) § 31 lg 1 p 1 alusel on lisaks avaliku teenistuse seaduses toodud juhtudele piirivalveametniku üleviimine ilma tema nõusolekuta lubatud vaid juhul, kui see ei too kaasa elukohavahetust. ATS § 47 lubab ametniku üleviimist teise paikkonda vaid ametniku nõusolekul ning sellest nõudest tohib teha erandeid vaid seaduses sätestatud juhtudel, mida kaebaja puhul ei esine. Kuna Valga piiripunkt on likvideeritud, tulnuks kaebaja samas paikkonnas teisele ametikohale nimetamise võimatuse korral vabastada teenistusest
lg 1 p 1 alusel õigusvastaselt ning käskkiri kuulub kaebajat puuduvas osas tühistamisele. Käskkirjas üleviimise aluseks märgitud
lg 1 p 1 kohaselt võib lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele piirivalveametniku tema nõusolekuta üle viia sama astme ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve õppeasutuses, kui see ei 2 too kaasa tema elukohavahetust.
lg 2 tulenevalt on piirivalveteenistuse seadus avaliku teenistuse seaduse suhtes eriseadus ning vaidluse lahendamisel tuleb kõigepealt arvestada piirivalveteenistuse seaduse regulatsiooniga. ATS § 47 ja § 61 koostoimes lubab ametnikku üle viia teise paikkonda tema nõusolekuta ainult ajutiselt ja eriliste olukordade puhul. Piirivalveteenistuse seadus laiendab ametniku nõusolekuta üleviimise õigust, piirates seda ainult tingimusega, et teisele ametikohale üleviimine ei tohi kaasa tuua üleviidavale piirivalveametnikule elukoha vahetust. Seega võib Kagu Piirivalvepiirkonna piirivalveametnikku
lg 1 p 1 kohaselt ilma tema nõusolekuta viia üle teisele ametikohale nii samas piirivalvepiirkonnas kui ka teise piirivalvepiirkonda. Kohus nõustus kaebaja põhjendustega ning leidis, et kaebaja üleviimine teenistusse Luhamaa maanteepiiripunkti tingib tema elukoha muutuse. Kaebaja elukoht on Valga maakonnas Tõlliste vallas, tal on kolm alaealist last. Vaidlusaluse käskkirjaga on ta viidud üle teenistuskohta, mis asub elukohast enam kui 100 km kaugusel, kaebaja väitel umbes 120 km, seetõttu pikeneb oluliselt teenistuskohta sõitmiseks kuluv aeg ja väheneb elukohas viibimise aeg. See, et tööandja kompenseerib teatud osas sõidukulud ning võimaldab kasutada piirivalvepiirkonna poolt käima pandud transporti, ei vähenda oluliselt uude töökohta sõitmise ajakulu. Väidetavalt piirivalveametnike endi soovil toimub teenistus summeeritud tööajaarvestusega, mille puhul on vahetuse pikkus 12 tundi, seejärel puhkus 12 tundi, piirivalvuritele on tagatud teenistuskohas ööbimisvõimalus. Selline summeeritud tööaeg tähendabki, et töötaja jääb kas vahetuste vaheliseks ajaks teenistuskohta või muudab elukohta. Asutuse transport on kindlustatud ainult vahetuste alguses ja lõpus, mitte igapäevaselt. Seega on piirivalveametnik sunnitud olema tegelikult oma elukohast ja perekonnast eemal viis päeva järjest. Põhjendatud on kaebaja väide, et selline teenistuskord tingib normaalse elukorralduse ja pereelu tagamiseks elukoha muutuse. Kaebaja ei ole andnud nõusolekut enda üleviimiseks, põhjendades koheselt, et selliste teenistustingimuste juures on ta sunnitud elukohta vahetama. Piirivalveamet on oma 07.11.2007 Kagu Piirivalvepiirkonnale saadetud kirjas nr 2-1/6811 märkinud, et elukohavahetuse määratlemisel tuleb anda hinnang, kas ajavahemik, mille vältel on piirivalveametnikul võimalik oma elukohas viibida, väheneb ning elukohast ametikoha asukohta ja tagasi liikumiseks kuluv aeg suureneb sellisel määral, et ametikohtadele nimetatav piirivalveametnik peab põhjendatuks oma elukohta vahetada. Kaebaja senine teenistuskoht asus elukoha läheduses, üleviimise korral kulub teenistusse ja tagasi sõiduks vahetuste vahel kokku umbes neli tundi. Selle aja võrra väheneb ka ametniku võimalus oma elukohas viibida. Alates 01.01.2008 toimub Luhamaa piiripunktis teenistus summeeritud tööajagraafiku alusel, kus ametnikule on antud võimalus vahetuste vahelisel ajal viibida ja ööbida teenistuskohas. Ka summeeritud tööajaga töötaval ametnikul väheneb oluliselt elukohas viibimise aeg, ükskõik, kas ta jääb vahetuste vaheliseks ajaks teenistuskohta või sõidab iga vahetuse vahel oma elukohta. See tähendab, et ka summeeritud tööajaga töötamine, eriti olukorras, kus tegelikult teistsugune töötamise ajagraafik puudub, võib tingida töötajale elukoha muutuse. Antud juhul on kaebaja tõendanud, et endise elukorralduse säilitamiseks ning vahetuste vahelisel ajal elukohas viibimise kindlustamiseks tuleks tal elukohta muuta.
lg 1 sätestab, et piirivalveametnik vabastatakse piirivalveteenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametnikku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Eesti Vabariigi liitumisel 21.12.2007 Schengeni viisaruumiga lõpetati piirivalvele riigi poolt pandud põhiülesannete vahetu täitmine Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelisel riigipiiril. Sellega seoses korraldati siseministri käskkirjade alusel ümber Kagu Piirivalvepiirkonna struktuuriüksused, mille tulemusena likvideeriti Eesti-Läti piiril paiknevad struktuuriüksused. Likvideeriti ka Valga piiripunkt, kuhu kaebaja oli teenistusse määratud. Samas loodi Kagu 3 Piirivalvepiirkonda kaks uut struktuuriüksust – sisepiiri koordinatsiooni- ja koostöötalitus ning valmidusüksus. Siseministri 22.07.2007 määrusega nr 45 on määratud Kagu Piirivalvepiirkonna teenistujate koosseisu ameti- ja abiteenistuskohtade arvuks
märgitud piirivalveametniku nõusolekuta üleviimise õigus ei saa täielikult välistada piirivalveametniku vabastamist koondamise tõttu. Kaebaja üleviimist teisele ametikohale ei tinginud teenistuslikud vajadused, vaid asutuse struktuuri muutus. Koondamise takistuseks ei saa olla eelarvevahendite puudumine. Nimelt on Piirivalveamet 15.02.2008 märgukirjas piirivalveasutustele märkinud, et „kuna piirivalveametniku koondamisega seotud hüvitis makstakse personalikuludeks planeeritud eelarvevahenditest, siis on koondamine põhjendatud üksnes juhul, kui puuduvad samas või teises piirivalveasutuses vakantsed ametikohad, kuhu piirivalveametnikku oleks võimalik üle viia“. Kaebaja on kohtule esitanud kaks Lääne Piirivalvepiirkonna ülema teatist ja käskkirja, milles on piirivalvepiirkonna struktuuri muutumise tõttu piirivalveametnikud vabastatud teenistusest koondamise tõttu olukorras, kus nad ei ole andnud teisele ametikohale üleviimiseks nõusolekut. Seega on erinevate piirivalvepiirkondade poolt
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Kohtuotsuses puudub hinnang, kas teenistuskohta ja sealt tagasi sõitmise aeg vähendab oluliselt perekonnas viibitud aega või mitte. Ainuüksi selle põhjal, et elukohas viibitud aeg väheneb üleviimisel teisele ametikohale, tegi kohus vastuolus
lg 1 p 1 mõttega järelduse elukoha muutuse vajalikkuse kohta.
lg 1 järgi määratakse piirivalveametniku töö- ja puhkeaeg töö- ja puhkeaja seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Summeeritult ei saa tööaeg pikeneda ega pikene ka kaebajal. Tartu Ringkonnakohus on 30.01.2008 määruses haldusasjas nr 3-08-10, mis on sarnane antud haldusasjaga, õigesti asunud seisukohale, et ka juhul kui pikeneb teenistuskohta jõudmise aeg, on alusetu väita, et väheneb oluliselt elukohas viibimise aeg. Isegi kui kaebajal vähenebki seoses üleviimisega viiepäevase töötsükli (12 tundi töövahetus/12 tundi puhkeaeg) ajal elukohas viibitud aeg sõidu aja võrra, ei ole see niisugune oluline vähenemine, mis toob kaasa elukorralduse muutuse ja sellest tulenevalt elukoha vahetuse. Viiepäevasele töötsüklile järgneb viis puhkepäeva. Asjas ei leidunud tõendamist, et selline teenistuskorraldus häiriks kaebaja elukorraldust või kahjustaks õigust perekonnaelule. Kohus on valesti rakendanud ATS § 116 lg
Kagu Piirivalvepiirkond ja Lääne Piirivalvepiirkond on iseseisvad piirivalveasutused, kes on iseseisvad ka käskkirjade väljaandmisel. Kohus ei põhjenda, millistest kaalutlustest lähtudes pidi Kagu Piirivalvepiirkonna ülem oma 28.12.2007 käskkirja p 11 ümber hindama Lääne Piirivalvepiirkonna ülema hilisema, s.o 04.01.2008 käskkirja valguses. Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja p 11 on õiguspärane, kooskõlas kohtule esitatud Piirivalveameti haldussisese dokumendiga (Piirivalveameti peadirektori 07.11.2007 kiri nr 2-1/6811 „Õiguslik hinnang piirivalveametniku nõusolekuta ametikohale nimetamisele“), siseministri määrusega ja
5 5. A. Punt vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on halduskohus põhjalikult analüüsinud kõiki kogutud tõendeid ning teinud nende alusel põhjendatud järelduse, et kaebaja üleviimine Luhamaa maanteepiiripunkti toob kaasa elukohavahetuse ning järelikult pidanuks üleviimiseks olema ametniku nõusolek. Seda, et piirivalvepiirkond ei korralda igapäevast bussiühendust Valga ja Luhamaa piiripunkti vahel, on halduskohtu istungil kinnitanud ka apellandi esindaja. Kaebajale teadaolevalt on käesolevaks ajaks piirivalvepiirkond regulaarse bussiühenduse Valga ja uute teenistuskohade vahel lõpetanud ning seega on väited transpordiga kindlustatuse kohta paljasõnalised. Töö- ja puhkeaja seaduse § 2 lg 1 ja 2 kohaselt on tööaeg seaduse, muu õigusakti, kollektiivvõi töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg. Olukord, kus töötaja peab töökohta jõudmiseks ja koju naasmiseks kulutama märkimisväärse osa puhkejast, tekitab põhjendatud vajaduse elukoha muutmiseks selliselt, et see asuks töökohale lähemal. Vältimaks juhtkonna omavoli ning kaitsmaks piirivalveametnike õigusi normaalsele eraelule ning puhkeajale ongi seadusandja kehtestanud
Viide Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2008 määrusele haldusasjas nr 3-08-10 on ebakohane, kuna tegemist on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peale esitatud määruskaebuse lahendamisel tehtud määrusega, milles ei ole hinnatud kõiki tõendeid sisuliselt ning mida seetõttu ei ole õige käsitleda apellatsioonikohtu seisukohana üleviimise seaduslikkuse kohta. Arusaamatuks jääb Kagu Piirivalvepiirkonna seisukoht, et kuna tegemist on iseseisva piirivalveasutusega, siis ei puutu asjasse Lääne Piirivalvepiirkonnas toimunud ametnike koondamine. Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 1 lg 1 sätestab, et Kagu Piirivalvepiirkond on Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, kes tagab riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi nõuete täitmise oma tegevuspiirkonnas. Seega on tegemist osaga Piirivalveametist ning laiemalt täidesaatvast võimust, kus kehtivad regulatsioonid ei saa olla vastuolus Eesti Vabariigi seadustega. Apellatsioonkaebusele lisatud piirivalveameti õiendit ei saa käsitleda tõendina, kuna tegemist on apellandi kõrgemalseisva organi poolt väljastatud arvamusega Siseministri 21.12.2007 määruse nr 86 kohta. Nimetatud käskkirjaga vähendati Kagu Piirivalvepiirkonnas piirivalveametnike arvu 400-ni. Määrus kehtestab ametikohtade arvu alates 01.01.2008 ning sellest ei nähtu, et likvideeritakse ainult täitmata ametikohad. Kaebaja senine ametikoht kadus ning tema üleviimine Luhamaa piirivalvekordoni piirivalvuri ametikohale oli võimalik vaid tema nõusolekul. Kuna selline nõusolek puudus ning teisi ametikohti kaebajale ei pakutud, siis on tegemist olukorraga, mille seaduslikuks lahenduseks on ametniku koondamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt võib lisaks avaliku teenistuse seaduses ettenähtud juhtudele piirivalveametniku tema nõusolekuta üle viia muule piirivalveametniku ametikohale, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust sama astme ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve õppeasutuses. Seega on ainsaks piiranguks seatud see, et üleviimine ei tohi kaasa tuua elukohavahetust.
lg 1 p 1 alusel antud haldusakti puhul on seega tegemist kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga. Kuigi A. Punt oli teatanud, et üleviimine toob kaasa elukohavahetuse, ei ole vaidlustatud käskkirjas sellele tähelepanu pööratud ja puuduvad põhjendused, miks leitakse, et üleviimine ei too kaasa elukohamuutust. Alles halduskohtu istungil põhjendasid piirivalve esindajad, et üleviimine ei too kaasa elukohamuutust, kuna on võimalik Valgas elavate piirivalveametnike transport töökohta ja tagasi piirivalveameti transpordiga ja töötamist on võimalik korraldada tööaja summeeritud arvestuse alusel. Halduskohus on õigesti leidnud, et A. Punti üleviimine Luhamaa maanteepiiripunkti toob kaasa elukohavahetuse ja üleviimiseks oleks pidanud olema ametniku nõusolek. Kaebaja väitel häirib üleviimine tema elukorraldust ning kahjustab õigust perekonnaelule. Kaebaja elukoht on Valga maakonnas Tõlliste allas Kesk 21-4 Sooru. Tal on peres kaks alaealist last ja ta ootab ka praegu last. Vaidlustatud käskkirjaga on ta üle viidud töökohta, mis asub tema elukohast umbes 120 kilomeetri kaugusel. Kuna endine teenistuskoht asus elukohale tunduvalt lähemal, siis on põhjendatud kaebaja väide, et seoses üleviimisega pikeneb oluliselt töökohta jõudmise ja sealt naasmise aeg ning väheneb aeg, mil ta saab viibida elukohas ja puhata. Olukord, kus töötaja peab töökohta jõudmiseks ja sealt naasmiseks kulutama märkimisväärse osas puhkeajast (ca 2 tundi jõudmiseks töökohta ja 2 tundi sealt naasmiseks) tekitab põhjendatult vajaduse, et elukoht asuks töökohale lähemal. Asjaolu, et tööl on võimalik käia piirivalve transpordiga, ei vähenda selle peale kuluvat aega. Ka see asjaolu, et on võimalik kasutada summeeritud tööaja arvestust, ei kompenseeri puhkeaja kaotust. Juhul, kui A. Punt kasutaks ööbimisvõimalust teenistuskohas, ei väheneks tema puhkeaeg, kuid samas väheneks aeg, mida ta saab veeta oma perega. Samuti sõltub piirivalve transpordi kasutamine piirivalve ülemate seisukohast ja sellest, kui palju isikuid seda kasutab. Praegusel momendil selline transpordi kasutamise võimalus puudub, kuna ei leidu selle kasutajaid. Isikliku transpordi kasutamine tooks aga kaasa täiendavad kulud, kuna hüvitatakse ainult neli sõitu kuus. Ülejäänud sõidud peaks seega hüvitama isiklike vahendite arvel. Asjakohatu on apellandi viide Tartu Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2008 määrusele, kuna seal lahendati ainult esialgse õiguskaitse taotlust ja ei antud asjaoludele sisulist hinnangut. Seega on õige halduskohtu seisukoht, et Kagu Piirivalvepiirkonna ülem on ebaõigesti kohaldanud
Punti üleviimisel Luhamaa maanteepiiripunkti vanempiirivalvuri ametikohale. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et käesoleval juhul ei esinenud koondamissituatsiooni. 7
lg 1 alusel vabastatakse piirivalveametnik piirivalveteenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. ATS § 116 lg 1 sätestab, et ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Kui seoses muudatustega asutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus ei ole isik nõus üleviimisega ATS § 47 alusel, on tegemist ATS §-s 116 lg 1 nimetatud koondamissituatsiooniga. Nii ametikohtade vähenemise kui ka teenistuse ümberkorraldamine võib kaasa tuua koondamissituatsiooni, mille tulemusena võidakse ametnik teenistusest vabastada, kui teda ei ole tema nõusolekul võimalik üle viia teisele ametikohale (ATS § 116 lg 3). Käesoleval juhul on ümber korraldatud Kagu Piirivalvepiirkond. Apellant on ka ise kinnitanud, et tingituna teenistuslikust vajadusest korraldati ümber Kagu Piirivalvepiirkonna struktuuriüksused. Ametniku üleviimise vajadus võib olla tingitud teenistuse ümberkorraldamisest ja tuua endaga kaasa ATS §-s 116 toodud tagajärjed. Kuigi Piirivalveameti 14. aprilli 2008 tõendi alusel vähendati Kagu Piirivalvepiirkonna piirivalveametnike arvu täitmata ametikohtade arvel, ei välista see koondamissituatsiooni olemasolu. Kui ametnik teenistuse ümberkorraldamisel ei anna nõusolekut teisele ametikohale üleviimiseks, siis vabastatakse ta ATS § 116 lg 1 alusel teenistusest ka juhul, kui ametikohtade arv ei vähene. Halduskohus on küll otsuses märkinud, et erinevate piirivalvepiirkondade tõlgendus
§-le 31 on erinev, kuid kuidagi ei saa väita, et ta oleks otsuse tegemisel aluseks võtnud Lääne Piirivalvepiirkonna tõlgenduse. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad apellandi apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja on taotlenud enda kasuks välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud ning ringkonnakohus leiab, et need on mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad väljamõistmisele. Viivi Tomson Maili Lokk 8 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.