2-08-68633/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunikuabi Aita Kastor Otsuse tegemise aeg ja koht 5.novembril

1. a, Valga kohtumaja Riigi õigusabi asja nr ÕA – 2-08-68633 Riigi õigusabi asi M. A. D. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht X; telefon xxxxxxxx) taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kirjalik menetlus. RESOLUTSIOON Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 8 lg 3, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16 kohus m ä ä r a s:
2. Rahuldada M. A. D. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus.
3. Anda riigi õigusabi kohustusega 12 osamaksena täielikult hüvitada õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist.
4. Määrata riigi õigusabi osutavaks advokaadiks vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Advokaadibüroost Valge ja Uiga Valga osakonnast; Valga Vabaduse 5, telefon
5. Kohtumäärus saata teadmiseks taotluse esitanule, Rahandusministeeriumile ja Eesti Advokatuurile ning täitmiseks vandeadvokaadi vanemabile Kalju Kutsarile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud Riigi õigusabi taotlus M. A. D. esitas 20.oktoobril 2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Õigusabi taotleja soovib õigusabi oma õiguste kaitseks tervisekahjustusega tekitatud kahju sissenõudmisel raviasutuselt. Õigusabi taotleja selgituste kohaselt on ta vallaline ja pensionär. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, pankade, äriregistri, Maksu-ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti, Väärtpaberikeskuse ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal koheselt ühekordse summana tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. M. A. D. esitatud andmete kohaselt on tema sissetulekuks pension ja puuetega inimeste sotsiaaltoetus kokku 5340 krooni kuus. Maksuametilt saadud tõendi kohaselt on tema 2007 aasta sissetulekuks 40035 krooni. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal igasugune vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Äriregistrist ja kinnistusraamatust nähtub, et tal puudub igasugune registreeritud vara ja äritegevus. Autoregistri andmetel omab taotleja sõiduautot Ford Escort 1993 aastal ehitatud. Kohus leiab, et M. A. D. ei ole võimeline peale igakuiste vältimatute püsikulutuste kandmist tasuma koheselt ja ühekordse summana täiendavalt veel vajamineva õigusteenuse eest. Kuivõrd taotleja sissetulekud ei võimalda koheselt õigusabiteenuse eest tasumist ja hetkel ei ole ette näha ka isiku majandusliku seisundi paranemist, kuid M. A. D. omab AS SEB pangas piisavalt rahalisi vahendeid, siis sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi, et ta tasub kulud ühe aasta jooksul 12 osamaksena pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatause kindlaksmääramist. Samuti peab kohus oluliseks selgitada, et RõaS § 28 lg 1 kohaselt kohustatakse isikut juhul, kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. RõaS § 18 lg 2 kohaselt määrab kohus riigi õigusabi osutavaks advokaadiks sellega nõus oleva advokaadi. Kohtule on andnud oma nõusoleku nimetatud asjas riigi õigusabi osutamiseks vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Advokaadibüroost Valge ja Uiga Valga osakonnast. Aita Kastor Kohtunikuabi