3-07-2652 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-2652 Hald

) toodud juhtudele piirivalveametniku üleviimine ilma tema nõusolekuta lubatud vaid juhul, kui see ei too kaasa elukohavahetust.

§ 47

lubab ametniku üleviimist teise paikkonda vaid ametniku nõusolekul ning sellest nõudest tohib teha erandeid vaid seaduses sätestatud juhtudel, mida kaebuse esitaja puhul ei esine. Uus teenistuskoht asub kaebuse esitaja alalisest elukohast enam kui 130 kilomeetri kaugusel ning ainsaks võimaluseks sõita Valgast Koidula piiripunkti on isiklik transport. Kuna vahetuse pikkus on 12 tundi, siis kujuneb tööpäeva pikkuseks koos sõiduga vähemalt 16 tundi. Taolises olukorras pole normaalne elurütm ning laste kasvatamine võimalik, mistõttu tooks Koidula piiripunkti tööle asumine vältimatult kaasa elukoha vahetuse. Kuna Valga piiripunkt on käesolevaks ajaks likvideeritud, tulnuks A. Savisaar samas paikkonnas teisele ametikohale nimetamise võimatuse korral vabastada teenistusest PvTS § 77 alusel seoses koondamisega. Kagu Piirivalvepiirkond vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt jõustus 01.07.2007 uus avaliku teenistuse eriliiki sätestav piirivalveteenistuse seadus, millest tulenevalt nimetati soovi avaldanud piirivalveametnikud PvTS § 81 lg 1 alusel kuni 31.12.2007 piirivalveteenistusse. A. Savisaar nimetati piirivalveteenistusse tema avalduse alusel Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 31.07.2007 käskkirja nr 704P alusel alates 01.08.

1. Kuna ametisse nimetamine toimus teenistuja soovil, siis oli ka kaebuse esitajal võimalus kujundada oma tahet, kas jätkata teenistust piirivalves või mitte. Kaebuse esitaja nõusolekuta üleviimine Koidula maanteepiiripunkti vanempiirivalvuri ametikohale ei too temale automaatselt kaasa elukohavahetust. Piirivalveametniku nõusolekuta üleviimise vajadus võib olla tingitud piirivalveteenistuse, kui karjääriteenistuse eripärast ning vajadusest kasutada väljaõpetatud spetsialisti konkreetse ülesande täitmiseks. Piirivalveametniku poolt transpordile tehtavate kulutuste vähendamiseks kompenseeritakse piirivalveametnikule tema sõidukulud sõitudeks elukohast teenistuskohta ja tagasi. Kagu piirivalvepiirkonna ülem on 01.01.2008 korraldanud piirkonnas teenistuse selliselt, et kõikides piiripunktides algaks ja lõppeks teenistus samaaegselt. Taoliselt on võimalik 2 korraldada nende piirivalveametnike, kes elavad Valga suunal, teenistusse sõitmine piirivalvepiirkonna transpordivahendiga. Nii väheneb oluliselt teenistusse ja tagasi sõitmiseks kuluv aeg. Koidula maanteepiiripunktis toimub teenistuse korraldamine tööaja summeeritud arvestuse alusel. Piirivalveametnikul on pärast töövahetust võimalik sõita koju, kasutades selleks piirivalveasutuse transporti või isiklikku sõidukit või puhata teenistuskohas. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus rahuldas
2. märtsi 2008 otsusega kaebuse ning tühistas Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P p
3. Otsuse põhjenduste kohaselt oli kaebuse esitaja ilma tema nõusolekuta üleviimine teisele ametikohale õigusvastane. PvTS § 31 lg 1 p 1 alusel võib lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele piirivalveametniku tema nõusolekuta üle viia sama astme ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve õppeasutuses, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust. PvTS § 1 lg 2 kohaselt laieneb piirivalveteenistusele avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

§ 47

kohaselt on ametniku teisele ametikohale üleviimine, samuti talle ametikohaväliste ülesannete andmine lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud sama seaduse §-des 60, 61 ja 64 sätestatud juhtudel. Ametniku teise paikkonda üleviimine on lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud

§-s 61 sätestatud juhul.

§ 61

lubab ametiasutuse juhil panna teenistujale ajutiselt teenistusväliseid ülesandeid, tulenevalt loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimise või õnnetusjuhtumi, vara hävimise või riknemise kiireks ärahoidmiseks. Seega lubab

§ 47ja § 61 koostoimes ametnikku üle viia teise paikkonda tema nõusolekuta ainult ajutiselt ja eriliste olukordade puhul. Pv

TS § 31 lg 1 p 1 käsitleb üleviimist teisele ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve õppeasutuses. Piirivalveteenistuse seadus laiendab ametniku nõusolekuta üleviimise õigust, piirates seda ainult tingimusega, et teisele ametikohale üleviimine ei tohi kaasa tuua üleviidavale piirivalveametnikule elukoha vahetust. Kaebuse esitaja üleviimine teenistusse Koidula piiripunkti muudab kaebuse esitaja elukorraldust ning tingib tema elukoha muutuse. Vaidlusaluse käskkirjaga on kaebuse esitaja viidud üle teenistuskohta, mis asub elukohast enam kui 100 km kaugusel. Seetõttu pikeneb oluliselt teenistuskohta sõitmiseks kuluv aeg ja väheneb elukohas viibimise aeg. Sõiduks Valgast Koidula piirpunkti kulub umbes kaks tundi, sama aeg Koidula piiripunktist tagasi. Asjaolu, et tööandja kompenseerib teatud osas sõidukulud ning võimaldab kasutada piirivalvepiirkonna poolt käima pandud transporti, ei vähenda oluliselt uude töökohta sõitmise ajakulu. Asutuse transport on kindlustatud antud juhul ainult vahetuste alguses ja lõpus, mitte igapäevaselt. Seega on piirivalveametnik sunnitud olema oma elukohast ja oma perekonnast eemal viis päeva järjest. Selline teenistuskord tingib normaalse elukorralduse ja pereelu tagamiseks elukoha muutuse. Kaebuse esitaja ei ole andnud nõusolekut enda üleviimiseks põhjendades, et selliste teenistustingimuste juures on ta sunnitud elukohta vahetama. Alates 01.01.2008 toimub Koidula piiripunktis teenistus summeeritud tööajagraafiku alusel, kus ametnikule on antud võimalus vahetuste vahelisel ajal viibida ja ööbida teenistuskohas. Ka summeeritud tööajaga töötaval ametnikul väheneb oluliselt elukohas viibimise aeg, kui ta jääb vahetuste vaheliseks ajaks teenistuskohta või sõidab iga vahetuse vahel oma elukohta. Seega võib ka summeeritud tööajaga töötamine tingida töötajale elukoha muutuse. PvTS § 77 lg 1 sätestab, et piirivalveametnik vabastatakse piirivalveteenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel.

§ 116

lg 1 kohaselt võib ametnikku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade 3 arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Eesti Vabariigi liitumisel 21.12.2007 Schengeni viisaruumiga, lõpetati samast kuupäevast piirivalvele riigi poolt pandud põhiülesannete vahetu täitmine Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelisel riigipiiril. Sellega seoses korraldati siseministri käskkirjade alusel ümber Kagu Piirivalvepiirkonna struktuuriüksused, mille tulemusena likvideeriti Eesti Läti piiril paiknevad struktuuriüksused. Likvideeriti ka Valga piiripunkt, kuhu oli kaebuse esitaja teenistusse määratud. Samas loodi Kagu Piirivalvepiirkonda kaks uut struktuuriüksust – sisepiiri koordinatsiooni- ja koostöötalitus ning valmidusüksus. Siseministri 22.07.2007 määrusega nr 45 on määratud Kagu Piirivalvepiirkonna teenistujate koosseisu ameti- ja abiteenistuskohtade arvuks 01.07.2007-31.12.2007 600, neist 511 piirivalveametniku või kaadrikaitseväelase ametikohta. Samas määruses on ka alates 01.01.2008 jäetud piirivalveametnike arv samaks, ehk 511 piirivalveametniku ametikohta. Siseministri 21.12.2007 määrusega nr 86 on aga Kagu Piirivalvepiirkonnas ettenähtud 469 ameti- ja abiteenistuskohta, neist 400 piirivalveametnikku. Seega viidi Kagu Piirivalveüksuses 01.01.2008 seisuga läbi ümberkorraldamine, mille tulemusena vähendati asutuse koosseisus alates 01.01.2008 piirivalveametnike ametikohti 111 ametikoha võrra. Nii ametikohtade vähenemine kui ka teenistuse ümberkorraldamine võib kaasa tuua koondamissituatsiooni, mille tulemusena võidakse ametnik teenistusest vabastada, kui teda ei ole tema nõusolekul võimalik üle viia teisele ametikohale vastavalt

§-le 116 lg 3. Riigikohtu halduskolleegium on mitmetes lahendites (nr 3-3-1-5-05, nr 3-3-1-14-07) märkinud, et kui seoses muudatustega asutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus ei ole isik nõus üleviimisega

§ 47

alusel, on tegemist

§ 116lg-s 1 kirjeldatud koondamissituatsiooniga.

Kagu Piirivalvepiirkonnas viidi läbi asutuse ümberkorraldamine, mille tulemusena kadus alates 01.01.2008 ära ametikoht, kuhu oli kaebuse esitaja 31.07.2007 käskkirjaga nimetatud. Kaebuse esitajale antud teatises on märgitud, et Kagu Piirivalvepiirkonna ümberkorraldamise käigus likvideeritakse alates 01.01.2008 piirkonna struktuuriüksused ning sellest tulenevalt ning seoses teenistusliku vajadusega viiakse kaebuse esitaja üle Koidula maanteepiiripunkti. Seega oli tegemist koondamissituatsiooniga, mille puhul oli piirivalveametnikku võimalik üle viia teisele ametikohale ainult tema nõusolekul, mitte aga võimalusega viia ametnik üle teisele ametikohale tulenevalt teenistuslikest vajadustest. Kui asutuse ümberkorraldamise tõttu oma ametikohast ilmajäävat ametnikku ei ole võimalik tema nõusoleku puudumise tõttu teisele ametikohale üle viia, tuleb ametnik vabastada ametist seoses koondamisega. PvTS §-s 31 märgitud piirivalveametniku nõusolekuta üleviimise võimalus ja õigus ei saa täielikult välistada piirivalveametniku vabastamist koondamise tõttu. Antud juhul ei tinginud kaebuse esitaja üleviimist teisele ametikohale mitte teenistuslikud vajadused vaid asutuse struktuuri muutus. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule kaks Lääne Piirivalvepiirkonna ülema teatist ja käskkirja, milles on piirivalvepiirkonna struktuuri muutumise tõttu piirivalveametnikud vabastatud teenistusest koondamise tõttu olukorras, kus nad ei ole andnud teisele ametikohale üleviimiseks nõusolekut. Seega on erinevad piirivalvepiirkonnad PvTS § 31 tõlgendanud ja rakendatud erinevalt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED Kagu Piirivalvepiirkond esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu

1. märtsi 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta A. Savisaare kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 4
2. On ebaõigesti leitud, et üleviimine teenistusse Koidula maanteepiiripunkti muudab kaebuse esitaja elukorraldust ning tingib elukohamuutuse. Kuna kõik põhjendused tuginevad kaebuse esitaja väidetel, siis tekitab see kahtluse kohtu erapooletuses asja lahendamisel ning annab alust järeldada, et kohus ei ole kõiki tõendeid uurinud ja neile hinnangut andnud. Kohus on rikkunud TsMS § 442 lg
4. On põhjendamatult leitud, et asutus ei kindlusta ametnikule töökohta ja koju jõudmiseks transporti igapäevaselt. Suunal Valga on kindlustatud ametnikule asutuse transport vahetuse alguses ja lõpus iga päev. Sel eesmärgil on Kagu Piirivalvepiirkonna ülem 01.01.2008 korraldanud piirkonnas teenistuse selliselt, et kõikides piiripunktides algaks ja lõppeks teenistus samaaegselt.
5. On järeldus elukoha muutuse vajalikkuse kohta vastuolus PvTS § 31 lg 1 p 1 mõttega. Halduskohtu otsuses puudub hinnang, kas teenistuskohta ja sealt tagasi sõitmise aeg vähendab oluliselt perekonnas viibitud aega või mitte. PvTS § 57 lg 1 järgi määratakse piirivalveametniku töö- ja puhkeaeg töö- ja puhkeaja seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Summeeritult ei saa tööaeg pikeneda ega pikene ka kaebuse esitajal. Tartu Ringkonnakohus on 30.01.2008 määruses haldusasjas nr 3-08-10, mis on sarnane antud haldusasjaga, võtnud seisukoha selles, et ka juhul, kui pikeneb teenistuskohta jõudmise aeg, on alusetu väita, et väheneb oluliselt elukohas viibimise aeg. Isegi kui kaebuse esitajal väheneb seoses üleviimisega viiepäevase töötsükli (12 tundi töövahetus/12 tundi puhkeaeg) ajal elukohas viibitud aeg sõidu aja võrra, ei ole see niisugune elukohas viibitud aja oluline vähenemine, mis toob kaasa elukorralduse muutuse ja sellest tulenevalt on vajalik elukoha vahetus. Viiepäevasele töötsüklile järgneb viis puhkepäeva. Tõendamist ei leidunud, et selline teenistuskorraldus häiriks kaebuse esitaja elukorraldust või kahjustaks tema õigust perekonnaelule.
6. On ebaõigesti rakendatud

§ 116lg 1.

A. Savisaare üleviimine Valga piirivalvepunkti vanempiirivalvuri ametikohalt piirivalveametniku ametikohale Koidula maanteepiiripunktis ei tähendanud teisele ametikohale üleviimist seoses koondamissituatsiooniga, vaid teenistuslikust vajadusest tingitud üleviimist samade funktsioonidega sama nimetusega ametikohale, milline pidi seoses ameti ees seisvate ülesannetega paiknema teises asustatud punktis. Koondamissituatsiooni välistab ka asjaolu, et seisuga 01.01.2008 oli Kagu Piirivalvepiirkonnas 400-st piirivalveametniku ametikohast reaalselt täidetud ainult 352 piirivalveametniku ametikohta. Halduskohus on Piirivalveameti 15.02.2008 märgukirjast teinud vale järelduse, nagu välistaks tegeliku koondamissituatsiooni eelarvevahendite puudumine. 15.02.2008 märgukiri sisaldab selget sõnumit, et koondamine on põhjendatud üksnes siis, kui puuduvad vakantsed ametikohad. Asjaolu, et Kagu Piirivalvepiirkonna struktuur muutus, ei tähenda veel koondamissituatsiooni.

1. On jäetud põhjendamata, millistest kaalutlustest lähtudes pidi Kagu Piirivalvepiirkonna ülem oma 28.12.2007 käskkirja p 1 ümber hindama Lääne Piirivalvepiirkonna ülema hilisema, s.o 04.01.2008 käskkirja valguses. Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja p 1 on õiguspärane, kooskõlas kohtule esitatud Piirivalveameti haldussisese dokumendiga (Piirivalveameti peadirektori 07.11.2007 kiri nr 2-1/6811 „Õiguslik hinnang piirivalveametniku nõusolekuta ametikohale nimetamisele“), siseministri määrusega ja PvTS §-iga 31 lg 1 p
2. Kagu Piirivalvepiirkonna ülemal oli iseseisev otsustusõigus vaidlustatud käskkirja vastuvõtmiseks ning kohtuotsuses toodud asjaolud ei anna alust õiguspärase käskkirja tühistamiseks. 5 A. Savisaar vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt:
3. On halduskohus põhjalikult analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid ning teinud nende alusel põhjendatud järelduse, et A. Savisaare üleviimine Koidula maanteepiiripunkti toob kaasa elukohavahetuse ning järelikult pidanuks üleviimiseks olema ametniku nõusolek.
4. On apellandi esindaja halduskohtu istungil kinnitanud, et piirivalvepiirkond ei korralda igapäevast bussiühendust kaebuse esitaja elukoha ning Koidula piiripunkti vahel. A. Savisaarele teadaolevalt on käesolevaks ajaks piirivalvepiirkond regulaarse bussiühenduse uute teenistus-kohtadega lõpetatud ning seega on väited transpordiga kindlustatuse kohta paljasõnalised.
5. On PvTS §-s 31 lg 1 p 1 sätestatud piirang teise teenistuskohta üleviimisele kehtestatud selleks, et vältida juhtkonna omavoli ning kaitsmaks piirivalveametnike õigusi normaalsele eraelule ning puhkeajale. Töö- ja puhkeaja seaduse (TPS) § 2 lg 1 ja 2 kohaselt on tööaeg seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg. Olukord, kus töötaja peab töökohta jõudmiseks ja koju naasmiseks kulutama märkimisväärse osa puhkejast, tekitab põhjendatud vajaduse elukoha muutmiseks selliselt, et see asuks töökohale lähemal. Viide Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2008 määrusele on ebakohane, kuna tegemist on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peale esitatud määruskaebuse lahendamisel tehtud määrusega, milles ei ole hinnatud kõiki asjas esitatud tõendeid sisuliselt ning mida seetõttu ei ole õige käsitleda apellatsioonikohtu seisukohaga üleviimise seaduslikkuse kohta.
6. On arusaamatu seisukoht, et kuna tegemist on iseseisva piirivalveasutusega, siis ei puutu asjasse Lääne Piirivalvepiirkonnas toimunud ametnike koondamine. Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 1 lg 1 sätestab, et Kagu Piirivalvepiirkond on Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, kes tagab riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi nõuete täitmise oma tegevuspiirkonnas. Seega on tegemist osaga Piirivalveametist ning laiemalt täidesaatvast võimust, kus kehtivad regulatsioonid ei saa olla vastuolus Eesti Vabariigi seadustega. Apellatsioonkaebusele lisatud piirivalveameti õiendit ei saa käsitleda tõendina, kuna tegemist on kõrgemalseisva organi poolt väljastatud arvamusega Siseministri 21.12.2007 määruse nr 86 kohta. Nimetatud käskkirjaga vähendati Kagu Piirivalvepiirkonnas piirivalveametnike arvu 400-ni. Määrus kehtestab ametikohtade arvu alates 01.01.2008 ning sellest ei nähtu, et likvideeritakse ainult täitmata ametikohad. A. Savisaare senine ametikoht kadus ning tema üleviimine Koidula maanteepiiripunkti vanempiirivalvuri ametikohale oli võimalik vaid tema nõusolekul. Kuna selline nõusolek puudus ning teisi ametikohti A. Savisaarele ei pakutud, siis on tegemist olukorraga, mille seaduslikuks lahenduseks on ametniku koondamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
7. märtsi 2008 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. 6 Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Siseministri
8. detsembri 2007 määrusega nr 77 muudeti alates
9. jaanuarist 2008 Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 15 lg 1 ning Eesti-Läti piiril paiknevad struktuuriüksused (sh Valga piiripunkt) likvideeriti. Piirivalveameti
10. detsembri 2007 käskkirjaga nr 248 kinnitati muuhulgas Kagu Piirivalvepiirkonna uus struktuur ja koosseisud. Kagu Piirivalvepiirkonna
11. juuli 2007 käskkirjaga nr 704P nimetati A. Savisaar alates 01.08.2007 Kagu Piirivalvepiirkonna Valga piiripunkti vanempiirivalvuri ametikohale. Kagu Piirivalvepiirkond teatas 30.11.2007 A. Savisaarele, et kuna alates 01.01.2008 likvideeritakse struktuuriüksused Eesti-Läti piiril, siis seoses teenistuslike vajadustega viiakse ta alates 01.01.2008 PvTS § 31 lg 1 p 1 alusel üle Koidula maanteepiiripunkti piirivalvuri ametikohale. A. Savisaar teatas 04.12.2007 Kagu Piirivalvepiirkonna ülemale, et ta ei ole nõus üleviimisega, sest see toob kaasa elukohavahetuse. Kagu Piirivalvepiirkonna
12. detsembri 2007 käskkirja nr 1229P p-ga 1 viidi A. Savisaar alates 01.01.2008 Koidula maanteepiiripunkti vanempiirivalvuri ametikohale. Antud asjas on vaidlusaluseks küsimuseks PvTS § 13 lg 1 p 1 kohaldamine, s. o kas kaebaja üleviimine alates 01.01.2008 Kagu Piirivalvepiirkonna Valga piiripunkti vanempiirivalvuri ametikohalt Koidula maanteepiiripunkti vanempiirivalvuri ametikohale on võimalik ilma tema nõusolekuta, kuna see ei too kaasa tema elukohavahetust, või toob üleviimine ikkagi kaasa elukohavahetuse vajaduse ja seetõttu on üleviimiseks vajalik kaebaja nõusolek. Vastavalt PvTS §-ile 31 lg 1 võib lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele piirivalveametniku tema nõusolekuta üle viia muule piirivalveametniku ametikohale, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust: 1) sama astme ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve õppeasutuses. PvTS § 31 lg 1 p 1 ei erista seda, kas piirivalveametniku üleviimine on tingitud koondamissituatsioonist või on üleviimiseks mingi muu põhjus. Ainsaks piiranguks piirivalveametniku nõusolekuta üleviimisel on see, et üleviimine ei tohi kaasa tuua elukohavahetust. Seega on PvTS § 31 lg 1 p 1 alusel antav haldusakt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt ning selle põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on akti andmisel lähtunud. Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirjas nr 1229P (tl 4-5) igasugused kaalutlused puuduvad, kuigi A. Savisaar on oma 04.12.2007 teatises märkinud, et ta ei nõustu üleviimisega, sest see toob paratamatult kaasa tema elukohavahetuse. Kohtumenetluse käigus on Kagu Piirivalvepiirkond esitanud oma kaalutlused, millistest lähtudes on vaidlustatud käskkiri antud. Nende kohaselt kaebaja üleviimine Valga piiripunkti vanempiirivalvuri ametikohalt Koidula maanteepiiripunkti vanempiirivalvuri ametikohale ei too kaasa kaebuse esitaja elukohavahetust, sest on võimalik korraldada piirivalveametnike, kes elavad Valga suunal, teenistusse sõitmine piirivalvetranspordiga ning teenistuse korraldamine toimub tööaja summeeritud arvestuse alusel. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et A. Savisaare üleviimine Koidula maanteepiiripunkti toob kaasa kaebuse esitaja elukohavahetuse ning järelikult pidanuks üleviimiseks enne olemas olema ametniku nõusolek. Kaebaja enda väite kohaselt seoses 7 üleviimisega kehtima hakanud teenistuskorraldus häirib tema elukorraldust ja kahjustab tema õigust perekonnaelule. Kaebaja elukoht on Valgas ning ta kasvatab oma elukohas ka enda alaealisi lapsi. Vaidlustatud käskkirjaga on ta viidud üle teenistuskohta, mis asub kaebaja elukohast enam kui 130 km kaugusel ning millega igapäevane ühistranspordiühendus puudub. Kuna kaebaja endine teenistuskoht oli Valgas, siis on igati põhjendatud kaebaja väide, et seoses üleviimisega pikeneb oluliselt teenistuskohta sõitmiseks kuluv aeg ja väheneb elukohas viibimise aeg, s. o sisuliselt väheneb isiku puhkeajaks ettenähtud aeg. Kaebaja ei ole väitnud, et pikeneb tööaeg ja seda ei ole leidnud ka halduskohus. Vastavalt PvTS §-ile 57 lg 1 määratakse piirivalveametniku töö- ja puhkeaeg töö- ja puhkeaja seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Töö- ja puhkeaja seaduse § 2 lg 1 ja 2 kohaselt on tööaeg seaduse, muu õigusakti, kollektiivvõi töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg. Olukord, kus töötaja peab töökohta jõudmiseks ja koju naasmiseks kulutama märkimisväärse osa oma puhkejast, tekitab põhjendatud vajaduse elukoha muutmiseks selliselt, et see asuks töökohale lähemal. Asjaolu, et tööandja kompenseerib osaliselt sõidukulud ning teatud osas on A. Savisaarel teenistusse jõudmiseks võimalik kasutada piirivalvepiirkonna poolt käima pandud transporti, ei vähenda oluliselt töökohta jõudmiseks ja sealt koju naasmiseks kuluvat aega. Ka see asjaolu, et teenistus toimub summeeritud tööajaarvestusega, mille puhul on vahetuse pikkus 12 tundi, seejärel puhkus 12 tundi ning piirivalvuritele on tagatud teenistuskohas ööbimisvõimalus, ei kompenseeri üleviimisega tekkivat puhkeaja kaotust. Juhul, kui A. Savisaar kasutaks ööbimisvõimalust teenistuskohas, oleks see küll puhkeaeg, kuid tema perekonnaga koos veedetud aeg väheneks siiski veelgi. Iseenesest õige on apellandi väide, et summeeritud tööaja arvestus ei tähenda seda, et ametnik peabki jääma vahetuste vaheliseks ajaks teenistuskohta, vaid võib vahepeal naasta oma elukohta, kuid samas oleneb elukohta jõudmine suuresti transpordi kasutamise võimalustest ja ka elu- ning töökoha vahemaast. Apellandi väite kohaselt vastavalt PvTS §-ile 46 kompenseerib piirivalveasutus piirivalveametnikule sõidu elukohast teenistuskohta ja tagasi siseministri ettenähtud tingimustel, korras ja ulatuses ning seetõttu on A. Savisaarel võimalik muuhulgas kasutada ka oma transporti. Vastavalt Siseministri
13. juuli 2007 määruse nr 58 §-ile 3 hüvitatakse piirivalveametniku sõidukuludena tööajagraafikule vastavad sõidud, kuid mitte rohkem kui neli sõitu kuus. Ühe sõiduna käsitletakse sõitu elukohast teenistuskohta või sõitu teenistuskohast elukohta. Lähtudes eeltoodud sõidukulude hüvitamise korrast, oleks arvatavasti isikliku transpordi kasutamine A. Savisaare poolt seotud täiendavate kulutuste kandmisega ning selliste kulutuste tekkimine ja kandmine oleks õigustatud juhul, kui üleviimiseks oleks olnud A. Savisaare nõusolek. Apellandi poolt tehtud viide Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2008 määrusele ei ole asjakohane, sest tegemist on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peale esitatud määruskaebuse lahendamisel tehtud määrusega ning arvestades esialgse õiguskaitse eesmärki (tagada kohtuotsuse täitmine), ei ole selles märgitud asjaolud ülekantavad sisulisele lahendile. Eeltoodu alusel on õige halduskohtu seisukoht, et Kagu Piirivalvepiirkonna ülem on ebaõigesti kohaldanud PvTS § 31 lg 1 p 1 A. Savisaare üleviimisel alates 01.01.2008 Koidula maanteepiiripunkti vanempiirivalvuri ametikohale. 8 Ebaõige on ka apellatsioonkaebuses esitatud väide, et antud juhul ei esinenud koondamissituatsiooni ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud sellekohane põhjendus ei anna alust asuda selles osas teisele seisukohale kui halduskohus. Vastavalt PvTS §-ile § 77 lg 1 vabastatakse piirivalveametnik piirivalveteenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel.

§ 116

lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel.

§ 47

alusel ametniku teisele ametikohale üleviimine, samuti talle ametikohaväliste ülesannete andmine on lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 60, 61 ja 64 sätestatud juhtudel. Ametniku teise paikkonda üleviimine on lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud juhul. Kui seoses muudatustega asutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus ei ole isik nõus üleviimisega

§ 47

alusel, on tegemist

§-is 116 lg 1 kirjeldatud koondamissituatsiooniga. Nii ametikohtade vähenemine kui ka teenistuse ümberkorraldamine võib kaasa tuua koondamissituatsiooni, mille tulemusena võidakse ametnik teenistusest vabastada, kui teda ei ole tema nõusolekul võimalik üle viia teisele ametikohale (

§ 116lg 3).

Antud juhul on ümber korraldatud Kagu Piirivalvepiirkond (s. o piirivalveasutus). Ka apellant on oma apellatsioonkaebuses märkinud, et tingituna teenistuslikust vajadusest korraldati ümber Kagu Piirivalvepiirkonna struktuuriüksused. Ametniku üleviimise vajadus võib olla tingitud just teenistuse ümberkorraldamisest (antud juhul piirivalveasutuse ümberkorraldamisest) ja tuua endaga kaasa

§-is 116 sätestatud tagajärjed. Seetõttu, kuigi apellandi poolt ringkonnakohtu istungil esitatud Piirivalveameti 14.04.2008 tõendi kohaselt Siseministri 21.12.2007 määrusega nr 86 vähendati Kagu Piirivalvepiirkonnas alates 01.01.2008 piirivalveametnike ametikohtade arvu ainult täitmata ametikohtade arvel, ei välista see koondamissituatsiooni olemasolu seoses piirivalveasutuse ümberkorraldamisega. Kui ametnik teenistuse ümberkorraldamisel nõusolekut teisele ametikohale üleviimiseks ei anna, vabastatakse ta

§ 116lg 1 alusel teenistusest ka siis, kui ametikohtade arv asutuses ei vähene.

Asjakohatu on apellandi väide, et halduskohus on põhjendanud oma seisukohti Lääne Piirivalvepiirkonna poolt PvTS § 31 antud tõlgendusega. Kohtuotsuse kohaselt on kohus vaid märkinud, et erinevate piirivalvepiirkondade poolt on antud PvTS §-ile 31 erinev tõlgendus ja on seda erinevalt rakendatud, kuid halduskohus ei ole põhjendanud oma seisukohti läbi Lääne Piirivalvepiirkonna vastavate käskkirjade. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja on esitanud taotluse välja mõista apellandilt kantud õigusabikulu 590 krooni ja see taotlus kuulub rahuldamisele. Viivi Tomson Agu Timmi 9 Maili Lokk