Levitski mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist, kuna varasemad kergemad karistused ei ole kaebajat mõjutanud asuma õiguskuulekale teele. Kaebaja tutvus viimati vangistust reguleerivate õigusaktidega 21.03.2007 ja seega on teadlik kinnipeetavatele vanglas esitatavatest nõuetest. Kaebaja rikkus eelnimetatud sätteid oma süülise käitumisega. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. Kaebusest ei ole võimalik selgesõnaliselt aru saada, mida kaebaja vangla töötajatele ette heidab. Kaebaja kirjeldab küll saabunud kirjade kätteandmisel, direktorile adresseeritud kirjade edastamisel ja esitatud kirjadele vastamisega seonduvaid probleeme, kuid arusaamatuks jääb, milliseid konkreetseid toiminguid kaebaja vaidlustada soovib. Vastustaja leiab, et kaebus toidunõude peale ei ole põhjendatud. Kõik toidunõud pestakse igakordselt peale sööki puhtaks ja uue toidu jagamisel pannakse toit puhastesse nõudesse. Selliselt toimib ka vangla personali toitlustav söökla ning enamus toitlustusasutusi väljaspool vanglat. Käesoleva ajani ei ole kinnipeetavatelt laekunud kaebusi toidunõude hügieeni peale, toidujagamise hügieeninõuete järgimist kontrollitakse pidevalt meditsiiniosakonna poolt. Kohtuistungil jäi vastustaja oma kirjalikus vastuses antud selgituste juurde. Vastustaja leiab, et kaebaja distsiplinaarsüütegu on distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud ning kaebuse esitaja viibis kartseris õiguslikel alustel; kinnipeetavate toidunõusid pestakse ja need vastavad hügieeninõuetele ning selle üle teostab kontrolli meditsiiniosakond. Vanglal ei ole võimalik kasutada ühekordseid nõusid. Vastustaja ei ole oma tegevusega kaebuse esitajale kahju tekitanud ega õigusvastaselt käitunud. Vastustaja palub jätta V. Levitski kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2 Kohtu põhjendused ja otsus
) § 67 punkti 4 mille kohaselt on kinni peetav isik kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu-ja olmeruumid. Käskkirja kohaselt karistati kaebajat kartserisse paigutamisega 20ks ööpäevaks ning pöörati täitmisele käskkirjaga nr 1-4/101 määratud karistus.
lg 4 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse 3 käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Lähtuvalt
lõike 1 punktist 4 võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristust - kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Vastavalt
punktile 1, julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukorra punkt 7.2.3 sätestab, et kinni peetavatel isikutel on keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Kaebaja distsiplinaarsüütegu on tõendatud J. Ruubeli 15.02.2008 ettekandega nr 188, millest selgub, et 14.02.08 E-12 sektoris kambri 3147 juures kell 12.30 kirju jagades, võttes kinnipeetav V. Levitskilt ära kirjaümbriku, hakkas kinnipeetav teda ähvardama järgmiste sõnadega: „kuradi urood, küll ma sinuga vabanedes arveid õiendan.“ Peale seda hakkas V. Levitski peksma kambri ust; valvur V. Romanekova 03.03.2008 seletuskirjaga, millest nähtub, et 14.02.2008 toimus sõnavahetus kinnipeetav V. Levitski ja inspektor-kontaktisik J. Ruubeli vahel kõrgendatud toonil, mida täpselt öeldi, V. Romanenkova ei kuulnud, kuna viibis samal ajal 12-sektori lõpus jagades koos valvur E. Rebasega lõunasööki. Samuti oli koridori lõppu kuulda, kuidas kinnipeetav V. Levitski lõi vastu kambri ust; valvur E. Rebase10.03.2008 seletuskirjaga, millest nähtub, et 14.02.2008 toimus sõnavahetus kinnipeetav V. Levitski ja inspektor-kontaktisiku vahel kõrgendatul toonil. Samuti kinnitab E. Rebane, et viibis sel ajal 12-sektoris koos valvur V. Romanenkovaga. Samuti kinnitab E. Rebane kambri ukse lõhkumist. Kaebaja eitab inspektor-kontaktisik J. Ruubeli ähvardamist, solvamist ja sõimamist ebatsensuursete sõnadega. Kohus hinnates asjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis kaebaja seletusega kohtuistungil, on seisukohal, et võrreldes kaebaja seletusega on usaldusväärsemad vanglaametnike poolt direktorile antud kirjalikud seletused. Kaebaja ei ole haldusmenetluse kestel väitnud, et kambri ust tagus tema kambrikaaslane, kes on praeguseks vanglast vabanenud. Seega püüab ta kambrikaaslase vabanemist ära kasutada oma teo eest vastutusest vabanemiseks. Isegi, kui uskuda kaebaja seletust, et tal oli J. Ruubeliga sama päeva hommikul konflikt, mis kaebaja arvates mõjutas distsiplinaarmenetlust, siis kinni peetaval isikul ei ole sellegi poolest õigust vanglaametnike aadressil ebatsensuursete ja halvustavate väljendite kasutamiseks. Ükski asjas kogutud tõend ei viita sellele, et J. Ruubel oleks ettekande teinud kättemaksuks kaebajale. Kaebaja kohtuistungil antud seletusest aimub kõrgendatud nõudlikkust vanglaametnike suhtes ja oma õiguste ületähtsustamist võrreldes kohustusega käituda vanglas vanglaametnikega elementaarselt viisakalt. Kohtul pole mingit alust kahelda J. Ruubeli ettekandes toodud asjaolude tõele vastavuses, kuna kaebaja varasem korduv distsiplinaarkorras karistamine viitab pigem sellele, et kaebaja püüab ära kasutada seda, et teised vanglaametnikud ei kuulnud täpselt, mida kaebaja J. Ruubelile ütles. Vastustaja väitel on kaebaja tutvunud 21.03.2007 vangistust reguleerivate õigusaktidega, millest järeldub, et kinnipeetav oli distsiplinaarsüüteo toimepanemisel teadlik selle õigusvastasusest ning pani selle toime teadlikult. Kaebaja on tutvunud Tartu Vangla eelmise kodukorraga 21.03.07, milles sisaldub samasisuline punkt (7.2.4), mis keelab kinni peetavatel isikutel suhtlemisel vangla teenistujatega kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja 4 laimavaid väljendeid. Kaebaja selles osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus järeldab, et kaebaja pani karistuse aluseks olevad teod toime teadlikult, otsese tahtlusega. Kohus leiab, et kaebaja poolt (
) § 67 punkti 4 ja Tartu Vangla kodukorra punktide 7.2.3 nõuete süüline rikkumine on leidnud tõendamist. Vangla direktoril oli õigus määrata kinnipeetavale distsiplinaarkaristus vangla kodukorra rikkumise eest. Distsiplinaarkaristuse raskusastme määramisel oli võetud arvesse asjaolu, et kinnipeetaval V.Levitskil olid kehtivad distsiplinaarkaristused. Viimane distsiplinaarmenetlus päädis kinnipeetava V. Levitski jaoks kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks, mille täitmisele pööramine lükati edasi tingimusel, et kinnipeetav ei pane 6-kuulisel katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Viimased distsiplinaarrikkumised olid toime pandud lühikese perioodi jooksul, millest nähtub rikkumiste toimepanemiste järjepidevuse tendents. Kinnipeetava käitumisest nähtub, et ta jätkab oma antisotsiaalset suhtumist vanglas kehtestatud reeglitesse, millega ohustab seeläbi vangla üldist julgeolekut. Kinnipeetava puhul on vangistuse kandmise ajal distsiplinaarmõjutustena rakendatud enam-vähem kõiki distsiplinaarkaristuste liike, kuid need ei ole kinnipeetava distsiplineerimisel andnud soovitud tulemust. Kinnipeetavat ei ole mõistlik karistada ühe lühiajalise- või pikaajalise kokkusaamise keelamisega, kuna kinnipeetavat külastas õde viimati 10 kuud tagasi perepäeval. Samuti ei ole otstarbekas rakendada kinnipeetava suhtes distsiplinaarkaristusena töölt eemaldamist üheks kuuks, kuna kinnipeetav ei tööta. Arvestades distsipliinirikkumise ohtliku iseloomu ja tulenevalt viimase distsiplinaarkaristuse madalast efektiivsusest, tuleb distsiplinaarkaristuse määramisel rakendada rangemat karistusliiki ja määra. Menetluse käigus distsiplinaarkaristust kergendavaid asjaolusid ei ilmnenud ning selle tõttu määras Vangla direktor kaebajale karistuseks kartserisse paigutamisega 20- ks ööpäevaks koheselt täitmisele pööramisega. Kohus leiab, et kaebajale määratud karistus on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. Tartu Vangla direktori 12.03.2008 käskkirja nr 1-4/348 vorminõuete rikkumisi kohus ei tuvastanud. Kaebaja poolt osundatud menetlusnõuete rikkumised vastustaja poolt ei ole tõendamist leidnud. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et 03.03.2008.a ta keeldus kirjaliku seletuse andmisest, kuid ta väidab, et esitas kirjaliku seletuse hiljem ja see on kadunud. Kaebaja ütlused ei ole selles osas usaldusväärsed, kuna distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvudes (tl 53 pöördel) ja vaidlusaluse käskkirja saamisel (tl 52 pöördel) antud kirjalikes seletustes ei ole ta sellele asjaolule osundanud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal on sisuliselt olnud võimalus oma tegude kohta seletus anda. Karistuse raskust ei ole mõjutanud asjaolu, et menetleja on ekslikult kaks kustunud distsiplinaarkaristust lugenud kehtivateks. Kohus leiab, et Tartu Vangla direktori 12.03.2008 käskkiri nr 1-4/348 on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele ning Vjatšeslav Levitski kaebus käskkirja tühistamise osas tuleb jätta rahuldamata. II Kaebaja väitel toimus toitlustamine kartseris kasutatud nõudest, mis tekitas kaebajal iiveldust ja ta keeldus 15.03.2008 vangla toidust. Kohtuistungil kaebaja nõustus, et vanglas nõusid pestakse. Kaebaja leiab, et tal kui inimesel, on õigus süüa uutest nõudest, mitte nendest, kust sööb ei tea kes. 5 Vastustaja leiab, et kaebus toidunõude peale ei ole põhjendatud. Kõik toidunõud pestakse igakordselt peale sööki puhtaks ja uue toidu jagamisel pannakse toit puhastesse nõudesse. Vanglal ei ole võimalik kasutada ühekordseid nõusid. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga. HMS § 106 lg 1 kohaselt haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes on toiming. Vastavalt HMS § 107 lg 1 ja lg 2 peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid ning lähtuvalt HMS § 109, kui toiminguga rikutakse isiku õigusi, võib isik nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmist või lõpetamist ning toimingu tagajärgede kõrvaldamist ja kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele ning pöörduda selleks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.
lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele ning vastavalt Tartu Vangla kodukorra punktile 8.6.5. antakse E-hoones kartseris viibivale kinni peetavale isikule toidunõud kambrisse söömise ajaks ning nõud peseb kartseri kinnipeetavast abitööline. Kohus leiab, et kaebaja toitlustamine kartseris viibimise ajal on kooskõlas kehtiva seaduse ja Tartu Vangla kodukorraga ning seega ei rikkunud vastustaja nimetatud toiminguga kaebaja õigusi. Vastustaja vastuväite kohaselt pestakse kartseris kasutatud nõud puhtaks igakordselt peale sööki ning toit serveeritakse kartserisse puhastest nõudest. Kaebaja on ise ka nõustunud, et toidunõud on pestud.
lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Kohus peab kaebaja väite osas, et mitmekordselt kasutatavate nõude kasutamine kartseris rikub tema inimväärikust, vajalikuks märkida, et üldteadaolevalt kasutatakse enamuses toitlustusasutustes (seda nii vanglates kui ka mujal) mitmekordselt kasutatavaid toidunõusid, kusjuures võib eeldada, et praktiliselt ei tea keegi toidunõude kasutajatest, kes eelnevalt oli neid kasutanud. Selline käitumine tuleb pidada inimeste hulgas normaalseks ja tavapäraseks, mis ei alanda inimväärikust. Kohus on seisukohal, et kaebaja toitlustamine kartseris viibimise ajal mitmekordselt kasutatavatest toidunõudest ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kohus ei välista, et kaebajal võib esineda haiguslik seisund, mis väljendub teravas vastumeelsuses mitmekordselt kasutatavatest toidunõudest söömisel ja sellega kaasnevas iiveldustundes, kuid sellisel juhul tuleb kaebajal pöörduda abi saamiseks meditsiinitöötaja poole. Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 jätab kohus V. Levitski kaebuse Tartu Vangla direktori 12.03.2008 käskkirja nr 1-4/348 tühistamise ja Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise osas rahuldamata. 6 Roby Koik kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.