) § 31 lg 1 p 1 alusel on lisaks avaliku teenistuse seaduses toodud juhtudele piirivalveametniku üleviimine ilma tema nõusolekuta lubatud vaid juhul, kui see ei too kaasa elukohavahetust. Käesoleval juhul asub uus teenistuskoht kaebuse esitaja alalisest elukohast enam kui 100 kilomeetri kaugusel ning ainsaks võimaluseks sõita Laanemetsast Luhamaale on isiklik transport, mida kaebuse esitaja ei oma. Kuna vahetuse pikkuseks on reeglina 12 tundi, siis kujuneb tööpäeva pikkuseks koos sõiduga vähemalt 16 tundi. Taolises olukorras pole normaalne elurütm ning oma praeguse elukoha hooldamine võimalik, mistõttu tooks Luhamaale tööle asumine vältimatult kaasa elukoha vahetuse ja tekitab tõsiseid raskusi isikliku elu korraldamisel. Kuna Valga piiripunkt on käesolevaks ajaks likvideeritud, tulnuks E. Kangur samas paikkonnas teisele ametikohale nimetamise võimatuse korral vabastada teenistusest
2. Kagu Piirivalvepiirkond vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt vaidlustatud käskkiri nr 1229P õiguspärane. Kuna võimalik tööaja pikkus on sätestatud töö- ja puhkeaja seadusega, on alusetu väita, et Luhamaa piirivalvekordonis teenistuses olles poleks kaebuse esitaja elukoha hooldamine võimalik. Ka eelnevalt oli kaebuse esitaja teenistuses Kagu Piirivalvepiirkonna Vastse-Roosa piirivalvekordonis ning teenistuse korraldamine toimus summeeritud tööaja arvestuse alusel ja probleemid elukoha hooldamisega puudusid. 01.07.2007 jõustus uus avaliku teenistuse eriliiki sätestav piirivalveteenistuse seadus, millest tulenevalt nimetati soovi avaldanud piirivalveametnikud
Kuna ametisse nimetamine toimus teenistuja soovil, siis oli ka kaebuse esitajal võimalus kujundada oma tahet, kas jätkata teenistust piirivalves või mitte. Kagu Piirivalvepiirkonna ülem on 01.01.2008 korraldanud piirkonnas teenistuse selliselt, et kõikides piiripunktides algaks ja lõppeks teenistus samaaegselt. Taoliselt on võimalik korraldada nende piirivalveametnike, kes elavad Valga suunal, teenistusse sõitmine piirivalvepiirkonna transpordivahendiga. Nii väheneb oluliselt teenistusse ja tagasi sõitmiseks kuluv aeg. 2 Kagu Piirivalvepiirkonnas toimunud struktuurimuudatustega ei kaasnenud ametikohtade likvideerimist, vaid teatud likvideeritavate struktuuriüksuste ametikohtade ümberpaigutamine teiste struktuuriüksuste koosseisu. Piirivalveametniku üleviimisel on toimitud
§-is 31 sätestatu alusel. HALDUSKOHTU LAHEND
lg 1 p 1 alusel toimus õigusvastaselt, mistõttu kuulub vaidlustatud käskkiri kaebuse esitajat puuduvas osas tühistamisele. Kaebuse esitaja üleviimine teenistusse Luhamaa piirivalvekordoni tingib tema elukoha muutuse. Kaebuse esitaja elukoht on Valga maakond Taheva vald. Vaidlusaluse käskkirjaga on ta viidud üle teenistuskohta, mis asub elukohast enam kui 100 km kaugusel, seetõttu pikeneb oluliselt teenistuskohta sõitmiseks kuluv aeg ja väheneb elukohas viibimise aeg. Asjaolu, et tööandja kompenseerib teatud osas sõidukulud ning võimaldab kasutada piirivalvepiirkonna poolt käima pandud transporti, ei vähenda oluliselt uude töökohta sõitmise ajakulu. Väidetavalt piirivalveametnike endi soovil toimub teenistus summeeritud tööajaarvestusega, mille puhul on vahetuse pikkus 12 tundi, seejärel puhkus 12 tundi, piirivalvuritele on tagatud teenistuskohas ööbimisvõimalus. Selline summeeritud tööaeg tähendabki, et töötaja jääb kas vahetuse vaheliseks ajaks teenistuskohta või kui see ei ole vastuvõetav, muudab elukohta. Asutuse transport on kindlustatud antud juhul ainult vahetuste alguses ja lõpus, mitte igapäevaselt. Seega on piirivalveametnik sunnitud olema tegelikult oma elukohast ja perekonnast eemal viis päeva järjest. Põhjendatud on kaebaja väide, et selline teenistuskord tingib normaalse elukorralduse ja pereelu tagamiseks elukoha muutuse. Vaidlustatud käskkirjas on üleviimise aluseks märgitud
lg 1 p 1 ja lg 2.
lg 1 p 1 kohaselt võib lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele piirivalveametniku tema nõusolekuta üle viia sama astme ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve õppeasutuses, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust.
lg 2 sätestab, et piirivalveametniku tema nõusolekuta üleviimise õigus on isikul, kellel on piirivalveametniku sellele ametikohale nimetamise õigus.
lg 4 kohaselt nimetab piirivalveallohvitserid ja piirivalvurid ametisse piirivalveasutuse juht. Seega on piirivalveametniku üleviimise õigus piirivalvepiirkonna ülemal. Piirivalveteenistuse seadus kehtib alates 01.07.2007.
lg 2 kohaselt laieneb piirivalveteenistusele avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Seega on piirivalveteenistuse seadus avaliku teenistuse seaduse suhtes eriseadus ning vaidluse lahendamisel tuleb kõigepealt arvestada piirivalveteenistuse seaduse regulatsiooniga. ATS § 47 ja § 61 koostoimes lubab ametnikku üle viia teise paikkonda tema nõusolekuta ainult ajutiselt ja eriliste olukordade puhul. ATS § 47 räägib ametniku üleviimisest teise paikkonda, andmata selgitust, mida seadusandja „teise paikkonna“ all silmas peab. Samas
lg 1 p 1 käsitleb üleviimist teisele ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve õppeasutuses. Piirivalveteenistuse seadus laiendab ametniku nõusolekuta üleviimise õigust, piirates seda ainult tingimusega, et teisele ametikohale üleviimine ei tohi üleviidavale piirivalveametnikule kaasa tuua elukoha vahetust. „Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse“ § 1 sätestab, et Kagu Piirivalvepiirkond on Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, kes tagab riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi nõuete täitmise oma tegevuspiirkonnas. Piirivalvele 3 pandud põhiülesannete täitmisel esindab piirkond riiki. Seega võib Kagu Piirivalvepiirkonna piirivalveametnikku
lg 1 p 1 kohaselt ilma tema nõusolekuta viia üle teisele ametikohale nii samas piirivalvepiirkonnas kui ka teise piirivalvepiirkonda. Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 2 kohaselt hõlmab Kagu Piirivalvepiirkond Tartu, Põlva, Võru, Valga ja Viljandi maakonna piiriäärseid kohalikke omavalitsusi. Piirivalveamet on oma 07.11.2007 Kagu Piirivalvepiirkonnale saadetud kirjas nr 2-1/6811 märkinud, et elukohavahetuse määratlemisel tuleb anda hinnang, kas ajavahemik, mille vältel on piirivalveametnikul võimalik oma elukohas viibida, väheneb, ning elukohast ametikoha asukohta ja tagasi liikumiseks kuluv aeg suureneb sellisel määral, et ametikohtadele nimetatav piirivalveametnik peab põhjendatuks oma elukohta vahetada. Kaebuse esitaja senine teenistuskoht asus elukoha läheduses, üleviimise korral suureneb oluliselt elukohast ametikohta ja sealt elukohta liikumise aeg. Selle aja võrra väheneb ka ametniku võimalus oma elukohas viibida. Alates 01.01.2008 toimub Luhamaa piirivalvekordonis teenistus summeeritud tööajagraafiku alusel, kus ametnikule on antud võimalus vahetuste vahelisel ajal viibida ja ööbida teenistuskohas. Ka summeeritud tööajaga töötaval ametnikul väheneb oluliselt elukohas viibimise aeg, ükskõik, kas ta jääb vahetuste vaheliseks ajaks teenistuskohta või sõidab iga vahetuse vahel oma elukohta. Antud juhul on kaebuse esitaja tõendanud, et endise elukorralduse säilitamiseks ning vahetuste vahelisel ajal elukohas viibimise kindlustamiseks tuleks tal elukohta muuta.
lg 1 sätestab, et piirivalveametnik vabastatakse piirivalveteenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametnikku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Eesti Vabariigi liitumisel 21.12.2007 Schengeni viisaruumiga lõpetati piirivalvele riigi poolt pandud põhiülesannete vahetu täitmine Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelisel riigipiiril. Sellega seoses korraldati siseministri käskkirjade alusel ümber Kagu Piirivalvepiirkonna struktuuriüksused, mille tulemusena likvideeriti Eesti-Läti piiril paiknevad struktuuriüksused. Likvideeriti ka Vastse-Roosa piirivalvekordon, kuhu kaebuse esitaja oli ülema käskkirjaga teenistusse määratud. Samas loodi Kagu Piirivalvepiirkonda kaks uut struktuuriüksust – sisepiiri koordinatsiooni- ja koostöötalitus ning valmidusüksus. Siseministri 22.07.2007 määrusega nr 45 on määratud Kagu Piirivalvepiirkonna teenistujate koosseisu ameti- ja abiteenistuskohtade arvuks
märgitud piirivalveametniku nõusolekuta üleviimise võimalus ja õigus ei saa täielikult välistada piirivalveametniku vabastamist koondamise tõttu. Koondamise takistuseks ei saa ühelgi juhul olla eelarvevahendite puudumine. Nimelt on Piirivalveamet 15.02.2008 märgukirjas piirivalveasutustele märkinud: „Kuna piirivalveametniku koondamisega seotud hüvitis makstakse personalikuludeks planeeritud eelarvevahenditest, siis on koondamine põhjendatud üksnes juhul, kui puuduvad samas või teises piirivalveasutuses vakantsed ametikohad, kuhu piirivalveametnikku oleks võimalik üle viia“. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud kaks Lääne Piirivalvepiirkonna ülema teatist ja käskkirja, milles on piirivalvepiirkonna struktuuri muutumise tõttu piirivalveametnikud vabastatud teenistusest koondamise tõttu olukorras, kus nad ei ole andnud teisele ametikohale üleviimiseks nõusolekut. Seega on erinevad piirivalvepiirkonnad tõlgendanud ja rakendanud
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Kohus on ebapiisavalt motiveerinud oma seisukohti, esitamata kaalutlusi, mille põhjal on kohus jõudnud järeldusele, et elukoha vahetus on vajalik.
lg 1 järgi määratakse piirivalveametniku töö- ja puhkeaeg töö- ja puhkeaja seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Summeeritult ei saa tööaeg pikeneda ega pikene ka kaebajal. Tartu Ringkonnakohus on 30.01.2008 määruses haldusasjas nr 3-08-10, mis on sarnane antud haldusasjaga, võtnud seisukoha selles, et ka juhul, kui pikeneb teenistuskohta jõudmise aeg, on alusetu väita, et väheneb oluliselt elukohas viibimise aeg. Apellant peab seda seisukohta õigeks ja põhjendatuks. Isegi kui kaebajal vähenebki seoses üleviimisega viiepäevase töötsükli (12 tundi töövahetus/12 tundi puhkeaeg) ajal elukohas viibitud aeg sõidu aja võrra, ei ole see niisugune elukohas viibitud aja oluline vähenemine, mis toob kaasa elukorralduse muutuse ja sellest tulenevalt on vajalik elukoha vahetus. Viiepäevasele töötsüklile järgneb viis puhkepäeva. Asjas ei leidunud tõendamist, et selline teenistuskorraldus häiriks kaebaja elukorraldust või kahjustaks 5 tema õigust perekonnaelule. Seega on vaidlustatud käskkirja p 5 kooskõlas
§-iga 31 lg 1 p 1, sest üleviimine ei toonud kaasa elukoha muutust; 4) on valesti kohaldatud ATS § 116 lg 1. E. Kanguri üleviimine Vastse-Roosa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohalt piirivalveametniku ametikohale Luhamaa piirivalvekordonis ei tähendanud teisele ametikohale üleviimist seoses koondamissituatsiooniga, vaid teenistuslikust vajadusest tingitud üleviimist samade funktsioonidega sama nimetusega ametikohale, milline pidi seoses ameti ees seisvate ülesannetega paiknema teises asustatud punktis. Koondamissituatsiooni välistab ka asjaolu, et seisuga 01.01.2008 oli Kagu Piirivalvepiirkonnas 400-st piirivalveametniku ametikohast reaalselt täidetud ainult 352 piirivalveametniku ametikohta. Kohus on Piirivalveameti 15.02.2008 märgukirjast teinud vale järelduse, nagu välistaks tegeliku koondamissituatsiooni eelarvevahendite puudumine. 15.02.2008 märgukiri sisaldab selget sõnumit, et koondamine on põhjendatud üksnes siis, kui puuduvad vakantsed ametikohad. Asjaolu, et Kagu Piirivalvepiirkonna struktuur muutus, ei tähenda veel koondamissituatsiooni, nagu põhjendamatult on leidnud kohus; 5) on jäetud põhjendamata, millistest kaalutlustest lähtudes pidi Kagu Piirivalvepiirkonna ülem oma 28.12.2007 käskkirja p 5 ümber hindama Lääne Piirivalvepiirkonna ülema hilisema, s.o 04.01.2008 käskkirja valguses. Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja p 5 on õiguspärane, kooskõlas kohtule esitatud Piirivalveameti haldussisese dokumendiga (Piirivalveameti peadirektori 07.11.2007 kiri nr 2-1/6811 „Õiguslik hinnang piirivalveametniku nõusolekuta ametikohale nimetamisele“), siseministri määrusega ja
§-iga 31 lg 1 p
§-is 31 lg 1 p 1 sätestatud piirang teise teenistuskohta üleviimisele kehtestatud selleks, et vältida juhtkonna omavoli ning kaitsmaks piirivalveametnike õigusi normaalsele eraelule ning puhkeajale. Töö- ja puhkeaja seaduse § 2 lg 1 ja 2 kohaselt on tööaeg seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg. Olukord, kus töötaja peab töökohta jõudmiseks ja koju naasmiseks kulutama märkimisväärse osa puhkejast, tekitab põhjendatud vajaduse elukoha muutmiseks selliselt, et see asuks töökohale lähemal. Viide Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2008 määrusele on ebakohane, kuna tegemist on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peale esitatud määruskaebuse lahendamisel tehtud määrusega, milles ei ole hinnatud kõiki asjas esitatud tõendeid sisuliselt ning mida seetõttu ei ole õige käsitleda apellatsioonikohtu seisukohana üleviimise seaduslikkuse kohta; 4) on arusaamatu seisukoht, et kuna tegemist on iseseisva piirivalveasutusega, siis ei puutu asjasse Lääne Piirivalvepiirkonnas toimunud ametnike koondamine. Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 1 lg 1 sätestab, et Kagu Piirivalvepiirkond on Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, kes tagab riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi 6 nõuete täitmise oma tegevuspiirkonnas. Seega on tegemist osaga Piirivalveametist ning laiemalt täidesaatvast võimust, kus kehtivad regulatsioonid ei saa olla vastuolus Eesti Vabariigi seadustega. E. Kanguri senine ametikoht kadus ning tema üleviimine Luhamaa piirivalvekordoni piirivalvuri ametikohale oli võimalik vaid tema nõusolekul. Kuna selline nõusolek puudus ning teisi ametikohti E. Kangurile ei pakutud, siis on tegemist olukorraga, mille seaduslikuks lahenduseks on ametniku koondamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 25. märtsi 2008 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu. 7. Siseministri 10. detsembri 2007 määrusega nr 77 muudeti alates 1. jaanuarist 2008 Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 15 lg 1 ning Eesti-Läti piiril paiknevad struktuuriüksused (sh Vastse-Roosa piirivalvekordon) likvideeriti. Piirivalveameti 27. detsembri 2007 käskkirjaga nr 248 kinnitati muuhulgas Kagu Piirivalvepiirkonna uus struktuur ja koosseisud. Kagu Piirivalvepiirkonna 26. novembri 2007 käskkirjaga nr 1145P nimetati E. Kangur alates 31.12.2007 Kagu Piirivalvepiirkonna Vastse-Roosa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale. Kagu Piirivalvepiirkond teatas 30.11.2007 E. Kangurile, et kuna alates 01.01.2008 likvideeritakse struktuuriüksused Eesti-Läti piiril, siis seoses teenistuslike vajadustega viiakse ta alates 01.01.2008
E. Kangur teatas 12.12.2007 Kagu Piirivalvepiirkonna ülemale, et ta ei ole nõus üleviimisega, sest see toob kaasa elukohavahetuse. Kagu Piirivalvepiirkonna
o kas kaebaja üleviimine alates 01.01.2008 Kagu Piirivalvepiirkonna Vastse-Roosa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohalt Luhamaa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale on võimalik ilma tema nõusolekuta, kuna see ei too kaasa tema elukohavahetust, või toob üleviimine ikkagi kaasa elukohavahetuse vajaduse ja seetõttu on üleviimiseks vajalik kaebaja nõusolek. Vastavalt
§-ile 31 lg 1 võib lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele piirivalveametniku tema nõusolekuta üle viia muule piirivalveametniku ametikohale, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust: 1) sama astme ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve õppeasutuses. 9.
lg 1 p 1 ei erista seda, kas piirivalveametniku üleviimine on tingitud koondamissituatsioonist või on üleviimiseks mingi muu põhjus. Ainsaks piiranguks piirivalveametniku nõusolekuta üleviimisel on see, et üleviimine ei tohi kaasa tuua elukohavahetust. Seega on
lg 1 p 1 alusel antav haldusakt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt ning selle põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on akti 7 andmisel lähtunud. Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirjas nr 1229P (tl 6-7) igasugused kaalutlused puuduvad, kuigi E. Kangur on oma 12.12.2007 teatises märkinud, et ta ei nõustu üleviimisega, sest see toob paratamatult kaasa tema elukohavahetuse. 10. Kohtumenetluse käigus on Kagu Piirivalvepiirkond esitanud oma kaalutlused, millistest lähtudes on vaidlustatud käskkiri antud. Nende kohaselt kaebaja üleviimine Vastse-Roosa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohalt Luhamaa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale ei too kaasa ta elukohavahetust, sest on võimalik korraldada piirivalveametnike, kes elavad Valga suunal, teenistusse sõitmine piirivalvetranspordiga ning teenistuse korraldamine toimub tööaja summeeritud arvestuse alusel. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et E. Kanguri üleviimine Luhamaa piirivalvekordoni toob kaasa elukohavahetuse ning järelikult pidanuks üleviimiseks olema ametniku nõusolek. Kaebaja enda väite kohaselt seoses üleviimisega kehtiv teenistuskorraldus häirib tema elukorraldust ja kahjustab tema õigust perekonnaelule. Kaebaja elukoht on Valga maakonnas Taheva vallas. Vaidlustatud käskkirjaga on ta viidud üle teenistuskohta, mis asub elukohast enam kui 100 km kaugusel. Kuna endine teenistuskoht oli 28 km kaugusel elukohast, siis on igati põhjendatud kaebaja väide, et seoses üleviimisega pikeneb oluliselt teenistuskohta sõitmiseks kuluv aeg ja väheneb elukohas viibimise aeg, s. o sisuliselt väheneb isiku puhkeajaks ettenähtud aeg. Kaebaja ei ole väitnud, et pikeneb tööaeg ja seda ei ole leidnud ka halduskohus. Vastavalt
§-ile 57 lg 1 määratakse piirivalveametniku töö- ja puhkeaeg töö- ja puhkeaja seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Töö- ja puhkeaja seaduse § 2 lg 1 ja 2 kohaselt on tööaeg seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg. Olukord, kus töötaja peab töökohta jõudmiseks ja koju naasmiseks kulutama märkimisväärse osa oma puhkejast, tekitab põhjendatud vajaduse elukoha muutmiseks selliselt, et see asuks töökohale lähemal. Asjaolu, et tööandja kompenseerib osaliselt sõidukulud ning teatud osas on teenistusse jõudmiseks võimalik E. Kanguril kasutada piirivalvepiirkonna poolt käima pandud transporti, ei vähenda oluliselt töökohta jõudmiseks ja koju naasmiseks kuluvat aega. Ka see asjaolu, et teenistus toimub summeeritud tööajaarvestusega, mille puhul on vahetuse pikkus 12 tundi, seejärel puhkus 12 tundi ning piirivalvuritele on tagatud teenistuskohas ööbimisvõimalus, ei kompenseeri üleviimisega tekkivat puhkeaja kaotust. Juhul, kui E. Kangur kasutaks ööbimisvõimalust teenistuskohas, oleks see küll puhkeaeg, kuid tema perekonnaga koos veedetud aeg väheneks veelgi. Iseenesest õige on apellandi väide, et summeeritud tööaja arvestus ei tähenda seda, et ametnik peabki jääma vahetuste vaheliseks ajaks teenistuskohta, vaid võib vahepeal naasta oma elukohta, kuid samas oleneb siiski elukohta jõudmine suuresti transpordi kasutamise võimalustest. Apellandi väite kohaselt vastavalt
§-ile 46 kompenseerib piirivalveasutus piirivalveametnikule sõidu elukohast teenistuskohta ja tagasi siseministri ettenähtud tingimustel, korras ja ulatuses ning seetõttu on E. Kanguril võimalik muuhulgas kasutada ka oma transporti. Vastavalt Siseministri
Kanguri üleviimisel alates 01.01.2008 Luhamaa piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale. 13. Ebaõige on ka apellatsioonkaebuses esitatud väide, et antud juhul ei esinenud koondamissituatsiooni ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud sellekohane põhjendus ei anna alust asuda selles osas teisele seisukohale kui halduskohus. Vastavalt
§-ile § 77 lg 1 vabastatakse piirivalveametnik piirivalveteenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. ATS § 47 alusel ametniku teisele ametikohale üleviimine, samuti talle ametikohaväliste ülesannete andmine on lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 60, 61 ja 64 sätestatud juhtudel. Ametniku teise paikkonda üleviimine on lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud juhul. Kui seoses muudatustega asutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus ei ole isik nõus üleviimisega ATS § 47 alusel, on tegemist ATS §-is 116 lg 1 kirjeldatud koondamissituatsiooniga. Nii ametikohtade vähenemine kui ka teenistuse ümberkorraldamine võib kaasa tuua koondamissituatsiooni, mille tulemusena võidakse ametnik teenistusest vabastada, kui teda ei ole tema nõusolekul võimalik üle viia teisele ametikohale (ATS § 116 lg 3). Antud juhul on ümber korraldatud Kagu Piirivalvepiirkond (s. o piirivalveasutus). Ka apellant on oma apellatsioonkaebuses märkinud, et tingituna teenistuslikust vajadusest korraldati ümber Kagu Piirivalvepiirkonna struktuuriüksused. Ametniku üleviimise vajadus võib olla tingitud just teenistuse ümberkorraldamisest (antud juhul piirivalveasutuse ümberkorraldamisest) ja tuua endaga kaasa ATS §-is 116 sätestatud tagajärjed. Seetõttu kuigi apellandi poolt ringkonnakohtu istungil esitatud Piirivalveameti 14.04.2008 tõendi kohaselt Siseministri 21.12.2007 määrusega nr 86 vähendati Kagu Piirivalvepiirkonnas alates 01.01.2008 piirivalveametnike ametikohtade arvu ainult täitmata ametikohtade arvel, ei välista see koondamissituatsiooni olemasolu seoses piirivalveasutuse ümberkorraldamisega. Kui ametnik teenistuse ümberkorraldamisel nõusolekut teisele ametikohale üleviimiseks ei anna, vabastatakse ta ATS § 116 lg 1 alusel teenistusest ka siis, kui ametikohtade arv asutuses ei vähene. 14. Asjakohatu on apellandi väide, et halduskohus on põhjendanud oma seisukohti Lääne Piirivalvepiirkonna poolt
Kohtuotsuse kohaselt on kohus vaid märkinud, et erinevate piirivalvepiirkondade poolt on antud
§-ile 31 erinev tõlgendus ja on seda erinevalt rakendatud, kuid halduskohus ei ole põhjendanud oma seisukohti läbi selle. 15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja on esitanud taotluse välja mõista apellandilt kantud õigusabikulu 590 krooni ja see kuulub rahuldamisele. Maili Lokk Agu Timmi 9 Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.