) sätetele Eesti Vabariigi ning Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ja kriminaalasjades (edaspidi välisleping) ning välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise 10.06.1958 New Yorgis sõlmitud konventsioon (edaspidi konventsioon). Konventsiooni artikli 3 kohaselt iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele. Konventsiooni artikli 5 kohaselt otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumist võib taotleda pool, kelle kahjuks otsus on tehtud, ainult siis, kui see pool esitab tunnustamist ja täitmist taotlevale kompetentsele ametkonnale kinnituse, et esineb üks või mitu artiklis 5 loetletud asjaoludest. Tulenevalt
lg 2 kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kohus kontrollib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Välislepingu artiklis 43 on sätestatud otsuse tunnustamisest või täitmisest keeldumise alused. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud välislepingu artiklis 43 loetletud aluseid. Käesoleval juhul saab kohus, kus taotletakse vahekohtu otsuse tunnustamist ja täitmist, kontrollida välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi ning kohus ei saa kohtulahendi õigusust sisuliselt 2 kontrollida. Seega ei võta kohus käesoleva avalduse lahendamisel arvesse võlgniku sisulisi vastuväiteid vahekohtu lahendile. Tulenevalt
lg 2 saab kohus jätta vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avalduse rahuldamata ja tühistada vahekohtu otsuse, kui on olemas alus vahekohtu otsuse tühistamiseks. Kohus, kus taotletakse vahekohtu otsuse tunnustamist ja täitmist, saab poole avalduse alusel või omal algatusel tühistada vahekohtu otsuse kui vaidlust ei võinud Eesti õiguse kohaselt lahendada vahekohtus või vahekohtu otsus on vastuolus Eesti avaliku korra või heade kommetega (
Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine
Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Ukraina Kaubandus-Tööstuskoja juures asuva Rahvusvahelise Kommertsi Arbitraažikohtu 25.02.2008 otsus nr 321e/2007 kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele.
lõike 5 kohaselt peab täitmisele kuuluv rahasumma olema kohtu määruses märgitud Eesti kroonides. Euro kurss Eesti krooni suhtes on 1 EUR = 15.6466 EEK.
lg 1 tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, võttes arvesse asjaolu, et puudutatud isik ei ole vabatahtlikult välisriigi vahekohtu otsust täitnud, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 21 tuleb avalduse esitamisel vahekohtu otsuse tunnustamiseks või täidetavaks tunnistamiseks tasuda riigilõivu 5 protsenti otsusega lahendatud asja hinnast, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 10 000 krooni. Käesolevas asjas on see 3 567.30 krooni. Kuna riigilõiv on avalduselt tasumata, võib tulenevalt
Vastavalt
lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Selleks tuleb avaldajal esitada kirjalik täitmisavaldus koos kohtulahendiga kohtutäiturile. Tulenevalt
lg 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (
Meeli Kaur Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.