KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Ruth Virkus ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2008, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-06-1527 Anne Kaarti kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 05.06.2006 otsuse nr 12830 osaliseks tühistamiseks ja avalduse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Tallinna Halduskohtu 16.02.2007 otsus ringkonna- Anne Kaarti apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse kohtus alus Asja läbivaatamise kuupäev 07.10.2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Anne Kaart Vastustaja ÕVVTK Tallinna linnakomisjon RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 16.02.2007 otsus haldusasjas nr 3-06-1527 osaliselt ning teha tühistatud osas uus otsus. Tühistada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 05.06.2006 otsuse nr 12830 p 1 osaliselt ning kohustada linnakomisjoni uuesti läbi vaatama Anne Kaarti taotluse aurulaevade Toomas, Lace Lucerne, Maret, Mall, Mai, Olev ja Alev mõtteliste osade kompenseerimise kohta. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Anne Kaarti kaebus ja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 13.01.1992 esitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise/kompenseerimise avalduses taotles A. Kaart muuhulgas oma vanaisale Madis Tarandile, enne 1938 Tr(e)uberg, kuulunud aerulaevade osakute kompenseerimist. 3-06-1527 ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 05.06.2006 otsuse nr 12830 punktiga 1 jäeti rahuldamata A. Kaarti taotlus aurulaevade Toomas, Lake Lucerne, Maret, Mall, Mai, Olev ja Alev mõtteliste osade kompenseerimiseks põhjusel, et pole tõendatud vara kuulumine M. Tarandile ning aerulaeva Cathrine osas põhjusel, et pole tõendatud selle õigusvastane võõrandamine. Sama otsuse punktis 2 märgiti, et ei saa rahuldada A. Kaarti taotlust Tallinna Laevaühisuse aktsiate kompenseerimise kohta, sest tõendatud pole aktsiate kuulumine M. Tarandile. Halduskohtule esitatud kaebuses palus A. Kaart tühistada linnakomisjoni 05.06.2006 otsuse nr 12830 ja kohustada linnakomisjoni vara tagastamise avaldust uuesti läbi vaatama. Kaebaja väitel on ta tõendanud linnakomisjonile esitatud Tallinna Linnaarhiivi poolt 16.02.2004 tõestatud dokumentide koopiatega, et tema õiguseelasele M. Tarandile kuulusid mõttelised osad aerulaevadest Toomas, Lake Lucerne, Maret, Mall, Mai, Olev ja Alev. Kui linnakomisjon pidas esitatud dokumente vara endise omaniku tuvastamiseks ebapiisavaks, oleks pidanud ta täiendavaid tõendeid nõudma. Kaebaja pöördus ise arhiivide poole ning sai Tallinna Linnaarhiivist 21.07.2006, so pärast komisjoni otsuse tegemist veel dokumente, mis kinnitavad M. Tarandi omandiõigust viidatud laevade osakutele. Vastustaja kaebusega ei nõustunud ning tuginedes Riigiarhiivi 27.01.2006 teatistele jäi vaidlusaluses otsuses toodud seisukoha juurde, et puuduvad andmed aerulaevade Cathrine ja Maie natsionaliseerimise kohta ning arhivaalist ei nähtu, et M. Tarandile oleks kuulunud osalus aurulaevades Alev, Olev, Mai, Maia, Maret, Lake Lucerne ja Toomas. Samuti oli vastustaja seisukohal, et ilmnenud pole ka uusi asjaolusid, mis võiksid tingida vaidlusaluse linnakomisjoni otsuse muutmise või tühistamise. Kohtumenetluses kaebaja esitatud uued dokumendid ei kinnita nõuetekohaselt M. Tarandi omandiõigust kaebaja taotletud varale. Andmete kontrollimisel selgus, et mitmete nimetatud laevade omanike nimestikus esinevad Julius ja Anton Treuberg, kes on ilmselt M. Tarandi vennad, kuid esitatud pole lepinguid, millega M. Tarandi võis omandada oma vendadele või teistele isikutele kuulunud osalusi. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, leides, et linnakomisjoni otsus on mõlema punkti osas õiguspärane. Linnakomisjon on teinud oma otsuse järgmiste tõendite põhjal: AS Tallinna Laevaühisuse 24.01.1940 kiri M. Tarandile, M.Tarandi 29.05.1940 teade Tallinna-Harju II jsk maksuinspektorile, M. Tarandi esindaja poolt 01.08.1940 koostatud vastulause TallinnaHarju II tulumaksukomisjoni 27.06.1940 otsusele, Riigiarhiivi 27.01.2006 arhiiviteatised 18-7-3.6/687/MS ja 18-7-3.6/687/MS-
- AS Tallinna Laevaühisuse 24.01.1940 kirjas märgitakse, et M. Tarandil on mõttelised osad Tallinna Laevaühisuse käes valitseda olevates aurulaevades Maret (2,8/180), Maie (6,4/420), Mai (1,152/100), Kai (1,91/108), Olev (2/80) ja Alev (2/80). Maksuinspektorile 29.05.1940 saadetud teates on märgitud, et tulumaksu teadaandes tähendatud M. Tarandi laevaosade aurulaevades Tiiu, Viiu, Toomas, Cathrine, Lake Hallwill ja Lake Lucerne arvel pole laevakontorilt 1939 tegevuse eest osakasu kätte saadud. Tulumaksukomisjonile 01.08.1940 saadetud vastulauses kirjeldatakse, kui suur oli aurulaevade Tiiu, Viiu, Toomas, Cathrine ja Lake Hallwill puhastulu 1939 laevakontori andmeil, kui suur protsent kuulus sellest M. Tarandile ja kui suure protsendi on arvestanud tulumaksukomisjon. Arhiiviteatises nr 18-7-3.6/687/MS-2 märgitakse, et Majandusministeeriumi arhiivifondis säilitatavast 1940 kirjavahetusest isikutega väärtpaberite registreerimise asjus ei leitud andmeid Madis Tarandile kuulunud väärtpaberite kohta ja et Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Rahandusdirektsiooni Finantsvalitsuse arhiivifondis säilitatavas aastatel 1941-1944 koostatud Aktsiate omanikkude nimistus koos nende aktsiate või osatähtede arvu ja nominaalväärtusega puuduvad samuti andmed M.Tarandile kuulunud väärtpaberite 2
(6)3-06-1527 kohta. Arhiiviteatises nr 18-7-3.6/687/MS märgitakse, et Teedeministeeriumi Veeteede Talituse arhiivifondis säilitatavas 1940 koostatud Natsionaliseeritud laevade ja nende osanike nimekirjade kohaselt kuulus M. Tarandile osalus aurulaevades Kai (13/108 mõttelist osa), Lake Hallwill (osa suurus teadmata), Tiiu (68/340 mõttelist osa), Tiiu (2/340 mõttelist osa) ja Viiu (osa suurus märkimata); natsionaliseeritud laevade nimekirjas ei märgita aurulaevu nimedega Cathrine ega Maie (on Maia); arhivaalist ei nähtu, et M. Tarandile oleks kuulunud osalus aurulaevades Alev, Olev, Mai, Maia, Maret, Lake Lucerne ja Toomas. ORAS § 11 lg 1 järgi on omandireformi objektid laevaregistrisse kantud laevad. Vastavalt Riigivanema poolt dekreedina 15.01.1937 vastu võetud laevade kinnistamise ja registreerimise seaduse §-le 19 kinnistatud laeva või laevaosa omanikuks loeti juriidiline või füüsiline isik või laevaühing, kelle nimele laev või laevaosa oli kantud laevakinnistusregistrisse. Sama seaduse § 39 kohaselt tuli kanda laevakinnistusregistrisse laevaomaniku nimi ja perekonnanimi või laevaühingu nimi ja laevaühingu osanike ning laeva disponendi nimed ja perekonnanimed, laeva kaasomanike osade suurus jne. Sama seaduse § 109 kohaselt pidi seadus kehtestatama eriseadusega. Vara tagastamise toimikus olevatest arhiivimaterjalidest ei nähtu, kas kõnealuse seaduse kehtima hakkamise osas võeti vastu eriseadus ja kas laevakinnistusregister ka tegelikult loodi. Nii näiteks viidatakse Riigiarhiivi 27.01.2006 arhiiviteatises nr 18-7-3.6/687/MS mitte laevakinnistusregistrile, vaid „Eesti laevade eriregistrile 1939“. Vara tagastamise toimikus puuduvad andmed, millest nähtuks, et linnakomisjoni otsuses loetletud laevad oleksid kantud laevakinnistusregistrisse. Eeltoodu aga ei tähenda, et kui eriseadus jäeti vastu võtmata ja laevakinnistusregistrit reaalselt ei loodud, siis puudub alus laevade omandireformi objektiks tunnistamiseks. Tulenevalt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra (edaspidi Kord) p-st 24, kui taotlejal puuduvad täiendavad andmed või dokumendid, on avalduse vastuvõtja kohustatud taotlema neid Eesti Vabariigi arhiividest, muudest riigiorganitest ja asutustest ning ettevõtetest. Vara tagastamise toimikust ei nähtu, et Tallinna linnakomisjon oleks pöördunud arhiivi või mõne riigiorgani poole selgitamaks välja laevakinnistusregistri olemasolu ja kõnealuste laevade kandmise registrisse. Nimetatud asjaolu ei anna aga käesoleval juhul alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Korra p 18 kohaselt avalduste läbivaatamisel ja tõendite hindamisel tuleb kindlaks määrata lisaks vara õigusvastasele võõrandamisele veel ka vara omanik õigusvastase võõrandamise hetkel, so käesoleval juhul laevade natsionaliseerimise hetkel. Riigiarhiivi 27.01.2006 arhiiviteatise nr 18-7-3.6/687/MS kohaselt ei leidu natsionaliseeritud laevade nimekirjast aerulaevu nimedega Maie ja Cathrine ja natsionaliseeritud laevade Toomas, Lake Lucerne, Maret, Mall, Mai, Olev ja Alev osanike nimekirjast ei leidu M. Tarandi nime. Kuigi kaebaja poolt esitatud dokumentidest võib järeldada, et M. Tarandi oli laevade Toomas, Lake Lucerne, Maret, Mall, Mai, Olev ja Alev mõtteliste osade omanikuks jaanuaris ja mais 1940, ei tõenda need seda, et M. Tarandi oli viidatud laevade mõtteliste osade omanikuks ka laevade natsionaliseerimise hetkel 09.10.1940. Ei ole välistatud, et M. Tarandi võõrandas talle kuuluvad laevaosad enne laevade natsionaliseerimist. Seega on õiguspärane linnakomisjoni vaidlustatud otsuse punkt 1. Kuna kaebaja pole sisuliselt vaidlustanud linnakomisjoni otsust osas, millega jäeti rahuldamata tema taotlus AS Tallinna Laevaühisus aktsiate kompenseerimiseks ja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et M. Tarandile oleks tulenevalt ORAS § 11 lg 3 kuulunud aktsiad ja osatähed, siis loeb kohus ka vaidlustatud otsuse p 2 õiguspäraseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 3
(6)3-06-1527 A. Kaardi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja saata asi kas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, või teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ning tühistada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 05.06.2006 otsus nr 12830 kaebaja vanaisale M. Tarandile kuulunud vara - aurulaevade Maret (2,8/180 osalusest), Mall (6,4/420 osalusest), Mai (1,152/100 osalusest), Alev (2/80 osalusest), Olev (2/80 osalusest), Toomas (2,837/100 osalusest) ja Lake Lucerne kompenseerimata jätmise kohta. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ebaselgelt lahti mõtestanud laevade kandmist Veeteede Talituse registrisse. Tähelepanuta on jäetud linnakomisjoni vajakajäämised asja läbivaatamisel ja tegemata jäetud töö dokumentide leidmiseks arhiividest või riigiorganitest. Oletuslik ja tõendamata on kohtu seisukoht, et M. Tarandi võis oma vara võõrandada enne laevade natsionaliseerimist. Laev, mille kapten M. Tarandi oli, arestiti Briti võimude poolt 1939 ning M. Tarandi viibis kuni II maailmasõja lõpuni Inglismaal. Seega ei saanud ta aastal 1940 oma varaasju Eestis ajada. Tallinna Laevaühisuse poolt väljastatud dokumendid näitavad, et 01.07.1940 oli M. Tarandi kõnealuste laevade (kaas)omanik. Samuti tõendavad arhiividokumendid, et M. Tarandil oli osalus aerulaevades pikemat aega (nt laeva Mall osanik oli ta juba aastast 1929, laeva Mai osanik aastast 1930 jne). Eesti Riigiarhiivi 08.04.1998 kirja nr 68616/MS ja Pärnu Linnavalitsuse 23.03.1998 kirja nr 1-1/254 kohaselt ei andnud laevaühingud välja osatähti, mistõttu ei olnud laevaühingute liikmed kohustatud registreerima oma osakapitali. Arhiiviteatis nr 18-7-3.6/687/MS-2, millele vastustaja ja kohus tuginevad, on tarbetu, sest on antud aktsiate ja väärtpaberite kohta. M. Tarandile kuulusid mitte aktsiad/väärtpaberid, vaid laevade mõttelised osad ning nende kompenseerimist ta soovibki. Komisjon tegi otsuse ka aerulaeva Mall osas, mille kohta ta aga arhiivist andmeid ei küsinud. 27.01.2006 arhiiviteatis nr 18-7-3.6/687/MS näitab, et Tallinna Maa-amet on soovinud saada andmeid aurulaeva Mai, mitte Mall kohta. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastuväidete kohaselt ei tõenda asjas kogutud tõendid M. Tarandi omandiõigust laevade mõttelistele osadele. Dokumentide põhjal võib eeldada, et M. Tarand oli laevade allosanik. Laevade kinnistamise ja registreerimise seaduse, mis kehtestati rakendusseadusega 1. oktoobrist 1937, kohaselt toimub õiguste kinnistamine laevale nende õiguste kandmise teel laevakinnistusraamatusse, lõplikuks tähtajaks laevakinnistusregistrisse kandmiseks sätestati 31.12.1939 ning kinnistatud laeva või laevaosa omanikuks loeti juriidiline või füüsiline isik või laevaühing, kelle nimele laev või laevaosa oli kantud laevakinnistusregistrisse. Seega loeti juriidiliselt omanikuks isik, kes oli laevaregistrisse omanikuna kantud. Põhiosanikud võisid oma osaluse piires võtta endale allosanikke, kuid kui allosanikke laevaregistrisse ei kantud, ei olnud nende omandiõigus nö juriidiliselt lõpuni vormistatud ning omandireformi raames ei ole tegemist laevaomanikuga. Kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et M. Tarandi oleks kõnealuste laevade omanikuna laevaregistrisse sisse kantud. Samuti ei tõenda laeva (kaas)omanikuks olemine aastal 1938 laeva (kaas)omanikuks olemist laeva natsionaliseerimise hetkel. Vaidlusaluse otsuse p 2 on tehtud põhjusel, et linnakomisjon eeldas vara tagastamise avalduse lahendamisel, et AS Tallinna Laevaühisuse kompenseerimise taotluse all pidas kaebaja silmas väärtpaberite kompenseerimist. Nõnda on ka halduskohus asjast aru saanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ORAS § 6 lg 2 järgi tunnistatakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise õigustatud subjektideks vara omanikud või nende pärijad seisuga 16. juuni 1940. Vara tagastamise/kompenseerimise avalduste läbivaatamisel ja tõendite 4
(6)3-06-1527 hindamisel tuleb kohalikul komisjonil lähtuda Korra peatükis II sätestatust. Korra p 18 sätestab, et kindlaks tuleb määrata vara omanik õigusvastase võõrandamise hetkel, p 21 sätestab, et vara tagastamiseks või kompenseerimiseks tuleb tõendada, et omandireformi objektiks olev vara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel avalduses märgitud omanikule ning et nimetatud asjaolu tõendatakse arhiividokumentide, teiste organisatsioonide poolt väljastatud või muude dokumentidega. Korra § 23 kohaselt võib kohustatud isik küsida täiendavaid andmeid või tõendeid taotlejalt ja kui taotlejal puuduvad täiendavad andmed või dokumendid, on avalduse vastuvõtja kohustatud taotlema neid Eesti Vabariigi arhiividest, muudest riigiorganitest ja asutustest ning ettevõtetest. Esimese astme kohus on tuvastanud, et vastavalt 15.01.1937 vastu võetud seadusele loeti kinnistatud laeva või laevaosa omanikuks isik, kelle nimele laev või laevaosa oli kantud laevakinnistusregistrisse ning et vara tagastamise toimikust ei nähtu, et linnakomisjon oleks kontrollinud andmeid, selgitamaks välja laevakinnistusregistri olemasolu ja kõnealuste laevade kandmise registrisse. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et puudulikult välja selgitatud asjaolud ei anna linnakomisjoni otsuse tühistamiseks alust. Korrast tuleneb, et kohalikul komisjonil on otsustamisel aluseks olevate asjaolude väljaselgitamise kohustus ning komisjon võib jätta taotluse rahuldamata vaid juhul, kui täiendavaid tõendeid pole võimalik hankida. Käesoleval juhul on komisjon jätnud avalduse aerulaevade Toomas, Lake Lucerne, Maret, Mall, Mai, Olev ja Alev osakute kompenseerimiseks rahuldamata põhjendusega, et natsionaliseeritud laevade osanike nimistus ei leidu kaebaja õiguseellase M. Tarandi nime, ning viidanud Riigiarhiivi teatisele (teatise numbrit ja kuupäeva märkimata). Kohus leidis vastustaja selgituste põhjal, et lisaks Riigiarhiivi teatisele tugines linnakomisjon viidatud seitsme laeva osas otsuse tegemisel ka Tallinna Linnaarhiivi poolt 16.02.2004 kinnitatud kolmele dokumendile – AS Tallinna Laevaühisuse 24.01.1940 kiri M. Tarandile, M. Tarandi volitatud esindaja 29.05.1940 teade Tallinna-Harju II jsk maksuinspektorile ja M. Tarandi voliniku 01.08.1940 koostatud vastulause Tallinna-Harju II tulumaksukomisjoni 27.06.1940 otsusele, ning mis kõik näitavad M. Tarandi osalust kõnealustes laevades. Linnakomisjoni otsuses pole neile dokumentidele viidatud ega nendega mittearvestamist põhjendatud. Komisjoni otsusest järeldub tegelikult, et keelduv otsus põhines üksnes asjaolul, et M. Tarandi nime ei leidu natsionaliseeritud laevade osanike nimistus. Ebapiisaval materjalil põhinev ja motiveerimata linnakomisjoni otsus on seadusevastane. Kaebaja on esitanud kohtumaterjalide juurde pärast linnakomisjoni otsust arhiividest saadud tõendid. Kohus sedastas kaebaja esitatud tõendite kohta, et nende alusel võib järeldada, et M. Tarandi oli laevade mõtteliste osade (kaas)omanikuks jaanuaris ja mais 1940, kuid mitte natsionaliseerimise hetkel. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kohtu järeldus on tõenditega kinnitamata ja oletuslik. Tagastamise toimikus pole ühtegi tõendit, mis viitaks M. Tarandi vara võõrandamisele enne 16.06.1940 ning pealegi järeldub M. Tarandi voliniku poolt maksuinspektorile 01.08.1940 esitatud ja 02.08.1940 registreeritud vastulausest 1940 tulumaksu osas, et selle kuupäeva seisuga kuulus M. Tarandile osalus vähemalt aerulaevas Toomas (lisaks veel Viiu, Tiiu, Cathrine ja Lake Hallwill). Kaebaja poolt arhiividest täiendavalt saadud tõendid näitavad kõnealuste laevade (va Toomas) osanike ja allosanike (viimaste hulgas on ka M. Tarandi) nimesid ning neile kuuluvate osade ja osakasu jaotust. Vara tagastamise toimik ei sisalda tõendeid selle kohta, et M. Tarandi oleks talle kuulunud osad võõrandanud enne natsionaliseerimist. Samuti peab ringkonnakohus ekslikuks vastustaja ja esimese astme kohtu seisukohta, et ainukeseks omandiõigust tõendavaks dokumendiks saab lugeda laevakinnistusregistri kannet. Korra p 21 näeb ette, et maa kuuluvuse tõendamisel kasutatakse 1938. aastal ja järgmistel aastatel katastriameti poolt koostatud maksualuste maaüksuste nimekirju ning kinnistusametite dokumentaktsiooni; ORAS § 7 lg 4 kohaselt on õigusvastaselt võõrandatud vara 5
(6)3-06-1527 tagastamist õigustatud nõudma ka isik, kes oli vara omandamiseks sõlminud vara omanikuga enne
- aasta
- juunit lepingu ja oli täitnud lepinguga endale vara omandamiseks võetud kohustused ning kelle omandiõigus jäi lõpuni vormistamata pooltest mitteolenevatel põhjustel, sama õigus on ka nende isikute pärijatel käesoleva seaduse paragrahvis 8 sätestatud tähenduses ja tingimustel. Seega näevad õigusaktid ette, et vara omanikku õigusvastase võõrandamise hetkel on võimalik tuvastada ka muude, kui kinnistamist tõendavate dokumentide alusel. Seetõttu ainuüksi allosanike laevakinnistusregistrisse kandmata jätmine nende (kaas)omanikuks olemist ei välista. Apellant täpsustas kohtumenetluses, et kuivõrd aerulaeva Cathrine õigusvastane võõrandamine on tõendamata ja aktsiate kompenseerimist pole ta taotlenudki, siis ei vaidlusta ta linnakomisjoni otsuse punkti 1 aurulaeva Cathrine osakute kompenseerimata jätmise osas ja otsuse punkti 2 tervikuna. Seetõttu tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja vaidlusaluse linnakomisjoni otsuse osaliselt ning kohustab vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja taotluse aerulaevade Toomas, Lake Lucerne, Maret, Mall, Mai, Olev ja Alev mõtteliste osade kompenseerimiseks. Silvia Truman Viive Ligi Ruth Virkus 6
(6)