Kautsjoni tühistamise vajadus tulenes ka kautsjoni kestusele
lõikes 1 sätestatud tähtaegade kohaldamisest protsessianaloogia korras – kautsjoni kohaldamine saanuks kesta
Kahju hüvitamise taotluse lahendamisega viivitati: taotluse puudused olid otsitud ning nõuded saanuks esitada varem.
lg 1 kohaselt võidakse kohaldada tõkendit, kui on küllaldane alus arvata, et vabaduses viibiv süüdistatav või kohtualune hoiab uurimisest või kohtust kõrvale, takistab tõe tuvastamist kriminaalasjas või jätkab kuritegude toimepanemist, samuti kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Seega pole tõkendi kohaldamise aluseks üksnes uute kuritegude sooritamise või eeluurimisest ja kohtust kõrvale hoidumise oht, mille kohus tõkendi asendamise määruses kaebaja puhul välistas, vaid tõkendit kohaldatakse muuhulgas ka kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Sellest, et kohus ei tühistanud tõkendit, vaid asendas raskema tõkendi kergemaga, järeldub, et kohus pidas kautsjoni kohaldamist kohtuotsuse täitmise tagamiseks oluliseks: linnakohtu 27. mai 2002 määrusest nähtuvalt leidis prokurör, et kautsjonisumma peaks olema suurusjärgus, mis vastaks tekitatud kahjule. Kaebaja määrust ei vaidlustanud ning järelikult nõustus, et tõkendi kohaldamise eeldused on täidetud; 2
Seega on tõkendi tühistamise eelduseks senise vajaduse äralangemine asjaolude muutumise tõttu.
lg 51 kohaselt võib tõkendit kautsjon uurija või prokuröri ettepanekul muuta või tühistada ainult kohtunik. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 7 kautsjon tagastatakse, kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune ei riku kutse peale ilmumise kohustust, samuti kui kohtunik on kautsjoni muutnud või tühistanud uurija või prokuröri ettepanekul, kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu või kohtualuse õigeksmõistmisel; lg 6 näeb aga ette, et kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune hoidub mõjuva põhjuseta kohtueelsest uurimisest või kohtust kõrvale või paneb tahtlikult toime uue kuriteo, kantakse kautsjon pärast tsiviilhagi rahuldamiseks ja kohtukulude hüvitamiseks vajaliku summa mahaarvamist kohtuotsusega või kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega riigituludesse. Neist sätetest tuleneb, et pelgalt asjaolust, et kautsjoni vastu vabadusse lastud isik ei riku kutse peale ilmumise kohustust või ei hoidu mõjuva põhjuseta uurimisest kõrvale, ei tingi tõkendi tühistamist. Need on vaid eelduseks kautsjoni hilisemale tagastamisele. Vastasel korral tagatakse just kautsjoniga kohtuotsuse täitmine ja ülejäänu kantakse kohtuotsuse või kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega riigituludesse; 3) taotluse kautsjoni tühistamiseks esitas kaitsja enam kui aasta pärast selle kohaldamist ning seega ei peetud vähemalt juunini 2003 tõkendit põhjendamatuks. Seisukoha muutumist tinginud uusi olulisi asjaolusid, nii nagu ka laenu võtmist ja selle tähtpäevaks tagastamata jätmisega materiaalsete sanktsioonide kaasnemist taotluses ei märgita. Taotluse jättis uurija 30. juuni 2003 määrusega rahuldamata põhjendusega, et eeluurimisel ei ole ilmnenud asjaolusid, mis lükkaksid ümber kaebajale esitatud süüdistuse ning tingiksid tõkendi ümberhindamise. Määruses osutatakse, et kaebajale esitatud süüdistuse kohaselt jäi tema tegevuse tulemusena riigieelarvesse laekumata käibemaks 856 764 krooni. Seega pidas uurija silmas endiselt vajadust tagada võimaliku kohtuotsuse täitmine. Määruse põhjendatust on kontrollitud kriminaalmenetluses ettenähtud korras kuni Riigiprokuratuurini ning leitud, et määrus on seaduslik. Kuna kaebeõigust, millele Riigiprokuratuuri 24. juuli 2003 vastuses viidati, kaebaja ei kasutanud ega vaidlustanud riigi peaprokuröri otsust kohtus, siis järelikult nõustus ta otsuse argumentatsiooniga; 4) kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kautsjoni tähtaja suhtes sai ja tuli kohaldada protsessianaloogia korras
lõikes 1 sätestatud tähtaegu, ning leiab, et MTA uurija ei pidanud ka omaalgatuslikult tegema kohtule ettepanekut kautsjoni varasemaks tühistamiseks või pikendamiseks.
-s ei ole kautsjoni kohaldamise kestusele konkreetseid tähtaegu kehtestatud ega selles osas tähtaja pikendamist ette nähtud. Vahi alla võtmisele kui isiku põhiõigusi erakordselt riivavale tõkendile olid kehtestatud konkreetsed tähtajad (
lg 2, § 351 lg 1, § 67 lg 2, § 711 lg 11, § 73 lg 51).
lg 1 kohaselt ei tohi kriminaalasja uurimisel vahi all pidamine kesta üle kuue kuu, erandjuhul kuni aasta. Tõkendid on erineva intensiivsusega, mistõttu on seadusandja pidanud vajalikuks nende kohaldamist erinevalt reguleerida ja pole pidanud silmas ega võimalikuks eri tõkendite osas analoogia kohaldamist. Kautsjon on oma õiguslikult olemuselt sarnane vahi all pidamisele ainult selles mõttes, et mõlemad on tõkendid ja tähendavad isiku õiguste piiramist, kuid õiguste riive ulatus on olulisel määral erinev. Seetõttu on ekslik kaebaja väide, et
-st tulenes üheselt, et vastustaja oli hiljemalt kaebaja taotluse saamisel kohustatud esitama kohtule taotluse tõkendi kautsjon tühistamiseks. Tegutsemiskohustust ei ole käesoleval juhul rikutud. Seega ei olnud uurija kautsjoni tühistamisel tegevusetu ega viivituses. Kohus osutab, et eelviidatud
sätete sisu ja põhimõtted ei muutunud ka 1. juulil 2004 kriminaalmenetluse seadustiku jõustumisega (KrMS § 127, § 130, § 135, § 137 jm); 5) kaebaja on väitnud ka menetlustoimingutega põhjendamatut viivitamist, väites et kautsjoni kohaldamise varasema lõpetamise korral ei oleks kahju tekkinud. Menetlustoimingutega põhjendamatu viivitamine ei ole kinnitust leidnud. Puuduvad andmed, et eeluurimise seaduslikkuse üle järelevalvet teostavad prokurörid oleksid tuvastanud uurijapoolseid minetusi. Linnakohtu määruses vahi all pidamise tähtaja 3
Viidatud säte näeb ette neli iseseisvat alust kautsjoni tagastamiseks. Neist esimese (isik ei riku kutse peale ilmumise kohustust) kohaldamiseks ei ole vaja ära oodata kriminaalmenetluse lõpetamist ega õigeks mõistmist. Kui isik pole menetluse kestel rikkunud kutse peale ilmumise kohustust, puudub vajadus kautsjoni kohaldamiseks, mis on sellise kohustuse täitmise tagamise vahend. Väär on seisukoht, et tegemist on üksnes hilisema alusega kautsjoni tagastamiseks, kui kohus otsustab kautsjoni tühistada. Ilmumise kohustusest mittekõrvalehoidumine ja kautsjoni tühistamine on tagastamise erinevad alused. Kuna kaebaja ei rikkunud kutse peale ilmumise kohustust, esines alus kautsjoni tagastamiseks. Asjaolu, et menetleja ei kasutanud kutse esitamise õigust, ei saa kahjustada kaebaja õigust kautsjoni tagastamisele. Kaebaja taotluse lahendamisel olnuks õige kaaluda ka nimetatud aluse kohaldamist või põhjendada selle kohaldamata jätmist, mida ei tehtud. Kriminaalmenetluses ega vaidlustatud haldusaktis ei pööratud sellele alusele mingit tähelepanu. Kohus pidanuks hindama, kas sellega rikuti haldusakti motiveerimise nõuet; 2) kaebaja ei nõustu järeldusega, et kautsjoni kohaldamise eesmärk oli kohtuotsuse tagamine. Kuna kautsjoni kohaldamise näol oli tegemist eelnevalt seatud teise tõkendi – vahi all pidamise – asendamisega, siis olid kautsjoni eesmärgid samad, mis asendatava tõkendi puhul. Vahi all pidamise eesmärgiks ei ole tagada, et kohtuotsuse tegemise ajaks oleks olemas otsusega väljamõistetav summa, sest vahi all olev isik ei kanna reeglina sellist summat kaasas ega saa seda vahi all olles teenida. Vahi all pidamise eesmärk on tagada isiku kättesaadavus, hoida ära uute rikkumiste toimepanek ja kriminaalmenetluse takistamine. Tõkendi asendamine tähendas seda, et samade eesmärkide saavutamist peeti võimalikuks ka kautsjoni kohaldamisega. Kautsjoni kohaldamise jättis kaebaja vaidlustamata mitte seetõttu, et oleks nõustunud sõnaselgelt väljendamata eesmärgiga tagada kohtuotsuse täitmine, vaid põhjusel, et kaebaja kaitsja taotlus rahuldati; 3) kohtule arusaamatuks jäänud uueks asjaoluks oligi see, et kaebaja ei hoidunud kriminaalmenetluse toimingutest kõrvale, st esines selgesõnaline,
Taotluses tõepoolest ei viidatud laenu võtmise faktile, kuid see ei saanud olla taotluse läbivaatamisel oluline. Taotluse läbivaatamisel oli vastustajal oluline tuvastada, kas esineb
-s ettenähtud kautsjoni tagastamise alus. Kautsjon tasuti laenu arvelt ja sellega tekkida võivad hilisemad kahjunõuded ei ole iseenesest kautsjoni tagastamise aluseks. Kohtu järeldus riigi peaprokuröri otsuse argumentatsiooniga nõustumisest pole õige. Otsust ei vaidlustatud, kuna see ei oleks kõige efektiivsemal viisil kaitsnud kaebaja huve. Taotluste ja edasikaebustega andis kaebaja vastustajale korduvalt võimaluse kahju ära hoida. Kohtuvaidlus oleks kestnud 4
lõikes 1 sätestatud tähtaegu, kuna õiguste riive olulise erinevuse tõttu on seadusandja need erinevalt reguleerinud. Asjaolu, et
ei sätestanud expressis verbis kautsjoni kohaldamise tähtaega, ei saa tähendada kautsjoni kestusel piirangute puudumist. Vastasel juhul tekiks vastuolu menetlemise mõistliku aja printsiibiga ning kriminaalmenetlust tagav tõkend omandaks karistusliku iseloomu. Kuna ka kautsjoni puhul on tegemist põhiõiguse riivega, tuleb kohaldada protsessianaloogiat. Omandiõiguse riive peab olema vajalik ja proportsionaalne. See tähendab ka ajalist piirangut, sest kautsjoni näol on tegemist vahi all pidamise asendamisega, millele on seadus ajalise piiri seadnud. Kaebuses viidatud Riigikohtu lahendist (3-1-3-1-04) tuleneb printsiip, mis lubab sellist protsessianaloogiat kohaldada. Riigikohus märkis (p 11), et
§-s 66 sätestatu kohaselt on kautsjon kriminaalmenetlusliku tõkendi üks võimalik alaliik, mille eripära vastavalt
lg 1 esimesele lausele on selle kohaldatavus vaid vahi all pidamise asendajana; 5) nõustuda ei saa ka kohtu seisukohaga, et kautsjoni tagastamisega ei viivitatud, kuna kriminaalasi oli eriliselt keerukas ja mahukas. Pole vaidlust, et pärast kautsjoni kohaldamist tehti kriminaalasjas mitmeid toiminguid, kuid neid ei tehtud kaebaja suhtes. Kautsjon ei saa tagada teiste isikutega seotud menetlustoimingute tegemist. Seega ei saanud kaebajale tõkendi kohaldamine olla põhjendatud muude menetlustoimingutega, mis tulenesid asja keerukusest ja tingisid selle mahukuse; 6) kaebaja arvates on rikutud ka EIÕK artikleid 6 ja 13. Kohtuotsusega, milles leiti, et kautsjoni puhul protsessitähtajad kohaldamisele ei kuulu, on rikutud õiglase ja tõhusa kohtumenetluse printsiipi. Kautsjoni sisuliselt tähtajatult kohaldamise põhjendatuks pidamisega on piiratud kaebaja õigust kautsjoni tagastamise taotlemiseks kohtult; 7) kohus rikkus oluliselt kohtumenetluse norme. Vastavalt TsMS § 442 lõikele 8 peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega, ning kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kohus jättis hindamata, kas
lg 7 täielikult käsitlemata jätmisega kriminaalmenetluse käigus tehtud otsustes kautsjoni tagastamise kohta on rikutud menetlusnorme. Kohus ei põhjendanud, kuidas kaebaja suhtes kohaldatud kautsjon tagas teiste isikute suhtes uurimistoimingute tegemist. Sellega rikkus kohus otsuse põhjendamiskohustust; 8) kuna kohtu hinnang vastustaja tegevuse õiguspärasusele on ekslik (õigusvastasus tuleneb
lg 7 ja § 74 lg 1 kohaldamata jätmisest), tulnuks halduskohtul hinnata ka kahju hüvitamise teiste eeldustega seotud väiteid ja tõendeid. Kui ringkonnakohus peab võimalikuks asja lahendamist esimese astme kohtule tagasi saatmata, jääb kaebaja kõigi kaebuses esitatud väidete ja tõendite juurde, mis puudutavad kahju tekkimist, suurust ning vastustaja poolt menetlusnormide rikkumist. 5. Vastustaja vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) kohus ei ole
Kaebaja keskse väitega, et kuna ta ei olnud rikkunud kutse peale ilmumise kohustust, tulnuks kautsjon tagastada, vastustaja ei nõustu. Kohus märkis õigesti, et tõkendi kohaldamise aluseks ei ole üksnes uute kuritegude toimepanemise või kohtueelsest uurimisest või kohtust kõrvalehoidumise kahtlus, vaid tõkendit kohaldatakse ka kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Nii linnakohus tõkendit asendades kui ka uurija tõkendi tühistamise taotlust rahuldamata jättes arvestasid muuhulgas kohtuotsuse täitmise tagamise vajadusega. Kriminaalmenetluse lõpetamise järel tagastati kautsjon, kuna
Üksnes kutse peale ilmumise kohustuse täitmine ei too automaatselt tagajärjena kaasa kautsjoni tagastamist; 2) põhjendamatult on apellatsioonkaebuses heidetud uurijale ette kautsjoni tagastamise taotluse lahendamisel motiveerimiskohustuse rikkumist. Uurija määruses on konkreetsed 5
Kohtu järeldustega mittenõustumine ei tähenda, et kohus on rikkunud motiveerimiskohustust; 3) ebaõige on kaebaja seisukoht, et vahi all pidamise eesmärgiks ei saa olla kohtuotsuse täitmise tagamine.
lg 1 kohaselt võib tõkendina vahi alla võtmist kohaldada ka sel eesmärgil.
lg 1 kohaselt lähtub kohtunik kautsjonisumma määramisel muuhulgas kuriteoga põhjustatud kahju suurusest.
lg 1 kohaselt võib kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada tõkendina nii kautsjonit kui ka vahi alla võtmist. Seega võis kautsjonit rakendada kohtuotsuse täitmise tagamiseks; 4) kohus osutas põhjendatult, et perioodil kautsjoni kohaldamisest kuni kautsjoni tühistamise taotluse esitamiseni oluliste asjaolude muutumist ei toimunud; 5) kohus järeldas riigi peaprokuröri otsuse vaidlustamata jätmisest õigesti otsuse argumentidega nõustumist. Kaebajal ei olnud faktilisi ega õiguslikke takistusi riigi peaprokuröri otsuse halduskohtus vaidlustamiseks ning sellest loobumisega jättis kaebaja kasutamata õiguskaitsevahendi kahju ärahoidmiseks. Lisaks on MTA hinnangul riigi peaprokuröri poolt
ja § 183 korras tehtud otsustus mitte üksnes informatiivse, vaid ka õigusliku tähendusega ning otsustuse vaidlustamiseks on ette nähtud kindel tähtaeg, mille möödumisel tuleb õiguskindluse põhimõtte kohaselt lugeda õigusvastasuse puudumine õiguslikult siduvalt kindlaks tehtuks. Seega peab huvitatud isik vaidlustamiseks kasutama ära kõik menetlusõiguslikud võimalused. Riigi peaprokuröri poolt kaebuse lahendamisel oli antud juhul seega tegemist avalik-õiguslikus suhtes väidetavalt kahju tekitanud toimingu õigusvastasuse puudumise õiguslikult siduva kindlakstegemisega Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-77-04 p 12 mõistes; 6) kaebaja on ebaõigesti tõlgendanud
Kautsjon ja vahi alla võtmine on erineva intensiivsusega tõkendid. Vahi alla võtmise protsess saab käivituda üksnes prokuröri taotlusel, kautsjoni kohaldamine eeldab vaid süüdistatava taotlust. Kautsjoni kohaldamist sai vaidlustada üksnes prokurör ning kautsjoni suurust ei saanud üldse vaidlustada. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-1-3-1-04 ei tulene printsiipi, mis lubaks protsessianaloogiat kohaldada. Analoogia kohaldamine eeldab, et reguleerimata suhte olulised omadused langeksid kokku reguleeritud suhte omadega. Tõkendite olemuse erinevusest tulenevalt alus analoogia kohaldamiseks puudub; 7) kohus leidis põhjendatult, et menetlustoimingutega viivitamine ei ole kinnitust leidnud. Kriminaalmenetluses sooritatavaid toiminguid ei tehta üksnes kahtlustatava suhtes. Kautsjonit on käesolevas asjas kohaldatud
lg 1 ja § 73 lg 1 sätestatud otstarbel ehk kautsjonil oli kriminaalmenetluse tagamise eesmärk; 8) kohus ei ole otsuses väitnud, et kautsjoni puhul protsessitähtajad ei kehti. Kohus leidis, et analoogia korras ei kuulu kohaldamisele
§-s 74 sätestatud tähtajad. Tuleb lisada, et kohtumenetluseks ei ole vahistamistähtaegu sätestatud ning lähtuda tuleb mõistlikust ajast. Mõistliku aja sisustamise üheks aspektiks on ka asja keerukus. Kuna tegemist oli keeruka ja mahuka kriminaalasjaga, ei saa menetluse kestust pidada ebamõistlikult pikaks; 9) kohus ei ole menetlusnorme rikkunud. Väide, et vastustaja ei ole kahju hüvitamise keeldumise otsuses käsitlenud
Kohus on andnud hinnangu kõigile asjas olulist tähtsust omavatele asjaoludele. Pealegi ei oma kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel kohtuvälises menetluses tehtud keelduva otsusega seonduv keskset tähendust. Kohus on põhjalikult selgitanud, miks tuleb kaebaja väited menetlustoimingutega viivitamise kohta põhjendamatuks lugeda, osutanud kautsjoni kriminaalmenetlust tagava toime tähtsusele ja leidnud, et tõkendit on kohaldatud muuhulgas kohtuotsuse täitmise tagamiseks; 10) kohus leidis õigesti, et uurija ei ole tegutsemiskohustust rikkunud. Kaebaja arusaam MTA tegevusetuse õigusvastasusest on ekslik. Seetõttu ei pidanud kohus peatuma kahju 6
Kuigi linnakohtu määrustest ei nähtu selgelt kautsjoni kohaldamise selle aluse olemasolu, on see kohtumääruse põhjendustest kaudselt tuletatav. Teiste aluste puudumine ja prokuröri seisukoht 27.05.2002 määrusest nähtuvalt kinnitavad halduskohtu otsuse seisukoha õigsust, et just kohtuotsuse täitmise tagamine oli eesmärgiks kautsjoni kohaldamisel. 8.
lg 7 kohaselt kautsjon tagastatakse, kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune ei riku kutse peale ilmumise kohustust, samuti kui maa- või linnakohtunik on kautsjoni muutnud või tühistanud uurija või prokuröri ettepanekul, kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu või kohtualuse õigeksmõistmisel. Apellant järeldab sättest, et kautsjoni tagastamine toimub igal juhul siis, kui kautsjoni vastu vahi alt vabastatud isik ei riku kutse peale ilmumise kohustust. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Olukorras, kus kautsjoni kohaldamise aluseks ei ole kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise oht, ei oleks vastasel korral kautsjoni kohaldamise aluste tagamine kautsjoniga võimalik, sest kautsjoni eesmärkide saavutamist õnnestuks vahi alt vabastatud isikul uurija või prokuröri juurde ilmumise kohustust täites vältida.
lg 1 ja § 73 lg 1 kohaselt, ei olnud enam kautsjoni nõudmise aluseks 01.07.2004 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt. Seega oli vastustaja poolt kautsjoni tagastamata jätmiseks vajalike toimingute tegemata jätmine õigusvastane hiljemalt alates 01.07.
lg 2 kohaselt kautsjonisumma määramisel lähtub maa- või linnakohtunik kuriteo raskusest, kuriteoga põhjustatud kahju suurusest ja kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse varalisest seisundist. Isiku varalise seisundi muutumisel ja menetluse pikaajalisel kestusel võib seetõttu olla põhjendatud ka kautsjoni tühistamine või asendamine muu, isikut vähem koormava tõkendiga. Ringkonnakohtu arvates ei saanud linnakohus kautsjoni kohaldamisel hinnata menetluse kestust ning apellandi ja Tiit Kuusiku vahelisest laenulepingust tuleneva varalise kohustuse suurust, kuna need asjaolud ei olnud kautsjoni kohaldamise ajal teada. Seetõttu tuli nendele asjaoludele ja sellest tulenevalt ka kautsjoni kui omandiõiguse piirangu proportsionaalsusele hinnang anda apellandi poolt vastustajale sellekohase taotluse esitamisel. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et kautsjoni tagastamise taotluse rahuldamata jätmine vastustaja poolt esitatud põhjendustel ei olnud piisavalt motiveeritud. Maksuamet oleks pidanud kaaluma kautsjoni kui omandiõiguse piirangu jätkuvat proportsionaalsust. Seda tehtud ei ole. Ringkonnakohtu arvates ei oma taotluse rahuldamata jätmise õiguspärasuse seisukohast tähtsust, et apellant ei viidanud laenulepingu olemasolule Tiit Kuusikuga. Apellant märgib õigesti, et vastustaja ja prokuratuuri seisukohtadest nähtuvalt poleks sellest asjaolust lähtuvalt kautsjoni tagastamise või muutmise küsimuses teistsugusele seisukohale jõutud. 13. Kahju hüvitamise eelduseks on vastustaja tegevusetuse materiaalne õigusvastasus. Kahju tuleb hüvitada üksnes siis, kui vastustaja oleks kaalumise tulemusel pidanud jõudma järeldusele, et kautsjon tuleb tagastada. Kolleegiumi arvates ei saa apellandi omandiõigust pidada aga kaalukamaks kui huvi kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja sellel alusel kautsjoni mittetagastamist. Halduskohus selgitas õigesti, et kriminaalmenetluses viidi läbi hulgaliselt menetlustoiminguid pärast kautsjoni tasumist ning kriminaalmenetluse läbiviimisel ei toimunud ebamõistlikku viivitust. Kautsjoni kohaldamine üle ühe aasta ei olnud seetõttu õigusvastane. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.