Obsah (5)

§ 11§ 10§ 150§ 32§ 46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-512 Haldusasi Rosnef

) § 10 lg 3, kuna ei ole tegutsenud kiirelt ja efektiivselt. Kui tõendid ja materjalid olid kogutud juba 03.03.2006, siis kontrollakt koostati alles ligi pool aastat hiljem.

§ 11

kohaselt peab maksuhaldur arvestama nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Antud maksuotsus sisaldab endas vaid maksukohustust suurendavaid asjaolusid. Maksuhaldur on kuritarvitanud

§-is 12 sätestatud kaalutlusõigust. Maksuotsuses kasutatud väljendid „pettus”, „fiktiivne arve”, „seotud isikud” jne peaksid rajanema näiteks jõustunud kohtulahenditele, ekspertiisaktidele või muudele kirjalikele tõenditele, millele kaebuse esitajal oleks võimalik esitada vastuväiteid. Maksuhaldur oleks TSC Autokaup OÜ-le maksuotsust tehes pidanud tegema maksukohustust vähendavad otsused ka autode rendileandjatele. Seda aga tehtud ei ole ning maksuhaldur tegeleb teadlikult ühe tehingu topeltmaksustamisega, kuigi tema kohustuseks on seda ära hoida. Müügikäibe puudumine ei ole seadustest, sh käibemaksuseadusest, tulenev alus sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks. Müügikäibe puudumisest ei saa teha järeldusi ettevõtluse puudumise kohta. Kaebuse esitaja kinnitas, et on korduvalt tutvustanud kontrollimenetlust läbi viinud ametnikule, revident L. Sprenkile, TSC Autokaup poolt äritegevuse raames kogutud ja koostatud dokumente. Dokumendid seonduvad äriühingu äriplaaniga ehitada Venemaal välja 6-10 liimpuidu tehast. 2 TSC Autokaup OÜ tegelemine ettevõtlusega on kohtuliku menetluse käigus leidnud kinnitust kaebaja poolt esitatud äriplaani ja tunnistajate ütlustega. Kuivõrd puidu hankimine ja töötlemine oli kavandatud Venemaale Manturovosse ja vaheladu Pihkva oblastisse, olid sõidud Venemaale ettevõtte käivitamiseks vältimatud. Asjaolu, et TSC Autokaup OÜ ettevõtlus Venemaal ei käivitunud 2005 plaanitud kujul, ei tähenda, et autode rentimiseks tehtud kulud ei ole ettevõtlusega seotud. Selgitust Venemaa suunal planeeritud ettevõtluse käivitamisest kinnitab muuhulgas Piirivalveameti 28.09.2007 õiend, millest nähtub K. Köögi, R. Paala, J. Kukebali ja A. Kiili korduv Venemaal käimine 2005 sõiduautoga Toyota Landcruiser reg. nr 145 MCO. Sõidukite kasutamise vajadust ettevõtluse arendamisel, sealhulgas ja eriti arvukatel töösõitudel Venemaale, tuleb eeldada. Asjakohatud on maksuhalduri väited, et pettust tõendab autode rentimine omavahel seotud isikute vahel. Liisingufirmalt sõidukeid rentida polnud võimalust, vaid selleks tuli leida muid lahendusi. 2. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidles kaebusele vastu. Vastuse kohaselt ei ole rikutud

§ 10lg 3.

Arvestades asjaolu, et kontrollakt käesolevas asjas väljastati vastustaja poolt 28.08.2006, Tartu Ringkonnakohus tegi otsuse 31.10.2006 ja maksuotsus väljastati 10.11.2006, ei ole maksuhaldur ebamõistlikult oma otsuse andmisega viivitanud. Asjaolu, et TSC Autokaup OÜ ei esitanud käesoleva maksumenetluse käigus tõendeid sõiduautode ettevõtluses kasutamise kohta ega ole tõendanud enda poolt deklareeritud andmete õigsust, on pannud maksuhaldurile proportsionaalselt suurema tõendamiskoormise. Ka on nimetatud asjaolu tinginud maksumenetluse pikenemise. Maksuhaldur on seejuures lähtunud

§-is 11 sätestatud uurimispõhimõttest. Maksuhaldur ei ole jätnud tähelepanuta maksukohustust väidetavalt vähendavaid asjaolusid/tõendeid, sest neid on analüüsitud ning kontrollaktis käsitletud. Tõendite kogum ei võimalda käsitleda TSC Autokaup OÜ argumente maksukohustust vähendavate asjaoludena, kuna tõendid kogumis viitavad üheselt sellele, et kajastatud rendisuhted olid näilikud − dokumentidel kajastatud rendisuhtel puudus tegelik majanduslik sisu ning äriühingul majandustegevus kui selline. Käesolevas asjas on oluline, et TSC Autokaup OÜ ei ole maksuhaldurile esitanud tõendeid sõiduautode ettevõtluses reaalse kasutamise kohta. Maksuhaldur on piisava põhjalikkusega kogunud asjas tõendeid, analüüsinud tuvastatud asjaolusid ning nendega tõendanud oma seisukohti selles, et perioodil august ja september 2005 puudus TSC Autokaup OÜ-l alus arvestada Gillian OÜ ja TSC Terminal OÜ nimel väljastatud arvete alusel sõiduautode Hummer, Toyota ja Jaguar rendimaksetelt käibemaksu kokku 63 000 krooni. Sõiduautod Toyota, Jaguar ja Hummer ei olnud äriühingu ettevõtluses kasutatavad, TSC Autokaup OÜ-l puudus sisuline ettevõtlus.

§-ist 59 lg 1 tulenevalt on maksuhalduril maksumenetluses õigus otsustada, milliseid tõendeid ta peab asjas vajalikuks koguda. Maksuotsuses on piisavalt kogutud tõendeid ja selgitatud asjaolusid, milliste puhul igaühe osas on maksukohustuslasel õigus esitada vastuväiteid, taotlusi ja tõendeid ning sel viisil kaitsta oma seisukohti maksumenetluses.

§ 150

lg 2 kohaselt määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Ka ei ole maksuhaldur seotud maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Seetõttu on ebaõige kaebusest tulenev seisukoht, et maksuhaldur oleks pidanud maksuotsuses tuvastatud asjaolusid ja väljendatud seisukohti tõendama tingimata just jõustunud kohtulahendite, ekspertiisiaktidega või veel muude kirjalike (ilmselt silmas peetud maksuotsuses viitamata) tõenditega. 3 Ebaõige on väide, et käibemaksupettus saab aset leida vaid siis, kui riik saab fiktiivsest tehingust kahju. Pettusega on tegemist näiteks ka siis, kui maksukohustuslane vähendab tasumisele kuuluvat käibemaksusummat fiktiivsetes dokumentides kajastatud sisendkäibemaksu võrra, taotledes nimetatud summas riigilt ka väidetavat sisendkäibemaksu tagastamist, eesmärgiga saada kasu alusetust käibemaksu tagastamisest. Maksuotsuses ei ole rikutud

§-is 46 lg 3 p 6 sätestatud nõuet selle kohta, et haldusaktis peab sisalduma haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus. Maksuotsuse resolutiivosas on maksuhaldur otsustanud: „Eeltoodut arvesse võttes määrab maksuhaldur TSC Autokaup OÜ-le käibemaksu maksustamisperioodide

1. a augusti ja septembri eest summas 63 000 krooni. /.../“. Seega on täidetud nõue otsustuse tegemise kohta. TSC Autokaup OÜ osaniku A. Kiili paljasõnaline seletus ei tõenda autode kasutamise seotust äriühingu ettevõtlusega, kui asjas puuduvad asjakohased usaldusväärsed tõendid. Äriregistri elektrooniline andmebaas ei sisalda andmeid TSC Autokaup OÜ sisulise majandustegevuse, ettevõtluse toimumise kohta. TSC Autokaup OÜ raamatupidamisest ei nähtu, milline on TSC Autokaup OÜ ettevõtlus, mille tarbeks väidetavalt sõiduautosid renditakse. HALDUSKOHTU LAHEND
2. Tartu Halduskohus jättis
3. veebruari 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on maksuhaldur maksuotsuses jõudnud põhjendatult järeldusele, et sõidukite rendiarvete alusel sisendkäibemaksu arvestamine ei ole õigustatud. TSC Autokaup OÜ on rikkunud kohustust arvutada tasumisele kuuluv käibemaksusumma KMS §-is 29 sätestatud korras. Maksuotsus, millega määrati tasumisele käibemaks summas 25 197 krooni on seaduslik ja põhjendatud. Maksuhaldur ei ole menetluse läbiviimisega põhjendamatult ja ebamõistlikult viivitanud. Maksuhalduri põhjendused kontrollakti koostamise ja maksuotsusega tegemisega viivitamise kohta on asjakohased. Asjaolu, et maksukontroll oli lõpetatud juba 03.06.2006, kuid kontrollakt koostati alles 28.08.2006 ja maksuotsus tehti 10.11.2006, ei ole kaebuse esitajal takistanud kasutamast maksumenetluses oma menetlusõigusi ja ei saa olla aluseks maksuotsuse tühistamisele. Viivitust ei saanud kohtu arvates käsitleda ka otsese ja tahtliku kahju tekitamisena.

§ 32

kohaselt on maksuvõlaks maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata maksusumma ning sellelt arvestatud intress. Seega on maksuvõla, sealhulgas intresside tekkimise aluseks maksukohustuse tähtpäevaks tasumata jätmine, mitte maksuhalduri maksuotsus. Vaidlustatud maksuotsus vastab

§-is 46 sätestatud sisu ja vormi nõuetele.

§ 46

lg 3 p 6 kohaselt peab maksuotsuses sisalduma haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus. Maksuotsuse resolutiivosas on maksuhaldur otsustanud: „Eeltoodut arvesse võttes määrab maksuhaldur TSC Autokaup OÜ-le käibemaksu maksustamisperioodide 2005. a augusti ja septembri eest summas 63 000 krooni. Maksuhaldur, arvestades, et TSC Autokaup OÜ-l on seisuga 09.11.2006 käibemaksu osas enammakse summas 37 803 krooni, kohustab TSC Autokaup OÜ-d tasuma käibemaksu 25197 krooni (63000-37803)“. Seega on täidetud haldusaktile esitatav nõue otsustuse ja/või ettekirjutuse tegemise kohta. Kaebuse esitaja väide

§-is 11 sätestatud uurimispõhimõtte rikkumise kohta ei olnud kohtu arvates põhjendatud. Maksuhalduri kohustusega järgida uurimispõhimõtet seondub maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus. Maksuhaldur ei ole maksukohustust väidetavalt vähendavaid asjaolusid ja kaebaja poolt esitatud tõendeid tähelepanuta jätnud. Neid on analüüsitud nii kontrollaktis kui maksuotsuses ja nende arvestamata jätmist on põhjendatud. Kaebuse esitaja arvates oli tal maksumenetluses kohustus esitada üksnes need dokumendid, mille esitamist maksuhaldur temalt korraldustega nõudis. Kohus selle seisukohaga ei nõustunud.

4 § 150 lg 2 kohaselt lasub määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Õige on vastustaja väide, et loogiliselt võetavalt oleks kaebuse esitaja saanud äriplaaniks nimetatud materjalid esitada juba kohtuasja nr 3-05-687 raames, kuid seda ei tehtud. Vastustaja väitel on alust arvata, et tegu on tagantjärele koostatud dokumentatsiooniga. Selliseks kahtluseks võis kohtu arvates alust olla, kuid kohus ei saanud olemasolevate tõendite pinnalt siiski väita, et kohtule esitatud dokument on koostatud tagantjärele. Samas esitatud äriplaan ei tõenda, et maksustamisperioodil (augustis ja septembris 2005) kasutas kaebuse esitaja kolme renditud autot oma ettevõtluse jaoks.

§ 11

lg 2 kohaselt ei ole maksuhaldur maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Maksuhaldur teeb majandustehingute kohta järelduse tuvastatud asjaolude ja tõendite pinnalt majandustehingu tegelikust sisust lähtuvalt. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Kohus leidis, et käesolevas asjas on maksuhaldur kogunud piisavalt tõendeid, tuvastamaks TSC Autokaup OÜ poolt deklareeritud käibe aluseks olevate majandustehingute tegelikku sisu. Kaebaja väitel ei tõenda realiseerimiskäibe puudumine äriühingul majandustegevuse puudumist. Nimetatud väitega võiks nõustuda, kui TSC Autokaup OÜ-l puudunuks realiseerimiskäive maksustamisperioodil (august ja september 2005) või teatud perioodidel ka muudel ajavahemikel. TSC Autokaup OÜ ei ole alates perioodist 01.02.2004, mil äriühing vormistati käibemaksukohustuslaseks, kajastanud mingisugust käivet. Asjaolu, et äriühingul puudub majandustegevus, märgib TSC Autokaup OÜ ka ise oma 2002, 2003 ja 2004 majandustegevuse aruannetes. 2004 on Gillian OÜ esitanud TSC Autokaup OÜ-le arveid konsultatsiooni teenuste eest, ainus laekumine äriühingule on maksuhaldurilt taotletav enammakstud käibemaks. Nendest andmetest lähtudes on maksuhaldur asunudki põhjendatult seisukohale, et TSC Autokaup OÜ-l ettevõtlus puudub. Sellele seisukohale on jõudnud ka Tartu Halduskohus kohtuotsuses haldusasjas nr 3-05-687, milles käsitletakse TSC Autokaup OÜ poolt sisendkäibemaksu arvestamise õigsust maksustamisperioodidel august 2004 kuni veebruar 2005 ja aprill 2005 seoses sõiduautode Jaguar ja Hummer rentimise ja ettevõtluses kasutamisega. Kaebuse esitaja poolt kohtule antud selgituste ja äriplaani kohaselt kavandas äriühing ja kavandab tänaseni ulatuslikku projekti realiseerimist – kaseliimpuiduplaatide tootmist ja realiseerimist. Renditud autosid Jaguar, Hummer ja Toyota kasutati selle tulevase ettevõtluse käivitamiseks. Kaebajast mitteolenevatel asjaoludel ei ole projekt veel siiani käivitunud. Kohus nõustus maksuhalduri seisukohaga, et TSC Autokaup OÜ ei ole esitanud tõendeid, et R. Paala oleks ka tegelikult tegutsenud nimetatud esinduslepingu alusel TSC Autokaup OÜ iseseisva majandustegevuse ehk ettevõtluse käigus. TSC Autokaup OÜ poolt kohtule täiendavalt esitatud tõendite põhjal ei saa asuda seisukohale, et TSC Autokaup OÜ poolt autode Jaguar, Hummer ja Toyota kasutamine augustis ja septembris 2005 oleks toimunud kaebaja ettevõtlusega seonduvalt. Maksumenetluse käigus kogutud dokumentide ja antud seletuste põhjal asus maksuhaldur seisukohale, et TSC Autokaup OÜ-l puudus alus sõidukite rendiarvete alusel sisendkäibemaksu arvestamiseks ning tagastusnõude esitamine ei ole põhjendatud, kuna sõiduautosid Jaguar ja Hummer kasutab R. Paala ja tema perekonnaliikmed ning TSC Autokaup OÜ ei ole tõendanud, et selline kasutamine oleks toimunud äriühingu ettevõtlusega seonduvalt. Jaguari, Hummeri ja Toyota kasutamise osas ei peeta arvestust. TSC Autokaup OÜ ei ole tasunud ühegi rendilepingujärgse arve eest. TSC Autokaup OÜ osaniku A. Kiili seletus ei tõenda iseenesest, et autode kasutamine oleks seotud äriühingu ettevõtlusega, kui asjas puuduvad asjakohased tõendid. Äriregistri elektrooniline andmebaas ei sisalda andmeid TSC Autokaup OÜ sisulise 5 majandustegevuse, ettevõtluse toimumise kohta. TSC Autokaup OÜ raamatupidamisest ei nähtu, missugune on TSC Autokaup OÜ ettevõtlus, mille tarbeks väidetavalt sõiduautosid renditakse. Samal seisukohal oli maksuhaldur ka sõiduauto Toyota rentimise asjaolude osas. Ei ole tõendatud, et sõiduki tegeliku kasutaja K. Köögi kontrolli all olevate äriühingute vahel toimus autode tegelik rentimine. Toyota omanik on Hansa Liising AS, kellelt algselt rendib autot Hantarek OÜ (juhatuse liige K. Köök). 01.02.2005 rendib Gillian OÜ auto TSC Autokaup OÜ-le (juhatuse liige K. Köök). Kohus nõustus maksuhalduri seisukohaga, et pole teada, millise äriühingu ettevõtlusega seoses K. Köök Toyotat kasutas. Andmed piiriületuste kohta ei tõenda, et autot kasutati TSC Autokaup OÜ ettevõtlusega seonduvalt. Sõidupäevikut pole rendiautode kohta peetud. Maksuhaldurile ega kohtule pole esitatud ka muid tõendeid, millele tuginedes võiks väita, et autot on kasutatud seoses TSC Autokaup OÜ ettevõtlusega ja, et sõidud ei olnud seotud asjaajamistega, mis on tehtud mõne teise äriühingu huvides, mille juhatuse liikmeks on samuti K. Köök. Kaebuses on esitatud argument, et maksuhaldur on

§-is 12 sätestatud kaalutlusõigust kuritarvitanud sellega, et ei ole, viidates „seotud isikutele“, „pettusele“ ja „fiktiivsetele arvetele“, oma seisukohti tõendanud jõustunud kohtulahendite, ekspertiisiaktide või muude kirjalike tõenditega. Kohus oli seisukohal, et maksuhaldur on piisava põhjalikkusega kogunud asjas tõendeid, analüüsinud tuvastatud asjaolusid ning nendega tõendanud oma seisukohti selles, et perioodil august ja september 2005 puudus TSC Autokaup OÜ-l alus arvestada Gillian OÜ ja TSC Terminal OÜ nimel väljastatud arvete alusel sõiduautode Hummer, Toyota ja Jaguar rendimaksetelt käibemaksu. Tulenevalt

§-ist 84 lähtub maksuhaldur kontrollitavate majandustehingute tõlgendamisel tehingute tegelikust majanduslikust sisust. Kogutud tõendite alusel on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et rendilepingud ei ole sõlmitud sõidukite ettevõtluses kasutamiseks, äriühingute vahel on liikunud ainult arved, milliste alusel arvestatakse sisendkäibemaksu. Tegelikkuses on autod nende isikute valduses, kes neid algselt ka rendivad või liisivad. Maksuotsuses on kontrollitavate majandustehingute tegelikku sisu õigesti hinnatud. Kohus luges õigeks vastustaja seisukoha, et pettusega on tegemist näiteks ka siis, kui maksukohustuslane vähendab tasumisele kuuluvat käibemaksusummat fiktiivsetes dokumentides kajastatud sisendkäibemaksu võrra, taotledes nimetatud summas riigilt ka väidetavat sisendkäibemaksu tagastamist, eesmärgiga saada kasu alusetust käibemaksu tagastamisest. Kohus nõustus vastustajaga, et antud juhul on tegemist viimatinimetatud olukorraga. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Rosneft Partners OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
2. veebruari 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on apellandi arvates tõendatud ettevõtlus suunatuna rahvusvahelise Venemaalt lähtuva äriprojekti käivitamisele. Kui lugeda tegevus äriprojekti käivitamisel tõendatuks, tuleb lugeda tõendatuks ka selleks sõidukite kasutamine. TSC Autokaup OÜ arendas tegevust, mis on käsitletav ettevõtlusena ning kasutas selleks äriühingu poolt renditud sõiduautosid. Kohus on rikkunud TsMS § 442 lg 8, jättes analüüsimata K. Köögi, R. Paala, J. Kukebali ja J. Kikase ütlused TSC Autokaup OÜ ettevõtluse toimumise kohta. Isikute ütlused on omavahel kooskõlas ja seal puuduvad vastuolud, mis põhjendaksid ütluste panemist kahtluse alla; 2) on ebaõigesti tõlgendatud

§-is 150 lg 2 sätestatut. Kaebuse esitajale ei saa ette heita ettevõtluse toimumist selgitavate dokumentide mitteesitamist olukorras, kus neid pole maksuhalduri poolt küsitudki. Vastustaja on oluliselt uurimispõhimõtet rikkumist, kus tõendamisele kuuluvaid asjaolusid (ettevõtluse tegelik toimumine) ei ole olulises osas maksumenetluses üldse uuritud. Maksumenetluse käigus ei ole maksuhaldur soovinud võtta 6 seletust ka TSC Autokaup OÜ juhatuse liikmelt K. Köögilt, kellele maksuhaldur maksuotsuses ja maksuotsusele eelnenud kontrollaktis korduvalt viitab.

§-is 11 sätestatud uurimispõhimõtte rikkumine, mis seisneb tõendamisele kuuluva asjaolu − ettevõtluse tegelik toimumine − selgitamata jätmises, on viinud ebaõige haldusakti andmisele; 3) on ebaõigesti leitud, et tulenevalt tõendamiskoormusest oleks maksumaksja juba kontrollimenetluses pidanud esitama ühte ja sama äriplaani korduvalt lisaks revident L. Šprenkile veel kellelegi. Samuti on ebaõige väide, et apellant oleks lisaks korralduses nõutule pidanud enesestmõistetavalt esitama veel dokumente; 4) on asjaolu, et dokumendid ei ole koostatud tagantjärgi, tõendatud tunnistaja Janno Kikase ütlustega 28.01.2008 kohtuistungil, kus tunnistaja kinnitab, et äriplaan sisaldab dokumente hinnapakkumist, mis on tehtud J. Kikase poolt TSC Autokaup OÜ-le. Samal kohtuistungil juhtis TSC Autokaup OÜ esindaja tähelepanu äriplaanis sisalduvale faksile, kus kajastub dokumendi faksi teel edastamise kuupäev 26.10.

1. Samuti kinnitas tunnistaja J. Kikas, et mapp TSC Autokaup OÜ dokumentidega oli tema käes suvel 2007; 5) on kohtu põhjendused vastuolus KMS §-iga 29 lg
2. Müügikäibe puudumine ei ole seadustest, sh käibemaksuseadusest, tulenev alus sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks. Müügikäibe puudumisest ei saa teha järeldusi ettevõtluse puudumise kohta. Ebaõige on seisukoht, et müügikäive võib puududa küll mingi lühema aja vältel, kuid mitte pikema perioodi jooksul. Seadus ei sätesta ühtegi piirangut, millal peab realiseerimiskäive tekkima. Äris on tavapärane, et ettevõtluse käivitamisel tekib realiseerimiskäive alles aastate pärast. Seadus ega haldus- ja kohtupraktika ei piira sellistel juhtudel käibemaksu mahaarvamist. Oluline on vaid, et ostetud kaup või teenus on soetatud ettevõtluse tarbeks. Ulatusliku äriprojekti käivitamisele suunatud tegevus on ettevõtlus. TSC Autokaup OÜ tegevus oli suunatud rahvusvahelise ulatusliku äriprojekti käivitamisele, projekti käivitamiseks oli korduvalt vaja käia Venemaal ning selleks, aga ka Eesti-siseseks tegevuseks omakorda oli vaja kasutada sõiduautot. Nähtuvalt Piirivalveameti õiendist on sõiduautoga Toyota Land Cruiser kontrollitaval perioodil paljudel kordadel ületatud Eesti-Vene piiri; 6) on oluliselt rikutud uurimispõhimõtet, jättes käsitlemata tunnistaja Hannu Kinnuneni ütlused. Halduskohus ei saa kergekäeliselt loobuda juba kohtu poolt aktsepteeritud tunnistaja küsitlemisest. Kaebuse esitaja poolt taotletud tõendite mitteuurimisega rikutakse uurimispõhimõtet ning see rikkumine vähendab asja otsustamise objektiivsust. Ka Riigikohus on oma varasemates lahendites märkinud, et kui kohtuasja õigeks lahendamiseks on vajalik täiendavate tõendite väljanõudmine ja neist tõenditest lähtumine, siis ei ole uurimisprintsiibist tulenevalt selleks mingit takistust (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-25-96, 3-3-1-49-01, 3-3-1-68-04, 3-3-1-79-04, 3-3-1-2-06, 3-3-1-13-06).
3. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. veebruari 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) nähtub halduskohtu otsusest üheselt, miks äriplaan ei tõenda, et vaidlusalusel perioodil kasutas kaebuse esitaja kolme renditud autot oma ettevõtluse jaoks ning sellest johtuvalt on kohus pidanud ebausaldusväärseks kaebaja huvides kaebajaga seotud isikute poolt antud vastuolulisi ütlusi, mis lähtusid apellandi poolt kohtule esitatud ning äriplaaniks nimetatud materjalidest. Vastustaja nõustub kohtuotsuses toodud seisukohaga, mille kohaselt oleks kaebuse esitaja saanud äriplaaniks nimetatud materjalid esitada juba varasema kohtuasja nr 3-05-687 raames, kui need materjalid oleks tal siis juba olemas olnud. Kuna apellant seda varem ei esitanud, on vastustajal põhjust eeldada, et nimetatud materjalid on koostatud tagantjärele ning on seetõttu ebausaldusväärsed. Asjaolu, et apellandi jaoks on tehtud negatiivne otsus, ei anna alust apellandil väita, et kohus ei ole järginud otsuse põhistamise nõuet ning et otsus ei rajane asjas esitatud tõenditel; 7 2) on ebaõige oletus, et tulenevalt tõendamiskoormusest oleks apellant juba kontrollimenetluses pidanud esitama ühte ja sama äriplaani korduvalt, sest apellant ei ole vaidlusaluse kontrollimenetluse käigus mingeid äriplaane maksuhaldurile esitanud, mistõttu halduskohus ei ole ebaõigesti tõlgendanud ka

§-is 150 lg 1 sätestatut; 3) on ebaõige väide, et tunnistaja J. Kikase ütlustest nähtuks asjaolu, et 2004 Awutek OY poolt Novatera OÜ-le faksitud hinnapakkumine oleks olnud mõeldud apellandile või, et nimetatud hinnapakkumist saaks siduda OOO „Faktotum“ ja AS BVP vahelise äriplaaniga. Awutek OY poolt Novatera OÜ-le 2004 faksitud hinnapakkumine ei seostu kuidagi OOO „Faktotum“ ja AS BVP vahelise äriplaaniga ning ei tõenda ka, et apellant kasutas maksustamisperioodil august kuni september 2005 kolme renditud autot oma ettevõtluse jaoks. Kuna Novatera OÜ-le faksitud hinnapakkumist ei saa kuidagi seostada kohtule esitatud materjalidega, ei ole apellandi väited asjakohased, sest põhjendamatu on ka eeldada, et J. Kikase poolt J. Kukebalile edasi antud faksilehe loomise kuupäev on aluseks kohtule esitatud materjalide loomise päevale, kuna apellant ei ole millegagi püüdnud põhjendada, miks ta ei esitanud nimetatud materjale juba varem 2006 kohtuasja nr 3-05-687 vaidluse juures; 4) ei ole kohus rikkunud uurimispõhimõtet, jättes 28.01.2008 istungil pärast J. Kikase tunnistuste ärakuulamist põhjendatult rahuldamata apellandi kordava taotluse küsitleda ka tunnistajat H. Kinnuneni samade asjaolude kohta, sest J. Kikas ütlustest juba selgus, et kui OÜ Orionline esindaja ei ole ta suhelnud apellandi esindajatega ning, et materiaalseid kohustusi toovaid otsuseid ta OÜ-le Orionline vastu võtta ei oleks saanud. Seega lähtus kohus õigesti TsMS §-ist 348 lg 1 ning kõrvaldas asjas arutamise käigus põhjendatult asja arutamist kordavad taotlused menetlusökonoomikast lähtuvalt, sest nimetatud asjaolud olid juba menetluse käigus selgunud; 5) on ebaõige väide, et kohus on lihtsakäeliselt nõustunud maksuhalduri väitega, et realiseerimiskäibe puudumine on samastatav ettevõtluse puudumisega. Nii kohus kui ka vastustaja on leidnud, et realiseerimiskäibe puudumine pikema perioodi jooksul on vaid üks asjaolu tõendite kogumist, mis viitab koos teiste tõenditega kogumis hinnates sellele, et apellandil vaidlusalusel perioodil sisuline ettevõtlus puudus. Vastustaja ja ka halduskohus on õigesti leidnud, et kontrollitud majandustehingute tegelik sisu ja asjaolude tsiviilõiguslik tähendus ei anna apellandi poolt soovitut ning majanduslikult püüeldut õigesti edasi, mistõttu andis ka kohus kogutud tõenditele ja tuvastatud asjaoludele tuginedes hinnangu, et maksuotsuses on kontrollitavate majandustehingute tegelikku sisu õigesti hinnatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
2. veebruari 2008 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
3. Ebaõige on apellandi väide, et tõendatud on TSC Autokaup OÜ poolt renditud sõiduautode Hummer, Toyota ja Jaguar kasutamine ettevõtluses 2005 augustis ja septembris. Halduskohus on õigesti tõendeid hinnates ja asjaolusid tuvastades asunud seisukohale, et TSC Autokaup OÜ on alusetult sõidukite rendiarvete alusel arvestanud sisendkäibemaksu. Siinkohal on halduskohus andnud õige hinnangu tunnistajate J. Kukebali ja J. Kikase ütlustele ning TSC Autokaup OÜ seaduslike esindajate K. Köögi ja R. Paala seletustele ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda teisele seisukohale kui halduskohus. 8 Ainuüksi see, et tunnistajate J. Kukebali ja J. Kikase ütlused ning TSC Autokaup OÜ seaduslike esindajate K. Köögi ja R. Paala seletused on omavahel kooskõlas, ei anna alust väitele, et sõiduautosid Hummer, Toyota ja Jaguar kasutati 2005 augustis ja septembris ettevõtluses. Nimetatud ütlusi ja seletusi tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega ning halduskohus ongi seda teinud. Asjaolu, et sõiduautoga Toyota Land Cruiser on kontrollitud perioodil paljudel kordadel ületatud Eesti-Vene piiri, ei tõenda sõiduauto kasutamist seoses TSC Autokaup OÜ ettevõtlusega. Apellant ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et nimetatud sõidud olid seotud osaühingu ettevõtlusega. Ainuüksi esitatud äriplaan ja väide, et tegemist oli ulatusliku äriprojekti käivitamisele suunatud tegevusega ei tõenda sõiduautode kasutamist TSC Autokaup OÜ ettevõtluses. Ka tunnistaja J. Kikase ütlused (II kd tl 97-98) ei tõenda sõiduautode Hummer, Toyota ja Jaguar kasutamist 2005 augustis ja septembris TSC Autokaup OÜ ettevõtluses. Tunnistaja ütluste kohaselt 2004 tegi Awutek OY hinnapakkumise Novatera OÜ-le liimpuitkilbi tehase seadmete osas ja ta andis selle edasi TSC Autokaubad OÜ-le J. Kukebali vahendusel, ühtegi seadet aga ei tellitud. Samuti andis 2007 J. Kukebal talle mingi mapi, kuid ta ei tutvunud sellega ja andis J. Kukebalile tagasi. Asjaolu, et J. Kikas edastas 2004 Novatera OÜ-le esitatud hinnapakkumise liimpuitkilbi tehase seadmete osas TSC Autokaubad OÜ-le J. Kukebali vahendusel ja, et J. Kukebal andis 2007 J. Kikasele mingi mapi, ei tõenda kuidagi seda, et TSC Autokaup OÜ tegeles 2005 augustis ja septembris äriprojekti käivitamisele suunatud tegevusega ja vaidlusaluseid sõiduautosid kasutati TSC Autokaup OÜ ettevõtluses.
4. Halduskohus on õigesti tõlgendanud

§ 150lg 2 ja vastupidine väide apellatsioonkaebuses on alusetu.

Vastavalt

§-ile 150 lg 2 lasub määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Nähtuvalt asja materjalidest, on kaebaja enne halduskohtusse pöördumist vaidlustanud määratud maksusumma vaidemenetluses (I kd tl 10-13). Seega kuigi apellandi väite kohaselt ei ole maksuhaldur temalt nõudnud ettevõtluse toimumise kohta dokumentide esitamist, oli tal endal tulenevalt

§-ist 150 lg 2 kohustus maksusumma vaidlustamisel esitada tõendid selle kohta, et maksusumma on määratud valesti. Kaebaja ei ole vaidemenetluses esitanud tõendeid tõendamaks asjaolu, et ta kasutas vaidlusaluseid sõiduautosid oma ettevõtluses ning seetõttu on maksusumma määratud valesti. Vaidemenetluses on vaidlustatud üksnes kogutud tõenditele antud hinnangut ja maksuhalduri järeldusi. Maksu- ja Tolliamet on jätnud lähtudes olemasolevatest tõenditest vaide rahuldamata. 9. Samuti on ebaõige apellandi väide, et maksuhaldur on rikkunud

§-is 11 sätestatud uurimispõhimõtet ja on jätnud välja selgitamata tõendamisele kuuluva asjaolu − ettevõtluse tegeliku toimumise. Vastavalt

§-ile 11 lg 1 on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur ei ole maksumenetluse käigus jätnud tähelepanuta maksukohustust väidetavalt vähendavaid asjaolusid ja tõendeid, vaid on neid analüüsinud kontrollaktis ja maksuotsuses ning põhjendanud, miks ei ole need maksukohustuse vähendamise aluseks. Siinkohal on halduskohus õigesti leidnud, et maksuhalduri kohustusega järgida uurimispõhimõtet seondub maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus. 9 10. Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt väljendus uurimispõhimõtte rikkumine maksuhalduri poolt selles, et ei võetud seletust TSC Autokaup OÜ juhatuse liikmelt K. Köögilt ning ei antud hinnangut äriplaanile, milline väidetavalt esitati maksumenetluse käigus revidendile.

§ 11

lg 2 kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Eeltoodud sätte alusel otsustab maksuhaldur, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Antud asjas on maksuhaldur kogunud piisavalt tõendeid tuvastamaks TSC Autokaup OÜ poolt deklareeritud käibe aluseks olevate majandustehingute tegelikku sisu. Halduskohus on võimaldanud apellandil kohtumenetluse käigus esitada tõendeid, mida ta on pidanud vajalikuks. Halduskohus võttis vande all seletuse TSC seaduslikult esindajalt K. Köögilt, samuti võeti asja materjalide juurde äriplaan. Samas on halduskohus leidnud, et ka need täiendavalt esitatud tõendid ei tõenda TSC Autokaup OÜ poolt renditud sõiduautode Hummer, Toyota ja Jaguar kasutamist ettevõtluses 2005 augustis ja septembris. Seega ei ole tegemist selliste tõenditega, mis olid vajalikud asja otsustamiseks ning maksuhaldur ei pidanud neid koguma.

1. Halduskohus ei ole oma otsuses tuvastanud, et apellandi poolt kohtule esitatud äriplaan oleks koostatud tagantjärgi ning seetõttu ei ole asjakohased apellatsioonkaebuses esitatud väited seoses sellega, et äriplaan ei ole koostatud tagantjärgi.
2. Samuti ei tõenda seda, et vaidlusalusel perioodil kasutas apellant kolme renditud autot oma ettevõtluse jaoks ringkonnakohtule esitatud Solikamski Munitsipaalrajooni Administratsiooni 01.02.2008 kiri ja koostöö raamleping. Koostöö raamleping on sõlmitud 16.04.2008 OÜ Rosneft Partners ja SIA Woodsell vahel ning see ei tõenda asjaolu, et juba 2005 augustis ja septembris käisid läbirääkimised lepingu sõlmimiseks ja TSC Autokaup OÜ poolt renditud sõiduautosid Hummer, Toyota ja Jaguar kasutati seoses sellega ettevõtluses. Sama asjaolu ei tõenda ka Solikamski Munitsipaalrajooni Administratsiooni 01.02.2008 kiri.
3. Iseenesest õige on apellandi väide, et ainuüksi müügikäibe puudumise faktist ei saa teha järeldusi ettevõtluse puudumise kohta. Samas aga ei olegi halduskohus seda teinud, sest ta on hinnanud müügikäibe puudumist kogumis teiste tõenditega (s. h majandustegevuse puudumine pika aja vältel) ja leidnud, et vaidlusalusel perioodil TSC Autokaup OÜ-l puudus sisuliselt ettevõtlus ning seetõttu ei saanud ka sõiduautode kasutamine olla seotud ettevõtlusega.
4. Halduskohus ei ole oluliselt rikutud uurimispõhimõtet, jättes üle kuulamata tunnistaja H. Kinnuneni ütlused. Nähtuvalt 28.01.2008 kohtuistungi protokollist (II kd tl 99) jättis halduskohus pärast tunnistaja J. Kikase ütluste ärakuulamist rahuldamata apellandi taotluse üle kuulata tunnistajana H. Kinnuneni. Vastavalt TsMS §-ile 348 lg 1 juhib kohus kohtuistungit ning selgitab välja menetlusosaliste arvamuse asjas tähendust omavate asjaolude suhtes ja kõrvaldab asja arutamisest kõik, mis ei oma asja lahendamiseks tähendust. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hoolitseb kohus selle eest, et asja arutatakse ammendavalt ja edasi lükkamiseta. Seega oli halduskohus õigustatud otsustama tunnistaja H. Kinnuneni ülekuulamise vajalikkuse üle ka pärast seda, kui ta oli eelnevalt rahuldanud taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Lisaks eeltoodule on tunnistaja teatanud kohtule elektroonilise posti teel, et jääb maksuametile antud kirjaliku seletuse juurde ning tema poolt maksuametile antud seletus on II kd tl 2-
5. Tema ütluste 10 kohaselt ei tunne ta R. Paalat, J. Kukebali, A. Kiili, K. Kööki ja V. Kivistikku. Ta ei tea TSC Autokaup OÜ-d ning OÜ Orionline esindajana ei ole ta tehinguid teinud TSC Autokaup OÜ-ga.
6. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 11 Viivi Tomson