KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Lauri Madise ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2008, Tallinn Haldusasja num
§ 9
lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt tervise kahjustamise eest. S. Issajev on talle mittevaralise kahju tekkimist seostanud stressi, peavalu ja unetusega, mis on mitmesugustes situatsioonides universaalselt nimetamist leidvad tervisehäired, kuid mille olemasolu kaebajal tema tervisekaardi sissekanded ei tõenda. Tervisekaardi järgi on kaebaja olnud 2006. aastal üldiselt terve, vaid korra on tal olnud kaebus peavalu kohta pärast etapeerimist. Seega kaebaja väited tervisekahju kohta on üsna paljasõnalised ja esitatud ka alles pärast kohtu poolt kaebaja tähelepanu juhtimist asjaolule, et hüvitise nõuet tuleb põhjendada mitte üksnes vanglapoolsete rikkumiste kirjeldamisega, vaid selgitada tuleb ka väidetavate rikkumiste tagajärge kaebajale. Kohtuistungil unustas kaebaja väidetavaid tagajärgi oma tervisele ilma meeldetuletuseta jällegi üldse mainida. Seega pole tõendatud tervisekahju tekkimine kaebajale vangla väidetavalt õigusvastase tegevuse tagajärjel.
§ 9lg 1 järgi saab nõuda hüvitust ka süüliselt väärikuse alandamise korral.
Käesolevas asjas pole kaebaja ebainimlikku või alandavat kohtlemist tuvastatud. Olukorras, kus kinnipeetavale oli tagatud õigusaktides ettenähtud võimalused isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks, on lisaduši mittevõimaldamise nimetamine piinamiseks ilmne S. Issajevi poolne liialdus. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja tuvastamishuvi vangla toimingute õigusvastasuse kindlaks tegemiseks seotud vaid mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, mis ei kuulu rahuldamisele
§ 9lõikes 1 toodud tagajärgede puudumise tõttu.
Ning kuigi eeltoodust tulenevalt puudub vajadus kaebuses kirjeldatud halduse toimingute õiguspärasuse kontrollimiseks, märgib kohus siiski, et põhjendatud on vastustaja seisukohad kellraadio vahetamisest keeldumise ja pärast öörahu pistikupesadest elektri väljalülitamise kohta ning kinnipeetavale telefoni ja duši kasutamise võimaldamise osas. Vangla direktori 26.09.2006 õigusjõus oleva käskkirjaga nr 80 on tuvastatud, et kaebuses nimetatud kellraadio ei olnud omandatud vanglas lubatud viisil. Pärnu Vangla kodukorra punkti 5.1.1 märkuse 4 kohaselt lülitatakse öörahuks kambrites seinakontaktid välja ja põlema jäetakse vaid öövalgustus. Vangla sisekorraeeskirja § 51 lg 2 järgi võimaldatakse kinnipeetavale kasutada telefoni vähemalt üks kord nädalas ning täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Pärnu Vangla kodukorras on kinnipeetavale ette nähtud õigus kasutada telefoni üks kord päevas ning seda õigust oli kaebaja kaebuses nimetatud päevadel ka kasutanud. Vangla poolt oli tagatud duši kasutamine vangistusseaduse §-s 50 toodud minimaalse sagedusega (üks kord nädalas), samuti oli kinnipeetaval võimalus kasutada kraanikaussi ja sooja vett kambris. Et mõned kinnipeetavad said duši kasutada tihedamini, võib olla seletatav asjaoluga, et erinevalt 3
(5)3-06-2065 kaebajast ei olnud nad paigutatud lukustatud kambrisse, mis võis mõjutada neile soodustuste andmist. Seetõttu ei saa öelda, et võrdseid koheldi ebavõrdselt. Tõendamist ei ole leidnud S. Issajevi süüdistused vanglaametnik H. Linnu aadressil ning tema jalutamisele viimise unustamise kohta. Kuid isegi kui S. Issajevil jäi mingil põhjusel ühel korral tunnine jalutuskäik tegemata, ei anna see alust kahjunõude esitamiseks niisamuti kui A4 formaadis paberi andmine kaebuse kirjutamiseks ühepäevase hilinemisega. Kohustamisnõuet ei saa rahuldada juba seetõttu, et puuduvad taotletud ettekirjutuse täitmise tingimused. Kaebaja on üle viidud Tartu Vanglasse ning likvideeritud Pärnu Vanglat ei saa kohustada sooritama kaebaja taotletud toiminguid. Ka kaebaja ise nõustus kohtuistungil, et ettekirjutuse tegemise nõue ei ole enam aktuaalne. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES S. Issajevi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ning mõista kaebaja kasuks välja tema õiguste ja vabaduste rikkumisega ning inimväärikuse alandamisega tekitatud mittevaraline kahju 70 000 kr ja menetluskulud 300 kr riigilõiv + 119,25 kr dokumentide ärakirjade tegemise kulu. Apellatsioonkaebuses korratakse halduskohtule esitatud kaebuse põhjendusi ning apellant on seisukohal, et kaebuses kirjeldatud vangla poolsed rikkumised on aset leidnud ja tõendatud. Kohus arvestas põhjendamatult vaid vastustaja seisukohtadega ja endiste vanglaametnike H. Linnu ja U. Väljase ütlustega, kes ei rääkinud tõtt. Kohus katkestas kohtuistungil kaebajat ja tema kasuks kõnelenud tunnistajat S. K.it, kes kinnitas kaebaja väiteid jalutuskäigule mitteviimise, lisaduši mittevõimaldamise ja seinakontaktidest elektri väljalülitamise kohta. Menetlusosaliste ja tunnistajate ütlused on protokollitud lünklikult. Vastustaja taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete suhtes on kohus oma seisukoha võtnud ning apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtuistungil ajas kaebaja korduvalt segamini asjaolusid, erinevaid sündmusi ning kuupäevasid ning tal oli raskusi kaebuse eseme defineerimisega. Kohus arvestas kinnipeetava tegelikke võimalusi tõendite kogumiseks ja esitamiseks ning järgis uurimisprintsiipi. Seetõttu oli vajalik ka likvideeritud Pärnu Vangla endiste teenistujate H. Linnu ja U. Väljase kohtusse kutsumine, kes andsid selgitusi kaebaja väidete osas. Kaebaja kaaskinnipeetava S. K.i ütlustesse tuleb suhtuda reservatsiooniga, sest ta mäletas enam kui aastataguseid sündmusi liigagi detailselt ja selekteerivalt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Kooskõlas HKMS § 34 lõikega 2 kontrollib ringkonnakohus halduskohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuivõrd apellatsioonkaebuses vaidlustatakse halduskohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata apellandi kaebus mittevaralise kahju 70 000 kr hüvitamiseks, siis kontrollibki ringkonnakohus apelleeritud halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes selles osas.
§ 9
lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Halduskohus märkis õigesti, et mittevaralise kahju hüvitamise taotluse seisukohalt on oluline tuvastada mitte 4
(5)3-06-2065 üksnes vastustaja tegevuse õigusvastasus, vaid ka kaebuse esitajal kahju tekkimine, põhjuslik seos kahju tekkimise ja vastustaja tegevuse vahel ning kahju tekitaja süü, ja kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele. Kaebaja väitel rikkus Pärnu Vangla tema õigusi ja tekitas talle mittevaralist kahju sellega, et ei viinud graafikujärgsele jalutuskäigule; ei lubanud helistada soovitaotluses märgitud ajal; ei võimaldanud kuumadel suvepäevadel lisaduši kasutamist; lülitas öörahu ajaks välja seinakontaktid, mistõttu ei saanud kaebaja kasutada öösel palavas kambris ventilaatorit; ei andnud paberit kaebuse kirjutamiseks; ei lubanud vahetada kellraadiot teise raadio vastu; vangla töötaja H. Linnu ähvardustega ja ametialase kuritarvitusega kinnipeetavate isiklike asjade registreerimisel ning vastavate kleebistega varustamisel. Õige on vastustaja ja halduskohtu seisukoht, et üksnes kaebuses loetletud Pärnu Vangla toimingute väidetav õigusvastasus kahjunõude rahuldamiseks alust ei anna. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel peab kaebaja hüvitamise nõuet põhjendama ning näitama, milles mittevaraline kahju seisnes, ja tõendama kahju olemasolu. Kuna kaebaja põhistab hüvitise nõuet väärikuse alandamisega ja tervisehäiretega, siis kaebaja poolt nimetatu põhjal saaks mittevaralise kahju hüvitamine kõne alla tulla vaid juhul, kui leiab tõendamist selle tekitamine kaebaja väärikuse alandamise või tervise kahjustamise läbi. Halduskohus on analüüsinud ja kontrollinud kaebaja väiteid ja kaebuses esitatud asjaolusid ning leidnud põhjendatult, et tuvastatud pole ühtegi sellist asjaolu, mida võiks pidada kaebaja mittevaraliste õiguste rikkumiseks ja mille alusel oleks tal tekkinud õigus moraalse kahju hüvitamist nõuda. Tõendatud pole ei kaebaja väärikuse alandamine ega tema tervise kahjustamine kaebuses nimetatud vangla toimingutega seoses. Kui nimetatud asjaolusid ei esine, siis ei ole apellandile ka mittevaralist kahju tekitatud. Apellandi väide, et halduskohus tõlgendas tõendeid vastustaja kasuks ja jättis temapoolsed selgitused ja tõendid arvestamata, ei ole põhjendatud. Apellatsioonkaebusest ei nähtu asjaolusid, et halduskohus oleks materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud või rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme. TsMS § 53 lg 2 alusel on menetlusosalisel õigus tutvuda kohtuistungi protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, arvates protokolli allakirjutamiseks. Kaebaja sai halduskohtu 20.07.2007 istungi protokolli kätte 10.08.2007, kuid asja materjalidest nähtuvalt ei ole temalt tulnud halduskohtule protokolli parandamise taotlust. Seetõttu on alusetu kaebaja hilisem väide protokolli ebaõigsuse kohta. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman 5
(5)