), mille § 2 lg 1 järgi tekib hüvitise taotlemise õigus isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast.
lg 2 kohaselt tuleb hüvitise saamiseks esitada Rahandusministeeriumile kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast. Avaldusele lisatakse hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse ärakiri. Sama paragrahvi lõige 6 sätestab, et kui avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel. Kaebuse esitaja ei ole eelnevalt pöördunud Rahandusministeeriumi poole alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega on kaebajal vajalik läbida enne halduskohtule kaebuse esitamist riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED P. Kongo esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub viivitamata, esialgse õiguste kaitse korras peatada alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumise kulgemine, tühistada halduskohtu määrus kaebuse tagastamise kohta ning teha otsus P. Kongole alusetult vahi all peetud aja, 182 päeva eest hüvitise väljamaksmiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtu seisukoht, et kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra, pädev. Hüvitise taotlemine rahandusministeeriumi kaudu ei ole realiseeritav, kuna puudub õigeksmõistev kohtuotsus. Kriminaalmenetlust lõpetav Võru Politseiprefektuuri uurija määrus ei käsitle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt RVastS § 17 esitatakse kahju hüvitamise kaebus halduskohtule ning HKMS § 26 lg 1 järgi on halduskohtul õigus mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhetes tekitatud kahju eest. Kriminaalasjas nr 96490451 inkrimineeriti P. Kongole süüdistus KrK § 143 järgi, hiljem süüdistuses KrK § 186 järgi on ta kohtu alla antud ja vahi alla võetud Võru Maakohtu määrusega kahel korral: 14.11.-02.12.1997 (19 päeva) ja 16.03.-25.08.1998 (163 päeva). P. Kongole inkrimineeritud süüdistused ei leidnud kohtulikul uurimisel tõendamist ja Valga Maakohus saatis 26.10.2001 määrusega kriminaalasja täiendavaks uurimiseks Võru Politseiprefektuurile. Kriminaalasjas nr 96490451 lõpetati menetlus Võru Politseiprefektuuri uurija R. Serikova 12.09.2003 määrusega kuriteo koosseisu puudumise tõttu P. Kongo käitumises. Täiendaval eeluurimisel tehtud menetluse lõpetamise määrust Valga Maakohtule P. Kongo õigeksmõistmiseks saadetud ei ole, seega kohus ei käsitlenud alusetult vahi all viibitud aja hüvitamise küsimust ning kohaldamisele kuuluvatest õigusnormidest ja määradest ei ole P. Kongot teavitatud. Uurija R. Serikova nentis, et tal puudub pädevus Võru Maakohtu järgi vahi all viibitud aja hüvitamiseks ning uurija teatise 12 punkt ütleb, et varalist kahju pole. Kaevatav määrus on suunatud venitamisele ja hüvitise väljamõistmisest hoidumisele, lähiaegse aegumistähtaja saabumise tõttu. P. Kongo alusetult vahi alla võtmine ja vahi all pidamine on toimunud Võru Maakohtu järgi ning kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamine kohtualusele on kõrgemalseisva kohtu pädevus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 21. juuli 2008 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. 2 Halduskohus on õigesti leidnud, et alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus (
), mille § 2 lg 1 järgi tekib hüvitise taotlemise õigus isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast.
lg 2 kohaselt tuleb hüvitise saamiseks esitada Rahandusministeeriumile kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast.
lg 6 alusel, kui avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada kaebuse halduskohtule hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel. Nähtuvalt asja materjalidest ei ole kaebuse esitaja avaldust Rahandusministeeriumile esitanud, vaid on otse pöördunud halduskohtusse. Kuna kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asja eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, siis oli halduskohtul HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel kaebus tagastada. Maili Lokk Tiit Lõhmus 3 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.