← Eesti

2-08-60553/3

Obsah (8)§ 113§ 401§ 397§ 100§ 101§ 108§ 415§ 158

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2008, Rapla Tsiviilasja number 2-08-60553 Tsiviilasi AS SEB Panga hagi Evge

§ 113

lg 1 sätestatud määras, s.o 0,030% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Panga kasuks. Edasikaebamise kord Evgeny Rimer võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Pooled sõlmisid 20.07.2006 laenulepingu nr L060029917, mille tingimuste kohaselt hageja väljastas kostjale laenu 50 000.- kr, intressimääraga 16% aastas, laenutähtpäevaga 10.11.2010. Vastavalt lepingu p-le 5.2 kohustus kostja laenu ja intressi tasuma iga kalendrikuu 10.kuupäevaks. Vastavalt lepingu p-le 15.6 on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 5% tasumata laenu summalt, kui laenusaaja rikub lepingu p-s 17 sätestatud kohustusi. Kostja alates 10.03.2008 lepingu alusel laenu ja intressi lepingus sätestatud summades ei tasunud ja panga poolt saadetud meeldetuletustele ei ole reageerinud. Vastavalt lepingu p-le 20 pank ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles. Kostja poolt on laenulepingu aluse tasumata laenu põhiosa summas 34 944,66 kr, intress 3314,55 kr, viivis 172,76 kr, leppetrahv 1747,23 kr. Kokku võlgnevus 40 179,20 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja Liivi Väärsi palub

§ 401

; 397; 396 lg 1; 399 lg 1; 113 alusel kostjalt välja mõista 40 179,20 krooni ja viivis alates 17.09.2008

§ 113

lg 1 sätestatud määras, s.o 0,030% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Panga kasuks. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 13.10.2008. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus

§ 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist.

§ 415

lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda viivist rohkem kui käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruses. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.

§ 158

lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.