3-08-1197/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2008, Tartu Haldusasja number 3-08-1197 Haldusasi Väljaõppekeskuse Rahuoperatsioonide Keskus kaebus B.J. lt 17 822.35 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. juuni 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Väljaõppekeskuse Rahuoperatsioonide Keskus määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
3. juuni 2008 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD Väljaõppekeskus Rahuoperatsioonide Keskus esitas 20.06.2008 halduskohtule kaebuse, milles palus RVastS § 22 lg 3 tuginedes, et halduskohus mõistaks B.J. lt tagastamata kaitseväevarustuse eest välja 17 822.35 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Tartu Halduskohus tagastas 26.06.2008 määrusega kaebuse Väljaõppekeskusele Rahuoperatsioonide Keskus läbivaatamatult HKMS § 11 lg 4 alusel, kuna kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ning selgitas, et kaebajal on võimalik pöörduda Viru Maakohtusse. Määruse kohaselt on RVastS § 22 lg 3 kehtestatud, et avaliku võimu kandja võib isikult nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üle antud asja või raha tagastamist eraõiguses sätestatud alustel ja korras. Eraõiguslikest sätetest tulenev kohtumenetlus toimub TsMS §-de 1 ja 9 lg 1 kohaselt maakohtutes. Halduskohtu pädevust ja üksnes avalik-õiguslikest suhetest tulenevate kohtuasjade menetlemist sätestav halduskohtumenetluse seadustik eraõiguses sätestatud alustel ja korras toimuvat menetlust ette ei näe. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED Väljaõppekeskus Rahuoperatsioonide Keskus taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning asja saatmist läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vaadatakse TsMS § 1 järgi tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS 9 lg 1 järgi lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Seega halduskohtu viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel ei saa otsustada, kas tegemist on üld- või halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega ja millistest materiaalõiguse sätetest peab vaidlus tulenema, et saada lahendatud kummaski nimetatud menetluse liigis. Kuigi antud vaidluse lahendamisel tuleb tõepoolest muude materiaalõiguse normide kõrval kohaldada RVastS § 22 lg 3 alusel ka eraõiguse sätteid, pole sellel tähtsust kohtumenetluse liigi seisukohalt ning see ei muuda kohtuvaidluse menetlusõiguslikku olemust halduskohtumenetlusest tsiviilkohtumenetluseks. HKMS § 3 lg 1 p 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Selle sätte sisu ühtseks ja ühetaoliseks kohaldamiseks on Riigikohus rõhutanud: - halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega on kohtute pädevuse piiritlemisel otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-04); - kohtute pädevuse piiritlemisel peab kohus tuvastama, milline on õigussuhte tegelik iseloom; kas oli tegemist tsiviilõigusliku või avalik-õigusliku suhtega ja vastavalt suhte iseloomule lahendama vaidluse. Suhte tegelik iseloom selgub vaidluse lahendamise käigus (halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-4-1-03). Antud juhul on ilmne, et vaidluse aluseks olevad asjaolud on kujunenud kaitseväeteenistussuhte pinnalt. Kaitseväeteenistus on kaitseväeteenistuse seaduse § 2 lg 1 järgi avaliku teenistuse eriliik. Seega kõik kaitseväeteenistussuhte pinnalt tekkivad vaidlused on avalik-õiguslikud vaidlused, mille lahendamine on HKMS § 3 lg 1 p 1 järgi halduskohtu pädevuses. Tallinna Halduskohus on juba lahendanud vähemalt ühe analoogsest õigussuhtest sarnaste tehioludega kohtuvaidluse (haldusasi nr 3-08-57). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
4. juuni 2008 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. HKMS § 7 lg 4 sätestab, et avalik-õiguslikke ülesandeid täitev asutus, ametnik või muu isik võib esitada kaebuse üksikisiku või eraõigusliku juriidilise isiku vastu üksnes seadusega sätestatud juhtudel. Ei kaitseväeteenistuse seadus ega RVastS ei sätesta Väljaõppekeskusele Rahuoperatsioonide Keskus õigus esitada üksikisiku vastu kahju hüvitamise kaebust. Halduskohus on õigesti leidnud, et RVastS § 22 lg 3 kohaselt avaliku võimu kandja võib isikult nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja tagastamist eraõiguses sätestatud alustel ja korras. Eraõiguslikest sätetest tulenev kohtumenetlus toimub TsMS §-de 1 ja 9 lg 1 kohaselt maakohtutes. Halduskohtu pädevust ja üksnes avalik-õiguslikest suhetest tulenevate kohtuasjade menetlemist sätestav halduskohtumenetluse seadustik eraõiguses sätestatud alustel ja korras toimuvat menetlust ette ei näe. 2 RVastS § 1 lg 1 alusel käesolev seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega, et kaitseväeteenistus on kaitseväeteenistuse seaduse § 2 lg 1 järgi avaliku teenistuse eriliik. See aga ei too automaatselt kaasa seda, et kõik kaitseväeteenistuse pinnalt tekkivad vaidlused on automaatselt avalik-õiguslikud vaidlused. Antud vaidluse puhul on tegemist kahju hüvitamise taotlusega ja kahju hüvitamine on eraõiguslik vaidlus. Üksnes asjaolu, et Tallinna Halduskohus on analoogses asjas teinud otsuse, ei anna alust asuda seisukohale, et taolised vaidlused kuuluvad lahendamisele halduskohtutes. Maili Lokk Viivi Tomson 3 Agu Timmi