← Eesti

2-07-2850/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Tiit Kollom, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 5lg-t 1 ja § 442 lg-t 8.

  1. Kui kohus tuvastas, et hagejat puudutavad väited esitati saates Kriminaalkroonika, vaidleb hageja sellisele järeldusele vastu. Kohus lähtus Tallinna prokuratuuri teatisest aastast 2004, mille järgi hageja avaldas, et saates Kriminaalkroonika avaldati tema kohta alusetuid süüdistusi. Vastuses kostja vastusele selgitas hageja, et saate nime Kriminaalkroonika kasutas hageja ekslikult, au teotavad andmed avaldati saates Politseikroonika. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja väitega.
  2. Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht, et 04.01.2007 kirja tuleb käsitleda vastulausena ning et tuginedes RHS § 12 lg 2 ja 8 lg 1 on kiri edastatud hilinenult.

§ 232lg 1, kirjast ei tulene, et tegemist on vastulausega.

Kohus kohaldas ebaõigesti RHS § 8 lg 1 ja 2, jättes arvestamata VÕS-i kahju hüvitamise sätted. Vastulause tähtaegselt esitamata jätmine ei välista õigust nõuda eetris olnud saatega isikule tekitatud kahju hüvitamist, mida 04.01.2007 kirjas tehti. Kirja näol oli tegemist kahju hüvitamise nõudega.

  1. Kohus rikkus ekspertiisiakti hindamisel ja järelduste tegemisel TsMS § 232 lg 1, 442 lg 8 ja 436 lg
  2. Kohus tuvastas ekslikult, et salvestis ei ole CD-1 oleval kujul eetris olnud. Ekspertiisiaktist tuleneb, et välistatud ei ole salvestise hilisem muutmine, samas ekspertiisiakt ei väida, et salvestist on hilisemalt muudetud. Seega ei saa ekspertiisist teha järeldust, et saade ei ole CD-1 oleval kujul eetris olnud. Ekspertiisiakt kinnitab, et hääl on P. Võsa oma ning vähemalt osa saatest filmitud P. Võsa filmimeeskonna poolt. See kinnitab täiendavalt CD-1 oleva salvestise usaldusväärsust. Vastupidisele seisukohale asumine välistaks salvestiste kasutamise tõendina kohtus. Ilmselt ei ole kunagi välistatud, et salvestist on võidud muuta. Et tõendit mitte arvestada, peaks vaieldamatult tõendama, et salvestist on muudetud.
  3. On tõendatud, et hagejat puudutav saade oli salvestisel oleval kujul eetris. Seda tõendab salvestis ja tunnistaja A. H. ütlused. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud salvestise ehtsuse hindamisel tunnistaja ütlustega ning rikkus sellega TsMS § 448 lg
  4. Tunnistaja ütlused kinnitavad täiendavalt, et salvestis vastas tegelikkuses eetris olnud saatele.
  5. Kohus jättis põhjendamatult andmata hinnangu, kas salvestisel olnud ja hageja välja toodud laused on faktiväited, väärtushinnangud, kas faktiväited on õiged ning kas nendega kahjustati hageja isiklikke õigusi. Kohus jättis põhjendamatult hindamata ka tunnistaja I. U.i ütlused.

§ 442

lg 8 jättes põhjendamata, miks ta ei nõustu hageja väidetega, et eetris edastatu rikub hageja isiklikke õigusi. Eetris edastatud saates Politseikroonika teotati hageja au, tekitati sellega talle kahju. 29. Kohus leidis tulenevalt eksperdi arvamusest ja kostja seisukohast, et salvestis ei olnud eetris 2004 jaanuaris ja hiljem, kui, siis varem. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit salvestise eetrisolemise kohta. Kohtu põhjendused on ekslikud. Ekspertiisi eesmärgiks ei olnud teha kindlaks saate eetrisoleku aega, vaid seda, kas salvestis võib olla muudetud, asjaolust, et saate Kriminaalkroonika tegemine oli 2004 lõppenud, ei tulene, et salvestis ei olnud eetris 5

(7)
  1. aastal. Kohus ei hinnanud tõendeid õigesti ning järeldused ei tulene tõenditest. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei analüüsinud tunnistajate I. U.i ja A. H. ütlusi, kes kinnitasid, et saade oli eetris 2004.a alguses. Kui saade oli eetris 20.01.2004 või hiljem, ei oleks nõue aegunud. 20.01.2007 (3.a aegumistähtaeg) sattus laupäevasele päevale, vastavalt TsÜS § 136 lg 8 loetakse sellisel juhul tähtpäev saabunuks järgmisel tööpäeval ehk 22.01.
  2. Nimetatud päeval hagi kohtusse ka esitati ning hagi ei ole aegunud.
  3. Vastavalt TsÜS § 143 kohaldatakse aegumist ainult kohustatud poole taotlusel. Kostja loobus hagi aegumise nõudest (tlk 113). Kohus, kohaldades aegumist, rikkus TsÜS §
  4. Vastus apellatsioonkaebusele
  5. Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
  6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele ja tõendite hindamisele. Kolleegiumi hinnangul on kohus jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata ja asjas kogutud tõenditele põhjendamatult hinnangu andmata ning rikkunud sellega menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise.
  7. Kolleegium ei jaga maakohtu arvamust, et kohtule tõendina esitatud saate salvestusele tehtud ekspertiisi tulemused annavad aluse jätta kohtul hagi aluseks olevad asjaolud tuvastamata ja hageja nõude põhjendatusele hinnang andmata. Maakohus on jätnud ekslikult tähelepanuta, et ekspert ei ole arvamuses välistanud, et uuritud salvestuse näol võib tegemist olla autentse telesaatega, mida ei ole muudetud. Lisaks sellele on kohus jätnud põhjendamatult hinnangu andmata tunnistajate I. U.i ja A. H. ütlustele, kes on mõlemad kinnitanud, et nägid kõnealust saadet hageja poolt väidetud kujul kostja eetris
  8. aastal. Kostja ei ole saate eetrisolekule vastu vaielnud, vaid on üksnes kinnitanud, et tal puudub saate salvetus ja ta ei saa seetõttu olla saate sisu samasuses ja hageja poolt väidetud eetrisoleku ajas veendunud. Omapoolseid tõendeid selle kohta, et saadet on muudetud või et seda ei ole eetris olnud, kostja esitanud ei ole. Niisugustel asjaolud ei olnud maakohtul kolleegiumi arvates alust järelduseks, et kõnealust saadet ei ole hageja poolt väidetud kujul ja ajal kostja programmis edastatud ning jätta hageja poolt nõude kohta esitatud sisulistele väidetele hinnang andmata. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb kohtul rajada otsuse asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi analüüsimata, peab kohus seda vastavalt TsMS § 442 lg-le 2 otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta tõendeid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta hinnatud tõendite pinnalt vaidluse kohta teeb. Lisaks juhib kolleegium maakohtu tähelepanu sellele, et juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata üksnes seni, kuni hageja ei ole tõendeid esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada.
  9. Kui saate sisu ja eetrisoleku aja osas valitseb maakohtu arvates seni ebaselgus, siis tuleb see püüda TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 sätestatud menetluse ülesandeid täites asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldada. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma 6
(7)faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS §-s 2 sätestatu eeldab, et kohus peab TsMS §-st 230 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pooltele vajadusel selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Toimikumaterjalidest ei nähtu, et kohus oleks hageja poolt esitatud asjaolude tuvastamisraskustele tähelepanu juhtinud.
  1. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu poolt menetlusnormide rikkumisest tingitud puudusi kõrvaldada ning asuda esimesena vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid tuvastama ja esitatud tõenditele sisulist hinnangut anda. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata vaidlustatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  2. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Iko Nõmm Tiit Kollom Malle Seppik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.