) § 31 lg 1 p 1 alusel on lisaks avaliku teenistuse seaduses toodud juhtudele piirivalveametniku üleviimine ilma tema nõusolekuta lubatud vaid juhul, kui see ei too kaasa elukohavahetust. ATS § 47 lubab ametniku üleviimist teise paikkonda vaid ametniku nõusolekul ning sellest nõudest tohib teha erandeid vaid seaduses sätestatud juhtudel, mida kaebaja puhul ei esine. Kuna Valga piiripunkt on likvideeritud, tulnuks kaebaja samas paikkonnas teisele ametikohale nimetamise võimatuse korral vabastada teenistusest
lg 1 p 1 alusel õigusvastaselt ning käskkiri kuulub kaebajat puudutavas osas tühistamisele. Käskkirjas üleviimise aluseks märgitud
lg 1 p 1 kohaselt võib lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele piirivalveametniku tema nõusolekuta üle viia sama astme ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve õppeasutuses, kui see ei 2 too kaasa tema elukohavahetust.
lg 2 tulenevalt on piirivalveteenistuse seadus avaliku teenistuse seaduse suhtes eriseadus ning vaidluse lahendamisel tuleb kõigepealt arvestada piirivalveteenistuse seaduse regulatsiooniga. ATS § 47 ja § 61 koostoimes lubab ametnikku üle viia teise paikkonda tema nõusolekuta ainult ajutiselt ja eriliste olukordade puhul. Piirivalveteenistuse seadus laiendab ametniku nõusolekuta üleviimise õigust, piirates seda ainult tingimusega, et teisele ametikohale üleviimine ei tohi kaasa tuua üleviidavale piirivalveametnikule elukoha vahetust. Seega võib Kagu Piirivalvepiirkonna piirivalveametnikku
lg 1 p 1 kohaselt ilma tema nõusolekuta viia üle teisele ametikohale nii samas piirivalvepiirkonnas kui ka teise piirivalvepiirkonda. Kohus nõustus kaebaja põhjendustega ning leidis, et kaebaja üleviimine teenistusse Luhamaa piirivalvekordoni muudab kaebaja elukorraldust ning tingib tema elukoha muutuse. Kaebaja elukoht on Valga linnas, kaebaja kasvatab kahte alaealist last. Vaidlusaluse käskkirjaga on ta viidud üle teenistuskohta, mis asub elukohast enam kui 120 km kaugusel, seetõttu pikeneb oluliselt teenistuskohta sõitmiseks kuluv aeg ja väheneb elukohas viibimise aeg. Kaebaja märgib, et kuna vahetuse pikkus on 12 tundi, kujuneb tööpäeva pikkuseks 16 tundi. Asutuse transport on kindlustatud ainult vahetuste alguses ja lõpus, mitte igapäevaselt. Ka isikliku transpordi puhul ei kompenseerita igapäevaseid sõite, vaid ainult neli sõitu kuus. See, et tööandja kompenseerib teatud osas sõidukulud ning võimaldab kasutada piirivalvepiirkonna poolt käima pandud transporti, ei vähenda oluliselt uude töökohta sõitmise ajakulu. Väidetavalt piirivalveametnike endi soovil toimub teenistus summeeritud tööajaarvestusega, mille puhul on vahetuse pikkus 12 tundi, seejärel puhkus 12 tundi, piirivalvuritele on tagatud teenistuskohas ööbimisvõimalus. Selline summeeritud tööaeg tähendabki, et töötaja jääb kas vahetuste vaheliseks ajaks teenistuskohta või muudab elukohta. Seega on piirivalveametnik sunnitud olema tegelikult oma elukohast ja perekonnast eemal viis päeva järjest. Põhjendatud on kaebaja väide, et selline teenistuskord tingib normaalse elukorralduse ja pereelu tagamiseks elukoha muutuse. Kaebaja ei ole andnud nõusolekut enda üleviimiseks, põhjendades koheselt, et selliste teenistustingimuste juures on ta sunnitud elukohta vahetama. Piirivalveamet on oma 07.11.2007 Kagu Piirivalvepiirkonnale saadetud kirjas nr 2-1/6811 märkinud, et elukohavahetuse määratlemisel tuleb anda hinnang, kas ajavahemik, mille vältel on piirivalveametnikul võimalik oma elukohas viibida, väheneb ning elukohast ametikoha asukohta ja tagasi liikumiseks kuluv aeg suureneb sellisel määral, et ametikohtadele nimetatav piirivalveametnik peab põhjendatuks oma elukohta vahetada. Kaebaja senine teenistuskoht asus elukoha läheduses, üleviimise korral kulub teenistusse ja tagasi sõiduks vahetuste vahel kokku umbes neli tundi. Selle aja võrra väheneb ka ametniku võimalus oma elukohas viibida. Alates 01.01.2008 toimub kõikides piirivalvepunktides teenistus summeeritud tööajagraafiku alusel, kus ametnikule on antud võimalus vahetuste vahelisel ajal viibida ja ööbida teenistuskohas. Ka summeeritud tööajaga töötaval ametnikul väheneb oluliselt elukohas viibimise aeg, ükskõik, kas ta jääb vahetuste vaheliseks ajaks teenistuskohta või sõidab iga vahetuse vahel oma elukohta. See tähendab, et ka summeeritud tööajaga töötamine, eriti olukorras, kus tegelikult teistsugune töötamise ajagraafik puudub, võib tingida töötajale elukoha muutuse. Antud juhul on kaebaja tõendanud, et endise elukorralduse säilitamiseks ning vahetuste vahelisel ajal elukohas viibimise kindlustamiseks tuleks tal elukohta muuta.
lg 1 sätestab, et piirivalveametnik vabastatakse piirivalveteenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametnikku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Eesti Vabariigi liitumisel 21.12.2007 Schengeni viisaruumiga lõpetati piirivalvele riigi poolt pandud põhiülesannete vahetu täitmine Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelisel riigipiiril. Sellega seoses korraldati siseministri käskkirjade alusel ümber Kagu Piirivalvepiirkonna 3 struktuuriüksused, mille tulemusena likvideeriti Eesti-Läti piiril paiknevad struktuuriüksused. Likvideeriti ka Valga piiripunkt, kuhu kaebaja oli teenistusse määratud. Samas loodi Kagu Piirivalvepiirkonda kaks uut struktuuriüksust – sisepiiri koordinatsiooni- ja koostöötalitus ning valmidusüksus. Siseministri 22.07.2007 määrusega nr 45 on määratud Kagu Piirivalvepiirkonna teenistujate koosseisu ameti- ja abiteenistuskohtade arvuks
märgitud piirivalveametniku nõusolekuta üleviimise õigus ei saa täielikult välistada piirivalveametniku vabastamist koondamise tõttu. Kaebaja üleviimist teisele ametikohale ei tinginud teenistuslikud vajadused, vaid asutuse struktuuri muutus. Koondamise takistuseks ei saa olla eelarvevahendite puudumine. Nimelt on Piirivalveamet 15.02.2008 märgukirjas piirivalveasutustele märkinud, et „kuna piirivalveametniku koondamisega seotud hüvitis makstakse personalikuludeks planeeritud eelarvevahenditest, siis on koondamine põhjendatud üksnes juhul, kui puuduvad samas või teises piirivalveasutuses vakantsed ametikohad, kuhu piirivalveametnikku oleks võimalik üle viia“. Kaebaja on kohtule esitanud kaks Lääne Piirivalvepiirkonna ülema teatist ja käskkirja, milles on piirivalvepiirkonna struktuuri muutumise tõttu piirivalveametnikud vabastatud teenistusest koondamise tõttu olukorras, kus nad ei ole andnud teisele ametikohale üleviimiseks nõusolekut. Seega on erinevate piirivalvepiirkondade poolt
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Kohtuotsuses puudub hinnang, kas teenistuskohta ja sealt tagasi sõitmise aeg vähendab oluliselt perekonnas viibitud aega või mitte. Ainuüksi selle põhjal, et elukohas viibitud aeg väheneb üleviimisel teisele ametikohale, tegi kohus vastuolus
lg 1 p 1 mõttega järelduse elukoha muutmise vajalikkuse kohta.
lg 1 järgi määratakse piirivalveametniku töö- ja puhkeaeg töö- ja puhkeaja seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Summeeritult ei saa tööaeg pikeneda ega pikene ka kaebajal. Tartu Ringkonnakohus on 30.01.2008 määruses haldusasjas nr 3-08-10, mis on sarnane antud haldusasjaga, õigesti asunud seisukohale, et ka juhul kui pikeneb teenistuskohta jõudmise aeg, on alusetu väita, et väheneb oluliselt elukohas viibimise aeg. Isegi kui kaebajal vähenebki seoses üleviimisega viiepäevase töötsükli (12 tundi töövahetus/12 tundi puhkeaeg) ajal elukohas viibitud aeg sõidu aja võrra, ei ole see niisugune oluline vähenemine, mis toob kaasa elukorralduse muutuse ja sellest tulenevalt elukoha vahetuse. Viiepäevasele töötsüklile järgneb viis puhkepäeva. Asjas ei leidnud tõendamist, et selline teenistuskorraldus häiriks kaebaja elukorraldust või kahjustaks õigust perekonnaelule. Kohus on valesti rakendanud ATS § 116 lg
Kagu Piirivalvepiirkond ja Lääne Piirivalvepiirkond on iseseisvad piirivalveasutused, kes on iseseisvad ka käskkirjade väljaandmisel. Kohus ei põhjenda, millistest kaalutlustest lähtudes pidi Kagu Piirivalvepiirkonna ülem oma 28.12.2007 käskkirja p 6 ümber hindama Lääne Piirivalvepiirkonna ülema hilisema, s.o 04.01.2008 käskkirja valguses. Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja p 6 on õiguspärane, kooskõlas kohtule esitatud Piirivalveameti haldussisese dokumendiga (Piirivalveameti peadirektori 07.11.2007 5 kiri nr 2-1/6811 „Õiguslik hinnang piirivalveametniku nimetamisele“), siseministri määrusega ja
nõusolekuta ametikohale 5. G. Püvi vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on halduskohus põhjalikult analüüsinud kõiki tõendeid ning teinud nende alusel põhjendatud järelduse, et kaebaja üleviimine Luhamaa piirivalvekordonisse toob kaasa elukohavahetuse ning järelikult pidanuks üleviimiseks olema ametniku nõusolek. Seda, et piirivalvepiirkond ei korralda igapäevast bussiühendust Valga ning Luhamaa vahel, on halduskohtu istungil kinnitanud ka apellandi esindaja. Kaebajale teadaolevalt on käesolevaks ajaks piirivalvepiirkond regulaarse bussiühenduse Valga ja uute teenistuskohade vahel lõpetanud ning seega on väited transpordiga kindlustatuse kohta paljasõnalised. Töö- ja puhkeaja seaduse § 2 lg 1 ja 2 kohaselt on tööaeg seaduse, muu õigusakti, kollektiivvõi töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg. Olukord, kus töötaja peab töökohta jõudmiseks ja koju naasmiseks kulutama märkimisväärse osa puhkejast, tekitab põhjendatud vajaduse elukoha muutmiseks selliselt, et see asuks töökohale lähemal. Vältimaks juhtkonna omavoli ning kaitsmaks piirivalveametnike õigusi normaalsele eraelule ja puhkeajale, ongi seadusandja kehtestanud
Viide ringkonnakohtu 30.01.2008 määrusele haldusasjas nr 3-08-10 on ebakohane, kuna tegemist on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peale esitatud määruskaebuse lahendamisel tehtud määrusega, milles ei ole hinnatud kõiki tõendeid sisuliselt ning mida ei ole õige käsitleda apellatsioonikohtu lõpliku seisukohana üleviimise seaduslikkuse kohta. Arusaamatuks jääb Kagu Piirivalvepiirkonna seisukoht, et kuna tegemist on iseseisva piirivalveasutusega, siis ei puutu asjasse Lääne Piirivalvepiirkonnas toimunud ametnike koondamine. Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 1 lg 1 sätestab, et Kagu Piirivalvepiirkond on Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, kes tagab riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi nõuete täitmise oma tegevuspiirkonnas. Seega on tegemist osaga Piirivalveametist ning laiemalt täidesaatvast võimust, kus kehtivad regulatsioonid ei saa olla vastuolus Eesti Vabariigi seadustega. Apellatsioonkaebusele lisatud piirivalveameti õiendit ei saa käsitleda tõendina, kuna tegemist on apellandi kõrgemalseisva organi poolt väljastatud arvamusega Siseministri 21.12.2007 määruse nr 86 kohta. Nimetatud määrusega vähendati Kagu Piirivalvepiirkonnas piirivalveametnike arvu 400-ni. Määrus kehtestab ametikohtade arvu alates 01.01.2008 ning sellest ei nähtu, et likvideeritakse ainult täitmata ametikohad. Kaebaja senine ametikoht kadus ning tema üleviimine Luhamaa piirivalvekordoni piirivalvuri ametikohale oli võimalik vaid tema nõusolekul. Kuna selline nõusolek puudus ning teisi ametikohti kaebajale ei pakutud, siis on tegemist olukorraga, mille seaduslikuks lahenduseks on ametniku koondamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 alusel võib lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele piirivalveametniku tema nõusolekuta üle viia muule piirivalveametniku ametikohale, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust sama astme ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve õppeasutuses. Seega on ainsaks piiranguks see, et ilma nõusolekuta üleviimine ei tohi kaasa tuua elukohavahetust. Kagu Piirivalvepiirkonna
Püvi üleviimisel Luhamaa piirivalvekordonisse.
lg 1 alusel vabastatakse piirivalveametnik piirivalveteenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduses toodud alustel. 7 ATS § 116 lg 1 sätestab, et ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Kui seoses muudatustega asutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus ei ole isik nõus üleviimisega ATS § 47 alusel, siis on tegemist ATS §-s 116 lg 1 kirjeldatud koondamissituatsiooniga. Nii ametikohtade vähenemise kui ka teenistuse ümberkorraldamine võib kaasa tuua koondamissituatsiooni, mille tulemusena võidakse ametnik teenistusest vabastada, kui teda ei ole tema nõusolekul võimalik viia teisele ametikohale. Käesoleval juhul on ümber korraldatud Kagu Piirivalvepiirkond. Ametniku üleviimise vajadus võib olla tingitud teenistuse ümberkorraldamisest ja tuua endaga kaasa ATS §-s 116 ettenähtud tagajärjed. Kui ametnik teenistuse ümberkorraldamisel nõusolekut teisele ametikohale üleviimiseks ei anna, vabastatakse ta ATS § 116 lg 1 alusel teenistusest ka siis, kui ametikohtade arv asutuses ei vähene. Halduskohus on küll viidanud sellele, et erinevates piirivalvepiirkondades on antud erinev tõlgendus
§-le 31, kuid samas ei ole kohus põhjendanud oma seisukohti Lääne Piirivalvepiirkonna poolt antud tõlgendusega. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja on esitanud taotluse välja mõista tema poolt apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 590 krooni, mis on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele. Viivi Tomson Maili Lokk 8 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.