lg 1 ja § 491 lg 3 tulenevalt avaldajat esitama põhjendatud nõudega hagiavaldus, juhtides ühtlasi tähelepanu asjaolule, et vastavalt võlgniku vastuväitele ei ole tema lapse isa. 02.05.2007 esitas V R kohtule hagi K K vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hagi asjaolude kohaselt tutvusid hageja ja kostja 2002.aasta kevadel ja elasid koos Tapal umbes pool aastat. Suhtest kostjaga hageja rasestus ning 08.09.2003 sündis hagejal poeg V R . Lapse sünniakti jäi isa kohta kanne tegemata. Kostja on sisuliselt oma isadust tunnistanud, on toonud lapsele mänguasju, jalgratta, andnud ühel korral ka raha – 500 krooni. Oma isadust kostja vabatahtlikult ei ole tunnistanud. Kuna kostja vabatahtlikult ei olnud last omaks tunnistanud ega lapse ülalpidamiseks ka elatist maksnud, siis taotles hageja hagi esitamisel kohtu poolt perekonnaseaduse (PkS) § 42 lg 1 alusel nii põlvnemise tuvastamist kui ka PkS § 61 lg 2 alusel kostjalt elatusraha väljamõistmist. Kohtumenetluse käik: käik: Kostja oma vastuses hagile väitis, et ei ole hagejaga koos elanud ega ühist perekonda moodustanud, samuti ei ole ta oma isadust lapse suhtes tunnistanud. Kostja nõustus põlvnemise tuvastamiseks ekspertiisi määramisega. Peale ekspertiisitasu laekumist kohtu deposiitkontole 27.03.2008, määras kohus 03.04.2008 asjas põlvnemise tuvastamiseks molekulaargeneetika ekspertiiisi. Ekspertiis teostati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertide poolt ning ekspertiisiakt laekus 06.05.2008. Eksperdiarvamuse kohaselt saab kostja K K olla väga suure tõenäosusega (99,9999%) lapse V R `i bioloogiline isa. 22.05.2008 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Kostja tunnistas põlvnemise nõuet, kuid esitas vastuväiteid elatusraha nõudele, soovides õigusabi saamiseks leida endale esindajat. 07.10.2008 kohtuistungil saavutasid pooled asjas kokkuleppe ka elatusraha maksmises. Põlvnemise osas paluvad pooled hagi rahuldada kohtuotsusega, kuna kohtuväliselt kostja lapse suhtes isadust seni vormistanud ei ole. Lapsele makstava elatise nõudes saavutasid pooled kompromissi, mille esitasid 10.10.2008 kirjalikult kohtule kinnitamiseks ja ka nimetatud nõudes ühtlasi menetluse lõpetamiseks. Kohtuotsuse motiivid ja õiguslik alus. Kohus leiab, et hagi lapse põlvnemise tuvastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 42 lg 1, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlv- 3 nemise isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kuna kostja vabatahtlikult oma isadust lapse suhtes ei ole tunnistanud, siis on hageja poolt põlvnemise tuvastamiseks kohtusse hagi esitamine põhjendatud. PkS § 42 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohtule esitatud sünnitunnistusest nähtuvalt lapse sünni registreerimisel 16.09.2003 Haljala Vallavalitsuses koostatud sünniaktis nr 19 isa kohta andmed puuduvad. Hageja väitel on laps sündinud kooselust kostjaga ning hageja väiteid kinnitab ka asjas läbi viidud põlvnemise ekspertiis. Molekulaargeneetilise ekspertiisi aktis nr GE-0632-08/1768, 30.04.2008 DNA analüüsi alusel esitatud eksperdi arvamuse kohaselt saab kostja K K olla lapse V R `i bioloogiline isa väga suure tõenäosusega (99,99999 %). Pärast molekulaargeneetilise ekspertiisi läbiviimist ning eksperdiarvamusega tutvumist võtab kostja põlvnemise tuvastamise nõudes hagi õigeks ning hagi õigeksvõtu õiguslikud tagajärjed on kostjale ka selgitatud.
lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava osa ning põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Elatise nõudes sõlmisid pooled kompromisslepingu, mille kohus kinnitab eraldi määrusega ning ühtlasi lõpetab nimetatud nõudes ka menetluse. PkS § 42 lg 3 kohaselt saadab kohus põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Elatise nõudes kompromissilepingus sõlmimisel lahendasid pooled asjas kohtukulude jagamise – kulud jäävad polte endi kanda. Vastavalt
lg 1 võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile jättetoimetamisest. Vastavalt Kohtute seaduse § 1387 lg 1 edastatakse alates 2008. aasta 1.oktoobrist Viru Ringkonnakohtusse saabuvad apellatsioonkaebused lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kohus juhindus
Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 17. novembril 2008.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.