikohta. Samas määruses on ka alates 01.01.2008 jäetud piirivalveametnike arv samaks, ehk 511 piirivalveametniku ametikohta. Siseministri 21.12.2007 määrusega nr 86 on aga Kagu Piirivalvepiirkonnas ettenähtud 469 ameti- ja abiteenistuskohta, neist 400 piirivalveametnikku. Seega viidi Kagu Piirivalveüksuses 01.01.2008 seisuga läbi ümberkorraldamine, mille tulemusena vähendati asutuse koosseisus alates 01.01.2008 piirivalveametnike ametikohti 111 ametikoha võrra. Nii ametikohtade vähenemine kui ka teenistuse ümberkorraldamine võib kaasa tuua koondamissituatsiooni, mille tulemusena võidakse ametnik teenistusest vabastada, kui teda ei ole tema nõusolekul võimalik üle viia teisele ametikohale vastavalt ATS §-le 116 lg 3. Riigikohtu halduskolleegium on mitmetes lahendites (nr 3-3-1-5-05, nr 3-3-1-14-07) märkinud, et kui seoses muudatustega asutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus ei ole isik nõus üleviimisega ATS § 47 alusel, on tegemist ATS § 116 lg-s 1 kirjeldatud koondamissituatsiooniga. 4 Kagu Piirivalvepiirkonnas viidi läbi asutuse ümberkorraldamine, mille tulemusena kadus alates 01.01.2008 ära ametikoht, kuhu oli kaebuse esitaja piirivalvepiirkonna ülema 26.11.2007 käskkirjaga nimetatud. Kaebuse esitajale antud teatises on märgitud, et Kagu Piirivalvepiirkonna ümberkorraldamise käigus likvideeritakse alates 01.01.2008 piirkonna struktuuriüksused ning sellest tulenevalt ning seoses teenistusliku vajadusega viiakse kaebuse esitaja üle Koidula maanteepiiripunkti. Seega oli tegemist koondamissituatsiooniga, mille puhul oli piirivalveametnikku võimalik üle viia teisele ametikohale ainult tema nõusolekul, mitte aga võimalusega viia ametnik üle teisele ametikohale tulenevalt teenistuslikest vajadustest. Kui asutuse ümberkorraldamise tõttu oma ametikohast ilmajäävat ametnikku ei ole võimalik tema nõusoleku puudumise tõttu teisele ametikohale üle viia, tuleb ametnik vabastada ametist seoses koondamisega.
§-s 31 märgitud piirivalveametniku nõusolekuta üleviimise võimalus ja õigus ei saa täielikult välistada piirivalveametniku vabastamist koondamise tõttu. Antud juhul ei tinginud kaebuse esitaja üleviimise teisele ametikohale mitte teenistuslikud vajadused vaid asutuse struktuuri muutus. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule kaks Lääne Piirivalvepiirkonna ülema teatist ja käskkirja, milles on piirivalvepiirkonna struktuuri muutumise tõttu piirivalveametnikud vabastatud teenistusest koondamise tõttu olukorras, kus nad ei ole andnud teisele ametikohale üleviimiseks nõusolekut. Seega on erinevad piirivalvepiirkonnad
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED Kagu Piirivalvepiirkond esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
Halduskohtu otsuses puudub hinnang, kas teenistuskohta ja sealt tagasi sõitmise aeg vähendab oluliselt perekonnas viibitud aega või mitte.
lg 1 järgi määratakse piirivalveametniku töö- ja puhkeaeg töö- ja puhkeaja seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Summeeritult ei saa tööaeg pikeneda ega pikene ka kaebuse esitajal. Isegi kui kaebuse esitajal väheneb seoses üleviimisega viiepäevase töötsükli (12 tundi töövahetus/12 tundi puhkeaeg) ajal elukohas viibitud aeg sõidu aja võrra, ei ole see niisugune elukohas viibitud aja oluline vähenemine, mis toob kaasa elukorralduse muutuse ja sellest tulenevalt on vajalik elukoha vahetus. Viiepäevasele töötsüklile järgneb viis puhkepäeva. Eeltooduga on tõendatud, et vaidlustatud käskkirja p 7, millega viidi J. Riimand Mõisaküla piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohalt üle Koidula maanteepiiripunkti 5 vanempiirivalvuri ametikohale, on kooskõlas
§-ga 31 lg 1 p 1 ning tema üleviimine ei too kaasa elukoha muutust.
§-iga 31 lg 1 p
lg 1 p 1 alusel on lisaks avaliku teenistuse seaduses toodud juhtudele piirivalveametniku üleviimine ilma tema nõusolekuta lubatud vaid juhul, kui see ei too kaasa elukohavahetust. Kaebuse esitaja üleviimine vaidlusaluse käskkirja alusel tooks kaasa elukoha vahetuse. 6 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
J. Riimand teatas 04.12.2007 Kagu Piirivalvepiirkonna ülemale, et ta ei ole nõus üleviimisega, sest see toob kaasa elukohavahetuse. Kagu Piirivalvepiirkonna
o kas kaebaja üleviimine alates 05.01.2008 Kagu Piirivalvepiirkonna Mõisaküla piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohalt Koidula maanteepiiripunkti vanempiirivalvuri ametikohale on võimalik ilma tema nõusolekuta, kuna see ei too kaasa tema elukohavahetust, või toob üleviimine ikkagi kaasa J. Riimandi elukohavahetuse vajaduse ja seetõttu on üleviimiseks vajalik kaebaja nõusolek. Vastavalt
§-ile 31 lg 1 võib lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele piirivalveametniku tema nõusolekuta üle viia muule piirivalveametniku ametikohale, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust: 1) sama astme ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve õppeasutuses.
lg 1 p 1 ei erista seda, kas piirivalveametniku üleviimine on tingitud koondamissituatsioonist või on üleviimiseks mingi muu põhjus. Ainsaks piiranguks piirivalveametniku nõusolekuta üleviimisel on see, et üleviimine ei tohi kaasa tuua elukohavahetust. Seega on
lg 1 p 1 alusel antav haldusakt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt ning selle põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on akti andmisel lähtunud. Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirjas nr 1229P (tl 5-6) igasugused kaalutlused puuduvad, kuigi J. Riimand on oma 02.12.2007 teatises 7 märkinud, et ta ei nõustu üleviimisega, sest see toob paratamatult kaasa tema elukohavahetuse. Kohtumenetluse käigus on Kagu Piirivalvepiirkond esitanud oma kaalutlused, millistest lähtudes on vaidlustatud käskkiri antud. Nende kohaselt kaebaja üleviimine Mõisaküla piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohalt Koidula maanteepiiripunkti vanempiirivalvuri ametikohale ei too kaasa kaebaja elukohavahetust, sest on võimalik korraldada piirivalveametnike, kes elavad Valga suunal, teenistusse sõitmine piirivalvetranspordiga ning teenistuse korraldamine toimub tööaja summeeritud arvestuse alusel. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et J. Riimandi üleviimine Koidula maanteepiiripunkti toob kaasa kaebaja elukohavahetuse ning järelikult pidanuks üleviimiseks olema ametniku nõusolek. Kaebaja enda väite kohaselt seoses üleviimisega kehtiv teenistuskorraldus häirib tema elukorraldust ja kahjustab tema õigust perekonnaelule. Kaebaja elukoht on Viljandi maakonnas Mõisakülas, kus ta kasvatab ka enda alaealist last. Vaidlustatud käskkirjaga on ta viidud üle teenistuskohta, mis asub elukohast enam kui 180 km kaugusel ning kuhu ei ole võimalik ühistranspordiga sõita. Kuna J. Riimandi endine teenistuskoht oli Mõisakülas, siis on igati põhjendatud kaebaja väide, et seoses üleviimisega pikeneb oluliselt teenistuskohta sõitmiseks kuluv aeg ja väheneb elukohas viibimise aeg, s. o sisuliselt väheneb isiku puhkeajaks ettenähtud aeg. Kaebaja ei ole väitnud, et pikeneb tööaeg ja seda ei ole leidnud ka halduskohus. Vastavalt
§-ile 57 lg 1 määratakse piirivalveametniku töö- ja puhkeaeg töö- ja puhkeaja seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Töö- ja puhkeaja seaduse § 2 lg 1 ja 2 kohaselt on tööaeg seaduse, muu õigusakti, kollektiivvõi töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg. Olukord, kus töötaja peab töökohta jõudmiseks ja koju naasmiseks kulutama märkimisväärse osa oma puhkejast, tekitab põhjendatud vajaduse elukoha muutmiseks selliselt, et see asuks töökohale lähemal. Asjaolu, et tööandja kompenseerib osaliselt sõidukulud ning teatud osas on teenistusse jõudmiseks võimalik J. Riimandil kasutada piirivalvepiirkonna poolt käima pandud transporti, ei vähenda oluliselt töökohta jõudmiseks ja koju naasmiseks kuluvat aega. Ka see asjaolu, et teenistus toimub summeeritud tööajaarvestusega, mille puhul on vahetuse pikkus 12 tundi, seejärel puhkus 12 tundi ning piirivalvuritele on tagatud teenistuskohas ööbimisvõimalus, ei kompenseeri üleviimisega tekkivat puhkeaja kaotust. Juhul, kui J. Riimand kasutaks ööbimisvõimalust teenistuskohas, oleks see küll puhkeaeg, kuid tema perekonnaga koos veedetud aeg väheneks veelgi. Iseenesest õige on apellandi väide, et summeeritud tööaja arvestus ei tähenda seda, et ametnik peabki jääma vahetuste vaheliseks ajaks teenistuskohta, vaid võib vahepeal naasta oma elukohta, kuid samas oleneb siiski elukohta jõudmine suuresti transpordi kasutamise võimalustest. Apellandi väite kohaselt vastavalt
§-ile 46 kompenseerib piirivalveasutus piirivalveametnikule sõidu elukohast teenistuskohta ja tagasi siseministri ettenähtud tingimustel, korras ja ulatuses ning seetõttu on J. Riimandil võimalik muuhulgas kasutada ka oma transporti. Vastavalt Siseministri 12. juuli 2007 määruse nr 58 §-ile 3 hüvitatakse piirivalveametniku sõidukuludena tööajagraafikule vastavad sõidud, kuid mitte rohkem kui neli sõitu kuus. Ühe sõiduna käsitletakse sõitu elukohast teenistuskohta või sõitu teenistuskohast elukohta. 8 Lähtudes eeltoodud sõidukulude hüvitamisest, oleks arvatavasti isikliku transpordi kasutamine J. Riimandi poolt seotud täiendavate kulutuste kandmisega ning selliste kulutuste tekkimine ja kandmine oleks õigustatud juhul, kui üleviimiseks oleks olnud olemas kaebuse esitaja nõusolek. Apellandi poolt viide Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2008 määrusele ei ole asjakohane, sest tegemist on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peale esitatud määruskaebuse lahendamisel tehtud määrusega ning arvestades esialgse õiguskaitse eesmärki (tagada kohtuotsuse täitmine), ei ole selles märgitud asjaolud ülekantavad sisulisele lahendile. Eeltoodu alusel on õige halduskohus seisukoht, et Kagu Piirivalvepiirkonna ülem on ebaõigesti kohaldanud
Riimandi üleviimisel alates 05.01.2008 Koidula maanteepiiripunkti vanempiirivalvuri ametikohale. Ebaõige on ka apellatsioonkaebuses esitatud väide, et antud juhul ei esinenud koondamissituatsiooni ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud sellekohane põhjendus ei anna alust asuda selles osas teisele seisukohale kui halduskohus. Vastavalt
§-ile § 77 lg 1 vabastatakse piirivalveametnik piirivalveteenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. ATS § 47 alusel ametniku teisele ametikohale üleviimine, samuti talle ametikohaväliste ülesannete andmine on lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 60, 61 ja 64 sätestatud juhtudel. Ametniku teise paikkonda üleviimine on lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud juhul. Kui seoses muudatustega asutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus ei ole isik nõus üleviimisega ATS § 47 alusel, on tegemist ATS §-is 116 lg 1 kirjeldatud koondamissituatsiooniga. Nii ametikohtade vähenemine kui ka teenistuse ümberkorraldamine võib kaasa tuua koondamissituatsiooni, mille tulemusena võidakse ametnik teenistusest vabastada, kui teda ei ole tema nõusolekul võimalik üle viia teisele ametikohale (ATS § 116 lg 3). Antud juhul on ümber korraldatud Kagu Piirivalvepiirkond (s. o piirivalveasutus). Ka apellant on oma apellatsioonkaebuses märkinud, et tingituna teenistuslikust vajadusest korraldati ümber Kagu Piirivalvepiirkonna struktuuriüksused. Ametniku üleviimise vajadus võib olla tingitud just teenistuse ümberkorraldamisest (antud juhul piirivalveasutuse ümberkorraldamisest) ja tuua endaga kaasa ATS §-is 116 sätestatud tagajärjed. Seetõttu kuigi apellandi poolt ringkonnakohtu istungil esitatud Piirivalveameti 14.04.2008 tõendi kohaselt Siseministri 21.12.2007 määrusega nr 86 vähendati Kagu Piirivalvepiirkonnas alates 01.01.2008 piirivalveametnike ametikohtade arvu ainult täitmata ametikohtade arvel, ei välista see koondamissituatsiooni olemasolu seoses piirivalveasutuse ümberkorraldamisega. Kui ametnik teenistuse ümberkorraldamisel nõusolekut teisele ametikohale üleviimiseks ei anna, vabastatakse ta ATS § 116 lg 1 alusel teenistusest ka siis, kui ametikohtade arv asutuses ei vähene. Asjakohatu on apellandi väide, et halduskohus on põhjendanud oma seisukohti Lääne Piirivalvepiirkonna poolt
Kohtuotsuse kohaselt on kohus vaid märkinud, et erinevate piirivalvepiirkondade poolt on antud
§-ile 31 erinev tõlgendus ja 9 on seda erinevalt rakendatud, kuid halduskohus ei ole põhjendanud oma seisukohti läbi Lääne Piirivalvepiirkonna vastavate käskkirjade. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja on esitanud taotluse välja mõista apellandilt apellatsiooniastmes kantud õigusabikulu 3270 krooni ja see taotlus kuulub rahuldamisele. Viivi Tomson Agu Timmi 10 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.