) § 29 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu, kui selle jätkamine on võimatu. Pooled on kinnitanud, et nad elavad lahus, ei soovi aega leppimiseks ega pea võimalikuks abielu jätkamist. Seega on seaduses ette nähtud alus abielu lahutamiseks tõendatud. Elatise nõue tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (
) § 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Kostja võtab omaks, et ta ei ole pärast kooselu lõppu suutnud hagejale rohkem maksta kui 2000 krooni.
lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Hageja kinnitas kohtuistungil, et kõige suurem on kulu laste riiete ning jalatsite ostmiseks. Kohtul puudub alus kahelda, et elatise alammäär iga lapse kohta oleks hagejale tema töötasu ja igakuiseid vältimatuid kulutusi arvestades vajalik. Kostja tööandja poolt antud tõendi kohaselt on kostjale välja makstud töötasu 2008.a. jaanuarikuust kuni juunikuuni olnud vahemikus 7844 kuni 10629 krooni, kohtuistungil kinnitas kostja, et tema netopalk on tõusnud 10 000 kroonini kuus. Elatise alammäär kolme lapse kohta oleks kuus 6525 krooni. Kostjale jääks sel juhul muudeks kulutusteks 3475 krooni. Pärast kooselu lõppu korteri ostmine oli möödapääsmatu. Kostjale ei saa heita ette ostetud korteri suurust ja asukohta. Ega eeldada, et ta peaks korteri müüma ja ostma väiksema. Vaatamata kooselu lõpule on kostjal õigus lastega suhelda ja nende kasvatamisest osa võtta, mille üheks eelduseks on vajaliku suurusega eluruumi olemasolu.
6 p. 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista alammäärast madalamana, kui ilmnevad kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et kostja sissetuleku suurus peab niisuguseks põhjuseks olema, sest ka kostjale peab jääma küllaldaselt raha oma esmaste vajaduste rahuldamiseks ja tööl käimiseks. Neil põhjustel peab kohus võimalikuks määrata elatise suuruks 1500 krooni lapse kohta.
1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Hageja on esitanud ka nõude määrata laste elukohaks enda elukoht.
kohaselt lepivad lahus elavad vanemad kokku, kumma vanema juures las elab ja kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse kohus. Hagist ega hageja seletustest ei nähtu, et pooltel oleks laste elukoha osas vaidlust. Kostja soovib vaid aeg ajalt ka ise lastega tegelda ja enda juurde viia ning teha seda just siis, kui hageja peab kodust olema ära. TsMS § 475 lg. 1 p. 8 ja 558-563 kohaselt toimub vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine hagita menetluses. A T on kohtule niisuguse avalduse ka esitanud. Seepärast tuleb hageja nõue laste elukoha määramiseks jätta Rahuldamata. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab abieluasja hagimenetluses tekkinud kulud kumbki pool ise; § 468 lg. 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus osas viivitamatult täidetavaks. Kohus leiab, et väljamõistetavas summas on elatis hageja hädavajalik ja otsus tuleb tunnistada viivitamatult täidetavaks. Indrek Saar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.