Obsah (13)

§ 2§ 3§ 8§ 1§ 20§ 22§ 27§ 24§ 28§ 25§ 13§ 9§ 6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-618 Otsuse kuupäev 13. oktoober 2008 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Rain Saare (Saar) kaebus Maksu- ja Tolliameti

) seadusega. Nimetatud seaduse § 1 lg 1 sätestab, et seadus sätestab kütuseaktsiisi 2 laekumise ja enamkasutatavate mootorikütuste kvaliteedi tagamise eesmärgil vedelkütuse käitlemise alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve teostamise korralduse.

§ 2

lg 1 p 3 kohaselt on kütuse käitlemine tarbimisse lubatud kütuse müük või müügiks pakkumine, vedu, hoiuteenuse osutamine ja ladustamine ning kütuse import, eksport ja tootmine.

§ 3

lg 1 sätestab, et kütuse käitlemisega tegeleval isikul peavad olema vajalikud tehnilised vahendid ja personal, et tagada käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmine. Eeltoodud sätetest nähtuvalt ei saa lugeda kütuse käitlemiseks eraisiku poolt isiklikuks otstarbeks ostetud kütuse hoidmist tema elukohas. Eeltoodud väidet kinnitab ka majandusministeeriumi poolt Vedelkütuse seaduse eelnõu juurde lisatud seletuskiri, mille kohaselt on seaduse eelnõu välja töötatud lähtudes vajadusest paremini reguleerida toiminguid, mis algavad vedelkütuste sisseveoga tolliterritooriumile ning lõpetades kütuse müügiga tarbijale, et oleks tagatud nõuetele vastava kütuse jõudmine tarbijani ning oleks võimalik jälgida kütuse liikumist turul. Seega lõpeb kütuse käitlemine seaduse koostajate arvates hetkest, mil kütuse omandab füüsilisest või juriidilisest isikust lõpptarbija, kelle toimingud kütusega (s.h. ka hoidmine, vedamine ja ladustamine) ei ole vaadeldavad kütuse käitlemisena. Kaebuse esitaja arvates ei saa kütuse kinnipidamist käsitleda tollile Vedelkütuse seaduse kohaselt antud õiguse realiseerimisena, kuna üksikisik ei ole kütuse käitleja seaduse mõttes. Eeltoodut arvestades on kaebuse esitaja seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse töötajate toimingul ahjukütuse äravõtmisel puudus seaduslik alus ning tegemist oli ebaseadusliku tegevusega. Võttes arvesse eeltoodut ning juhindudes HKMS § 6 lg 3 p l ja § 10 palub kaebuse esitaja teha kindlaks Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse töötajate poolt 03.märtsil 2008.a R. Saarelt 1940 liitri kütuse äravõtmisel tehtud toimingu õigusvastasus ning kohustada vastustajat kütus tagastama. Menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda. Vastustaja vastuväited

1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus kaebust õigeks ei pea ning leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Vedelkütuse seaduses sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamise käigus kontrollisid vastustaja ametiisikud 03.03.2008.a ajavahemikul kella 03.22-st kuni kella 05.22ni Võru-Kuigatsi-Tõrva maantee
2. kilomeetril sõidukit Fiat 230L registreerimismärgiga 129MBG. Sõidukit juhtis kaebuse esitaja. Sõidukist avastati üheksa 200-liitrilist metallmahutit kokku 1800 liitri diislikütusega, kolm 20-liitrilist metallkanistrit kokku 60 liitri diislikütusega, üks 50-liitriline plastkanister 50 liitri diislikütusega ja üks 30-liitriline plastkanister 30 liitri diislikütusega. Kokku avastati sõidukist 1940 liitrit diislikütust. Kontrollimise kohta on 03.03.2008 koostatud veoki läbivaatuse akt nr 08-12.1-5/13/
3. Vastustaja märgib, et seega teostas kaebuse esitaja ajal, mil teda kontrolliti, kütuse vedu. Kontrollimise käigus võtsid vastustaja ametiisikud kaebuse esitaja juhitud sõidukis veetud kütusest kütuseproovid diislikütuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Kütuseproovid võeti kolme 1000-milliliitrilisse plekkanumasse, mis pakendati eraldi kilekottidesse ja tõkendati tollitõkenditega vastavalt ET0015059, ET0015060 ja ET
4. Tollitõkendiga ET0015061 tõkendatud kütuseproov väljastati kaebuse esitajale. Kütuseproovide võtmise kohta vormistati 03.03.2008.a proovivõtu protokoll nr 08/EE800/L1/1/PK/
5. 3 Vastustaja ametiisikute poolt võetud, tollitõkendiga ET0015059 tõkendatud kütuseproov saadeti 03.03.2008.a tellimuskirjaga nr 11.3-2/3942 varustatuna analüüsimiseks OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus laborisse. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus labori 04.03.2008.a analüüsiaktiga nr 1-4/299 on tõendatud, et analüüsitud proovi, mis oli tõkendatud tollitõkendiga ET0015059, väävlisisaldus ei vasta diislikütuse standardile EVS-EN 590:
6. Analüüsiaktis on märgitud, et katsemeetodil EN ISO 20884 ühikus mg/kg kindlaks tehtava väävlisisalduse WDXRAY mõõtetulemus jääb väljapoole meetodi määramisulatust. Analüüsiaktis on katsetulemusena märgitud, et kütuse väävlisisaldus ISO 8754 on 0,17 massi%, katsemeetodina on viidatud EN ISO
7. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus labor on 14.04.2008.a analüüsiaktiga nr 1-4/299-1 oma 04.03.2008.a analüüsiaktis nr 1-4/299 fikseeritud andmeid täiendanud. Analüüsiaktis on märkuse 1 all märgitud, et standardi EVSEN ISO 20884 mõõtepiirkond on 5 mg/kg kuni 500 mg/kg. Analüüsiaktis on märkuse 2 all märgitud, et mõõtühikus massi% mõõdetud tulemus 0,17 massi% on võrdne mõõtühikus mg/kg väljendatava tulemusega 1700 mg/kg. Vastavalt

§ 8

lg-le 1 kehtestab nõuded diislikütusele majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega, nõuded kehtestatakse, lähtudes kütuse kasutamise otstarbest ja keskkonnanõuetest. Nõuded diislikütusele on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.06.2003.a määrusega nr 97 "Nõuded vedelkütusele" (edaspidi määrus 97). Vastavalt määruse 97 § 2 lg-le 1 peab diislikütus vastama Eesti standardile EVSEN 590:

1. Vastavalt määruse 97 § 5 lg-le 3 annab standardite kohta teavet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimisel Eesti Standardikeskuses välja antud ja Eesti Standardikeskuse 28.07.2004 käskkirjaga nr 60 kinnitatud Eesti standardis EVS-EN 590:2004 kehtestatakse, et diislikütuse väävlisisalduse lubatav maksimaalne näitaja on 50,0 mg/kg, katsemeetodina on viidatud EN ISO
2. Vastustaja märgib, et seega teostas kaebuse esitaja ajal, mil teda kontrolliti, nõuetele mittevastava kütuse vedu. Veetud diislikütuse väävlisisalduse näitaja (1700 mg/kg) ei vastanud Eesti standardi EVS-EN 590:2004 nõuetele (max 50 mg/kg). Vastustaja märgib, et veetud diislikütuse väävlisisalduse näitaja (1700 mg/kg) ületas Eesti standardis EVS-EN 590:2004 kehtestatud diislikütuse väävlisisalduse lubatava maksimaalse näitaja (50,0 mg/kg) koguni 34-kordselt (50,0x34=1700). Kaebuse esitaja väide selle kohta, et tema poolt juhitud sõidukist avastati 1940 liitrit ahjukütust, on ebaõige. Vastavalt

§ 8

lg-le 1 kehtestatakse ka nõuded kergele kütteõlile majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. Ka nõuded kergele kütteõlile on kehtestatud määrusega 97. Vastavalt määruse 97 § 2 lg-le 5 peab kerge kütteõli sisaldama erimärgistusaineid vastavalt vedelkütuse erimärgistamise seaduse nõuetele. Tulenevalt vedelkütuse erimärgistamise seaduse (edaspidi VKEMS) §-st 1 kuulub Eestis toodetav, ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Ühenduste Nõukogu määrus nr 2913/92/EMÜ) mõistes vabasse ringlusse lubatav ja Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse sisse veetav kerge kütteõli erimärgistamisele. Vastustaja märgib, et seega oleks kerge kütteõlina käsitletav ahjukütus pidanud olema erimärgistatud. Vastavalt VKEMS § 2 lg-le 2 kehtestab kergele kütteõlile erimärgistamiseks lisatavate ainete loetelu ning kontsentratsiooni kerges kütteõlis rahandusminister määrusega. Rahandusministri 19.09.2003.a määruse nr 91 "Kergele kütteõlile ja diislikütusele erimärgistamiseks lisatavate ainete loetelu ja kontsentratsioon" (edaspidi määrus 91) § 1 lg 1 sätestab, et tolliterminalist ja tollilaost vabasse ringlusse lubatav ning aktsiisilaost väljastatav kerge kütteõli peab sisaldama erimärgistusaineid: markerit Solvent Yellow 124 (N-etüül-N-[2-(l-isobutoksüetoksü)etüül]-4-(fenüülaso)aniliin) 6,0-9,0 g 1000 liitri kerge kütteõli kohta ning punast värvainet Automate Red NR (N-etüül-N-heksüül-l[4-(tolüülaso)tolüülaso]nafltüül-2-amiin, l-[4-(tolüülaso)tolüülaso]-2-(2- 4 etüülheksüülamino)naftaleen) sellises koguses, et värvuse intensiivsus oleks spektraalselt ekvivalentne intensiivsusega, mille annab 4,0-6,0 g standardvärvainet Solvent Red 19 (C. I. 26050, Sudan Red 7B, N-etüül-l-[4-(fenüülaso)fenüülaso]naftüül-2-amiin,l-[4(fenüülaso)fenüülaso]-2 -etüülaminonaftaleen) 1000 liitri kerge kütteõli kohta. Vastustaja märgib, et veetud kütus ei sisaldanud lisaaineid, mis kütusele selle erimärgistamisel vastavalt määruse 91 § 1 lg-le 1 lisatakse, et eristada kerge kütteõlina käsitletavat ahjukütust teistest vedelkütustest. Veetud kütus ei olnud punase värvusega. Vastustaja märgib, et seega ei vastanud veetud kütus ka kerge kütteõlina käsitletava ahjukütuse nõuetele.

§ 2

lg 1 p 3 sätestab, et kütuse käitlemine on tarbimisse lubatud kütuse müük või müügiks pakkumine, -yedu, hoiuteenuse osutamine ja ladustamine ning kütuse import, eksport ja tootmine. Vastustaja märgib, et teostades ajal, mil teda kontrolliti, kütuse vedu, tegeles kaebuse esitaja kütuse käitlemisega. Tulenevalt

§ 8

lg-st 2 on nõuetele mittevastava kütuse käitlemine keelatud, kütuse vastavuse eest nõuetele vastutab kütuse käitleja. Vastustaja märgib, et käideldes ajal, mil teda kontrolliti, nõuetele mittevastavat kütust, rikkus kaebuse esitaja kütuse käitlemise korda. Vastustaja märgib, et nõuetele mittevastava kütuse käitlemine on ebaseaduslik. Vastustaja ametiisikud kontrollisid kütuse veoks kasutatud sõidukit ja võtsid kütuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks sama kontrollimise käigus sõidukis veetud kütusest kütuseproovid, tegutsedes vedelkütuse seaduse alusel.

§ 1

lg 1 kohaselt sätestab vedelkütuse seadus kütuseaktsiisi laekumise ja enamkasutatavate mootorikütuste kvaliteedi tagamise eesmärgil vedelkütuse käitlemise alused ja korra, vastutuse vedelkütuse seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve teostamise korralduse.

§ 20

p 2 sätestab, et vedelkütuse seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet vastavalt oma pädevusele Maksuja Tolliamet.

§ 22

p 2 sätestab, et Maksu- ja Tolliameti pädevusse kuulub kütuse nõuetele vastavuse ja nõuetele vastavust tõendavate dokumentide kontrollimine kütuse käitlemisel.

§ 22

p 4 sätestab, et Maksu- ja Tolliameti pädevusse kuulub nõuetele mittevastava kütusega tehtavate toimingute heakskiitmine.

§ 27

lg 1 sätestab, et riikliku järelevalve käigus on järelevalveasutuse pädeval ametiisikul õigus võtta kütuse valdaja või omaniku valduses olevast kütusest vajalikus koguses tasuta kütuseproove kütuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

§ 24

p 2 sätestab, et järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus teha oma pädevuse piires ettekirjutusi ja otsuseid.

§ 24

p 4 sätestab, et järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus keelata nõuetele mittevastava kütuse käitlemine.

§ 1

lg-s 4 sätestatakse, et vedelkütuse seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid vedelkütuse seadusest tulenevate erisustega. Vastustaja märgib, et kui vedelkütuse seadus viitab siinkohal haldusmenetluse seadusele, siis on vedelkütuse seaduses sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamise käigus sooritatud toimingud käsitletavad haldusmenetluse toimingutena. Seega on kaebuse esitaja väide selle kohta, et mingeid muid menetlusi lisaks liiklusseaduse § 7456 järgi teostatud väärteomenetlusele tema suhtes alustatud ei ole, alusetu. Vedelkütuse seaduse alusel kütuse veoks kasutatud sõidukit kontrollides ja kütuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks sama kontrollimise käigus sõidukis veetud kütusest kütuseproove võttes algatasid järelevalveasutuse pädevate ametiisikutena käsitletavad vastustaja ametiisikud vedelkütuse seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostatava riikliku järelevalve haldusmenetluse. Vastustaja märgib, et 03.03.2008.a koostatud proovivõtu protokolli nr 08/EE800/L1/1/PK/018 ärakiri ning võetud kütuseproovidest üks ja nimelt tollitõkendiga ET0015061 tõkendatud kütuseproov anti kontrollimise käigus üle kaebuse esitajale. Vastustaja leiab, et sellega pidi 5 kaebuse esitajale saama teatavaks, et vastustaja ametiisikud on algatanud vastava menetluse, kontrollimaks veetud kütuse nõuetele vastavust. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lg 1 sätestab, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega, toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Vastustaja märgib, et vaidlustatud toimingu seaduslikuks aluseks on

§ 20p-s 2, § 22 p-s 2, § 27 lg-s 1 ja § 24 p-s 4 sätestatu.

Seega on kaebuse esitaja väide selle kohta, et vastustaja töötajate tegevus on ebaseaduslik, alusetu ja ebaõige. Vastustaja viitab ka HMS § 107 lg-le 2, mille järgi määrab haldusorgan toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Vastustaja märgib, et omab märkimisväärselt suurt ja pikaajalist kogemust kütuse veoks kasutatavate sõidukite kontrollimisel ja kütuse nõuetele vastavuse kontrollimise eesmärgil sõidukites veetavatest kütustest kütuseproovide võtmisel. Seega ei ole kaebuse esitaja kontrollimise puhul tegemist juhuslikku laadi üksikjuhtumiga, vaid vastustaja poolt läbimõeldud ja kaalutletud tegevusega. HMS § 108 lg 1 sätestab, et kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja ei ole vaidlustatud toimingu põhjendamise nõudes vastustaja poole pöördunud.

§ 28

lg 1 sätestab, et toimingud nõuetele mittevastava kütusega korraldatakse vastavalt kütuse valdaja või omaniku ettepanekutele, järgides samas paragrahvis sätestatut.

§ 28

lg 2 p-des 1-5 sätestatakse, et nõuetele mittevastava kütusega võib teha järgmisi toiminguid, kui see ei kahjusta inimese tervist, keskkonda ega vara: eksporti, ümbertöötlemist aktsiisilaos, hävitamist vastavalt jäätmeseaduse nõuetele, müüki keemiatööstusele tooraineks ning järelevalveasutuse poolt aktsepteeritud muud toimingut.

§ 28

lg 3 sätestab, et

§ 28

lg-s 2 nimetatud toiminguteks tuleb taotleda sellekohase ettekirjutuse teinud järelevalveasutuse heakskiitu, nõuetele mittevastava kütuse käitleja peab järelevalveasutust mõistliku aja jooksul kirjalikult teavitama tehtud toimingu tulemustest.

§ 28

lg 5 sätestab, et nõuetele mittevastav kütus ladustatakse kuni sellega tehtava toimingu heakskiitmiseni

§ 28lg-s 3 nimetatud asutusega kooskõlastatud kohas.

Vastustaja märgib, et seega ladustatakse nõuetele mittevastav kütus kuni sellega tehtava toimingu heakskiitmiseni järelevalveasutusega, kelleks vastustaja ise ongi, kooskõlastatud kohas.

§ 28

lg 6 sätestab, et järelevalveasutus annab nõuetele mittevastava kütusega toimingute tegemisele heakskiidu taotluse esitamise päevast arvates viie tööpäeva jooksul. Tulenevalt

§ 25

lg-st 1 teeb

§-s 20 nimetatud järelevalveasutuse pädev ametiisik vedelkütuse seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks ettekirjutuse. Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja suhtes algatatud järelevalvemenetluses olekski järgmise tegevusena

§ 24

p 2 alusel tehtud

§ 25lg-st 1 tulenev ettekirjutus.

Ettekirjutuses oleks vastustaja

§ 24p 4 alusel keelanud kaebuse esitajal nõuetele mittevastava kütuse käitlemise.

Ettekirjutuses oleks vastustaja

§ 28

lg 3 alusel kohustanud kaebuse esitajat esitama vastustajale taotluse, milles tehakse konkreetne ettepanek nõuetele mittevastava kütusega mõne

§ 28lg 2 p-des 1-5 sätestatud toimingu korraldamiseks.

Seega oleks vastustaja kaebuse esitaja suhtes algatatud järelevalvemenetluse lõpuleviimiseks andnud haldusakti vedelkütuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks. Vastustaja märgib, et ei ole jõudnud ettekirjutust enne kohtuvaidlusest teadasaamist anda. Nõuetele mittevastav kütus on ettekirjutuse täitmise ja kütusega tehtava toimingu korraldamise tagamiseks

§ 28lg 5 alusel ladustatud Luhamaa tollipunkti territooriumil asuvas kütusehoidlas.

6 Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6, palub vastustaja jätta R. Saare kaebus rahuldamata ning kohtukulud jätta kaebuse esitaja kanda. Kohtu põhjendused ja otsus

1. Kaebuse esitaja taotleb HKMS § 6 lg 3 p 1 alusel Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse töötajate toimingu – temalt 1940 liitri kütuse äravõtmises 03.03.2008.a – õigusvastasuse kindlakstegemist ja halduse jätkuva toiminguga kaasneva õiguste rikkumise lõpetamist, millise nõude õiguslik alus tuleneb ka Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 4 lõigetest 1 ja
2. Seega on kaebaja nõue lubatav. Kuna kaebuse esitajalt on ära võetud temale kuuluv kütus, ta ei saa seda kasutada, käsutada ega vallata, siis piiratakse tema omandiõigust ning tal on põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. R. Saarel on kaebuse esitamise õigus vastavalt HKMS § 7 lg-le
3. HMS § 106 lg 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Maksu- ja Tolliamet on täidesaatva riigivõimu asutus, kes teostab temale antud avalikku võimu ja ülesandeid oma struktuuriüksuste (Lõuna maksu- ja tollikeskus) ja ametnike kaudu. Vaidlustatud toiming puudutab eraisiku huve, kuid ei loo ega tekita temale õigusi. Kuna kinnipeetud kütust pole omanikule, R. Saarele, tagastatud, siis on tegemist jätkuva toiminguga RVastS § 4 lg 1 tähenduses. Toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega (HMS § 107 lg 1). HMS § 107 lg 2 kohaselt määrab toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi HMS § 107 lg 1 järgi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Õiguste kaitse üldpõhimõtte sätestab ka HMS § 3 lg 1 ning lg 2 kohaselt peab halduse toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaebuse esitaja õigusi vastustaja tegevus piiras – R. Saarelt võeti ära temale kuuluv kütus ning seda peetakse kinni senini. Seega vajab käesoleva kohtuasja lahendamise käigus vastust küsimus: Kas Maksu ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusel oli seaduslik alus 03.03.
4. a R. Saare sõidukist leitud kütus ära võtta? Vastustaja arvates tegeles kaebuse esitaja ajal, mil teda kontrolliti, kütuse käitlemisega. Tulenevalt

§ 8

lg-st 2 on nõuetele mittevastava kütuse käitlemine keelatud, kütuse vastavuse eest nõuetele vastutab kütuse käitleja. Vastustaja märgib, et käideldes nõuetele mittevastavat kütust, rikkus kaebuse esitaja kütuse käitlemise korda. Kaebuse esitaja arvates ei saa kütuse kinnipidamist käsitleda Maksu- ja Tolliametile Vedelkütuse seaduse kohaselt antud õiguse realiseerimisena, kuna R. Saar üksikisikuna ei ole kütuse käitleja seaduse mõttes. Käesolevas haldusasjas on seega menetlusosaliste vahel vaidlus, kas kaebuse esitaja tegevusele kohalduvad Vedelkütuse seadus ja sellest tulenevad nõuded või mitte. 6.Vedelkütuse käitlemise korda reguleerib alates 01.07.2003. a kehtiv Vedelkütuse seadus.

§ 1

lg 1 sätestab seaduse reguleerimisala: „Käesolev seadus sätestab kütuseaktsiisi 7 laekumise ja enamkasutatavate mootorikütuste kvaliteedi tagamise eesmärgil vedelkütuse käitlemise alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve teostamise korralduse.“ Vastavalt

§ 2

lg 1 p-le 3 on kütuse käitlemine tarbimisse lubatud kütuse müük või müügiks pakkumine (edaspidi müük), vedu, hoiuteenuse osutamine ja ladustamine ning kütuse import, eksport ja tootmine.

§ 3

lg 1 kohaselt peavad kütuse käitlemisega tegeleval isikul (edaspidi käitlejal) olema vajalikud tehnilised vahendid ja personal, et tagada käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmine. Vastamaks küsimusele, kas kaebuse esitaja on kütust käidelnud ja kas Vedelkütuse seadus kohaldub, tuleb seadust tõlgendada. Vedelkütuse seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on kütuse käitlemiseks kütuse import, eksport, tootmine ning vabasse ringlusse lubatud kütuse kaubanduslikul eesmärgil edasitoimetamine, hoidmine, ladustamine ja müük. Seletuskirjas nimetatakse seaduse välja töötamise vajaduseks paremini reguleerida toiminguid, mis algavad vedelkütuste sisseveoga tolliterritooriumile ning lõpetades kütuse müügiga tarbijale, et oleks tagatud nõuetele vastava kütuse jõudmine tarbijani ning oleks võimalik jälgida kütuse liikumist turul. Eelnõu väljatöötamisel on seletuskirja kohaselt arvestatud vajadust tagada nõuetele vastava kütuse olemasolu tanklates, kindlustada käitlejate seaduspärane äritegevus, määratleda järelevalveorganite õigused ja sätestada vastutus seaduse rikkumise eest. Käitlemise all tuleks seega mõista kütuse importi, eksporti, tootmist ning kaubandusliku eesmärgiga vabasse ringlusse lubatud kütuse müüki, ladustamist, hoidmist ja edasitoimetamist. Isiklikel eesmärkidel tarbimisse lubatud kütuse vedamist ei saa seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt käitlemiseks lugeda. Võrdlusena sätestab käitlemise mõiste Alkoholiseaduse § 3, mille punkt 6 loeb käitlemiseks alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise kaubanduslikul eesmärgil. Vastavalt Alkoholiseaduse § 3 lg-le 2 on toimingutel kaubanduslik eesmärk, kui need on suunatud isiku käsutuses oleva alkoholi müügile, töötlemisele, pakendamisele või kasutamisele vahetuskaubana. Tubakaseaduses on lisaks veel koguse kriteerium (§ 6 lg 1 p 3) – kaubanduslikku eesmärki võiks eeldada juhul, kui leitud alkoholikogus ületab kogust, mille isik võib aktsiisivabalt Eestisse tuua. Vedelkütuse seaduses puudub kaubandusliku eesmärgi tingimus nagu Alkoholiseaduses ja Tubakaseaduses. Kaubanduslikku eesmärki on nimetatud Vedelkütuse seaduse eelnõu seletuskirjas. Seaduse tõlgendamisel ei saa lähtuda pelgalt seaduseelnõude seletuskirjadest, jättes tähelepanuta seaduse enese teksti. Vedelkütuse seaduse eesmärgiks on esiteks kütuseaktsiisi laekumine ja teiseks enamkasutatavate mootorikütuste kvaliteedi tagamine (

§ 1lg 1).

Tavakodanikul on keeruline (võimatu) kütust ostes kütuse kvaliteeti tagada. Vedelkütuse seaduse eesmärki saab tavainimene täita siiski eelkõige kütuseaktsiisi tasudes, kui talle ei kohaldu maksuvabastus. Enamkasutatavate mootorikütuste kvaliteedi tagamine on seega pigem kütust importivate, eksportivate ja tootvate ettevõtete ja teiste käitlejate ülesanne, millele viitavad ka seaduses sätestatud nõuded. Näiteks

§ 13

kohustab ettevõtjat kütuse impordiks, ekspordiks, müügiks ja hoiuteenuse osutamiseks omama nõuetekohast registreeringut. Kütuse vastavust kehtestatud kvaliteedi- ja keskkonnakaitse-nõuetele tõendab vastavussertifikaat (

§ 9

). Vastavalt

§ 6

lg-le 1 tuleb kütuse müügil, kütuse 8 üleandmisel hoidjale või hoiuleandjale vormistada saatedokument, mis võimaldab kütust ja selle kogust identifitseerida; saatedokument ei ole nõutav kütuse müügil tanklast. Seega võib ka seaduse tekstist, eelkõige seaduse reguleerimisala sätestavast paragrahvist välja lugeda, et kütuse edasitoimetamine (vedamine) on kütuse käitlemine, kui sellel on kaubanduslik (äriline) eesmärk. Tartu Halduskohus leidis otsuses nr 3-08-236, et lõpptarbija poolt kütuse hoidmist oma elukohas enda vajaduste tarbeks ei saa käsitleda käitlemisena vedelkütuse seaduse mõistes. Kohus tugines seisukohta võttes Vedelkütuse seaduse eelnõu seletuskirjale, millest võib välja lugeda, et kütuse käitlemine lõpeb hetkest, mil kütuse omandab füüsilisest või juriidilisest isikust lõpptarbija, kelle toimingud kütusega ei ole vaadeldavad kütuse käitlemisena. Kaebuse esitaja vedas 03.03.2008. a tuvastamata kohast ostetud 1940 liitrit kütust oma sõidukis eesmärgiga kasutada kütust keskküttekatlas ehk isiklikul otstarbel. Kütust vedas kaebuse esitaja üksinda, mingeid tehnilisi vahendeid ega personali R. Saarel pole. Kas tegemist oli tarbimisse lubatud kütusega? Kaebuse esitajal olev diislikütus ei ole tarbimisse lubatud, sest see ei vastanud Eestis kehtivatele standarditele, millest ei olnud kaebuse esitaja teadlik kuni selle kontrollimiseni vastustaja poolt, sest vastupidist ei ole vastustaja tõendanud. Kuna käesoleval juhul ei ole tegu vabasse ringlusesse ehk tarbimisse lubatud kütusega, ei tule kohaldamisele

§ 2lg 1 p 3 ning kaebuse esitaja tegevus ei olnud kütuse käitlemisena tõlgendatav.

Kaebuse esitaja arvates ei ole kütuse omandanud lõpptarbija toimingud kütusega (s.h. ka hoidmine, vedamine ja ladustamine) vaadeldavad kütuse käitlemisena. Kuna R. Saar oli väidetavalt nn lõpptarbija, siis ei kohaldu temale Vedelkütuse seadus ning seetõttu puudub Maksu- ja Tolliametil õiguslik alus R. Saare kütust kinni pidada. 7. Vastustaja ei ole väitele, et kaebuse esitaja pidi kütust kasutama mitteärilistel eesmärkidel, vastu vaielnud. Kuid vastustaja leiab, et nii suures koguses ja, nagu hiljem selgus, Eestis kehtivatele standarditele mittevastava kütuse vedamise puhul on tegemist kütuse käitlemisega Vedelkütuse seaduse mõttes. Sellele vaatamata ei ole vastustaja kontrolli käigus välja selgitanud, kas suure koguse tõttu Rain Saarel võis olla kütust vedades kaubanduslikud eesmärgid või oli siiski tegu isiklikuks tarbeks kasutatava kütusega. Vastustaja on rikkunud HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet, mis kohustab haldusorganit välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma tõendeid oma algatusel. Vastustaja esindaja väitis kohtuistungil (tl 51), et Eestist sellist kütust (sellise väävlisisaldusega) osta pole võimalik, kuna kütust müüvaid tanklaid kontrollitakse pidevalt. Ostmise võimatus ei ole aga tõendatud, nagu ka vastustaja arvamus, et kütus on ostetud Vene Föderatsioonist. Kust kaebuse esitaja kütuse ostis pole teada. Tartu Halduskohus väljendas oma otsuses nr 3-08-236 seisukohta, et kui kütuse ostmisel puudus isikul võimalus selle kvaliteedi kontrollimiseks, siis ei saa nõuda, et ta esitaks kontrollijale vastavussertifikaadi või saatedokumendi. Kui isik ei saanud ega pidanudki saama teada, et veetav kütus ei vasta Eestis nõutavatele standarditele, siis ei saa temale ette heita nõuetele mittevastava kütuse vedamist. 9 Kuna vastustaja on vaidlustatud toimingu aluseks pidanud Vedelkütuse seaduse vastavaid sätteid ning pole huvi tundnud, kust kütus pärineb, siis ei saa kohus vaidluses kohaldada Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse sätteid (§§ 68, 791). 8.Vastustaja on seisukohal, et pädevus vaidlustatud toiminguks tuleneb

§ 20

p-st 2, § 22 p-st 2, § 27 lg-st 1 ja § 24 p-st 4.

§ 20

p 2 annab riikliku järelevalve teostamiseks pädevuse Maksu- ja Tolliametile.

§ 22

p 2 kohaselt kuulub Maksu- ja Tolliameti pädevusse kütuse nõuetele vastavuse ja nõuetele vastavust tõendavate dokumentide kontrollimine kütuse käitlemisel.

§ 24

p 4 annab järelevalvet teostavale ametiisikule õiguse keelata nõuetele mittevastava kütuse käitlemine.

§ 27

lg 1 järgi on järelevalveasutuse pädeval ametiisikul riikliku järelevalve käigus õigus võtta kütuse valdaja või omaniku valduses olevast kütusest vajalikus koguses tasuta kütuseproove kütuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

§ 28

lg 5 sätestab, et nõuetele mittevastav kütus ladustatakse kuni sellega tehtava toimingu heakskiitmiseni käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asutusega kooskõlastatud kohas. Järelikult on järelvalveasutuse pädeval ametiisikul õigus võtta kütusest proove. Ladustada võib aga nõuetele mittevastavat kütust. R. Saarelt võeti kütus ära koheselt, viidates kahtlusele, et tema poolt veetav kütus ei vasta standarditele. Kütuse ladustamiseks ei piisa

§ 28lg 5 järgi kahtlusest, et tegemist on nõuetele mittevastava kütusega.

Seega toimus 03.03.

1. a kütuse äravõtmine seadusliku aluseta. Kohus on seisukohal, et vastustaja on toimingut tehes tuginenud ja viidanud valele alusele, vastustaja oleks pidanud koguma tõendeid kütuse päritolu kohta ja on seega läbi viinud ebaõige menetluse. Kui Maksu- ja Tolliametil oli põhjendatud kahtlus, et kütus pärineb Vene Föderatsioonist ning suur kogus viitas võimalikule aktsiisikaubale, siis võinuks aktsiisikauba järelevalve alla jätmine toimuda Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 791 lg 1 alusel, mis sätestab, et Maksuja Tolliamet võib jätta aktsiisikauba järelevalve alla, kui selle aktsiisikauba mitteeesmärgipärane kasutamine toob kaasa maksukohustuse tekkimise või suurenemise. Vastustaja on oluliselt rikkunud menetlusnorme, jättes nii õiguslikult kui faktiliselt oma toimingud põhjendamata, olulised asjaolud välja selgitamata ning menetlusosalisele selgitused toimuva menetluse kohta andmata. 03.03.
2. a koostatud veoki läbivaatuse aktis (tl 20) on märgitud, et kontrolli käigus avastati Rain Saare sõidukist 1940 liitrit diiselküttelõhnalist vedelikku ja et diiselküttelõhnaline vedelik on peetud kinni kuni rikkumise asjaolude selgumiseni. Kontrolli tulemuseks on aktis märgitud rikkumise kahtlus. Akti järgi pole läbivaatuse käigus midagi võetud, leitud ainest võeti vaid proov analüüsiks vastavalt proovivõtu protokollile. Ühelegi õigusaktile ei ole veoki läbivaatuse aktis viidatud. Millise rikkumise kahtlus kontrolli käigus selgus, aktist ei nähtu. Proovivõtu protokolli täidetud blanketis (tl 21) on märgitud real, kas kaup vabastada enne uurimistulemuste selgumist, lahtrisse „EI“ rist. Mille alusel toiminguid tehakse ja kaup kinni peetakse, ei selgu ka proovivõtuprotokollist. Vastustaja toimingud 03.03.
3. a kaebuse esitaja sõiduki ülevaatamisel ei ole õiguspärased. Haldusorgan ei ole kaebuse esitajale selgitanud, milline haldusmenetlus läbi viiakse, millised 10 on menetlusosalise õigused ja kohustused menetluses, millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja muud olulist teavet, rikkudes HMS §-st 36 tulenevat selgitamiskohustust. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus ei ole uurinud välja asjas olulise tähendusega asjaolusid ega kogunud tõendeid, rikkudes sellega HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet. Sätted, millele vastustaja on viidanud, reguleerivad toiminguid, mida teostatakse kütuse käitlejate üle järelevalve teostamisel. Nende toimingute eelduseks on teadmine, et isik, kelle tegevust kontrollitakse, on kütuse käitleja. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-157-05 märkinud, et kahtlust, et isik on pannud toime süüteo, ei kontrollita järelevalvemenetluses, vaid vastavalt rikkumise iseloomule kas väärteo- või kriminaalmenetluses; asjaolu suhtes, kas isik käitles kütust, s.o vedas seda kaubanduslikul eesmärgil, võib saada hinnangut anda alles väärteomenetluse tulemusel. Neil asjaoludel kuulub kaebus HKMS § 26 lõike 1 punktist 3 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamisele toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise ja halduse jätkuva toiminguga kaasneva õiguste rikkumise lõpetamise ning valduse taastamise nõudes, kuna Vedelkütuse seaduse kohase käitlemisega ei ole kaebuse esitaja tegevuse näol tegemist, sest kütus ei olnud lubatud tarbimisse ning vedamine toimus mittekaubanduslikel eesmärkidel, vastupidist pole tõendatud. Kaebajal on õigus vaidlusalust kütust kehtivas õiguses sätestatud korras ahjukütusena enda tarbeks kasutada, mille tõttu kuulub tema valdus kütusele taastamisele.
4. HKMS §-de 92 lõike 1 ja 93 lõike 1 alusel tuleb seoses kaebuse rahuldamisega vastustajalt välja mõista kaebaja poolt tasutud riigilõiv 80 krooni ja õigusabi kulu 2 950 krooni. Roby Koik Kohtunik 11