← Eesti

2-06-17031/14

Obsah (6)§ 177§ 660§ 661§ 175§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Menetluskulude kindlaksmääramine Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Määruse tegemise kuupäev 02. oktoober 2007 Kohtuasja number 2-06-17031 Jõustunud kohtulahend

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord

§ 660

kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

§ 661

kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Tsiviilasjas on

  1. juunil 2007 jõustunud kohtulahend, millega on jaotatud menetluskulud. Kohtulahendi kohaselt jäeti menetluskulud hageja kanda. Kostja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude hüvitamiseks. Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid: 1) õigusabikulud summas 17 110 krooni, mille tõendamiseks on esitatud arve nr 65, arve nr 86, arve nr 131 ja arve nr
  2. Kohus on saatnud kostja avalduse koos lisadega hagejale. Hageja on esitanud menetluskulude avaldusele vastuväited ning leiab, et hagi hinda arvestades ei ole võimalik hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine taotletud summas.

§ 175lg 3 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15.

detsembri 2005.a määrus nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Määruse § 1 lg 1 sätestab tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud sätte kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 5 000 krooni maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 2 500 krooni.

  1. juunil 2006.a esitatud hagiavalduses märkis hageja hagi hinnaks 2 000 krooni. Seega on määruse §-s 1 sätestatut arvesse võttes hagejalt maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 2 500 krooni. Tulenevalt määruse §-st 2 võib kohus asja keerukuse või mitme esindaja menetluses olemise korral (näiteks kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada), samuti kui osa kuludest on põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, rakendada kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, mis saadakse §-s 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,
  2. Kui kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb rakendada kulude sissenõudmise rakendatud piirmäära, siis määruse §-i 2 kohaselt on hagejalt sissenõutavaks kuluks 3250 krooni ( 2500x 1,3= 3250). Kohtu põhjendused

§ 174

kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja (

§ 175lg 1).

Arvestades kostja esitatud menetluskuludele määramise avalduses märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente, hageja esitatud vastuväiteid, leiab kohus, et kostja avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on märkinud hagi hinnaks 2000 krooni. Seda ei ole keegi vaidlustanud. Kohus leiab, et on põhjendatud lähtuda menetluskulude arvutamisel sellest summast. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (

§ 177lg 1).

2

§ 178

lg 2 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Silvi Maiste kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.