HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-16134 Otsuse kuupäev 08.oktoober 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi TV´i (isikukood XXX, XXX) hagi RM (isikukood XXX, XXX) vastu elatusraha nõudes Menetlustoiming Kirjalik menetlus Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista RMlt TVi kasuks elatusraha poja KM(sünd. XXX) ülalpidamiseks igakuiselt 2 500 EEK (kaks tuhat viissada krooni) alates 01.oktoobrist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue Poolte kooselust on sündinud XXX poeg KM. Poolte kooselu on lõppenud 2007 .a. Poeg elab koos hagejaga. Kuna kostja toetab last ebapiisavalt palub hageja kostjalt välja mõista elatis 7 362,85 krooni. Asja menetlemisel hageja vähendab elatisenõude suurust 4 000 kroonini. Elatise palub hageja välja mõista alates hagi esitamisest. Kostja arvamus Kostja nõustub hagiga osaliselt. Kostja varanduslik seis käesoleval ajal võimaldab lapse ülalpidamiseks elatist maksta 2 500 krooni kuus. Kostja ei nõustu hageja poolt näidatud lapse ülalpidamiskulude suurusega. Kostja arvates on kulud ülepaisutatud. 2007 aastal maksis kostja lapse ülalpidamiseks elatist 4 000 krooni kuus, kuid 2008 alguses kostja majanduslik seisukord halvenes ning tal ei olnud võimalik jaanuari ja veebruari kuu eest elatist hagejale üle kanda. Alates 2008 märtsist on kostja maksnud elatist 2 500 krooni kuus. Käesoleval ajal on kostja töötu. Kostja väite kohaselt on tal töö leidmisel võimalik maksta lapse ülalpidamiseks elatist suuremas summas kui 2 500 krooni. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas 3-2-1-3-07 ei täida vanem ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Antud juhul on kostja teinud kulutusi lapse ülalpidamiseks enne hagi esitamist nii ebapiisavalt kui ebaregulaarselt. Alates hagi esitamisest on kostja tasunud elatist regulaarselt 2 500 krooni kuus. Kostja vastuväited lapse kulutuste suurusele on põhjendatud, kuid seda on hageja juba arvestanud, vähendades elatisnõude suurust 4 000 kroonile. Käesoleval ajal tuginevad kostja vastuväited asjaolule, et tema varanduslik seis ei võimalda tasuda elatist suuremas summas kui 2 500 krooni kuus. Kostjale on makstud viimati palka 2008 juulis, mida tõendab pangakonto väljavõte. Alates 25.augustist 2008 on kostja võetud Tööturuametis arvele tööotsijana. Kostjal praktiliselt puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda lapse ülalpidamiseks elatist hageja poolt nõutavas summas. Kostjale kuulub osalus OÜ-s R , kuid nimetatud äriühingul puudub kasum, äriühingul lasub maksehäireregistri raporti kohaselt maksuvõlg ja intressivõlg. Lähtuvalt kostja varalisest seisust loeb kohus põhjendatuks elatise suuruseks käesoleval ajal 2 500 krooni. Nimetatud summa on mõnevõrra suurem kui PKS § 61 lg 4 ettenähtud elatise miinimum ning kui arvestada asjaolu, et hageja panus lapse ülalpidamisse on sama suur, siis võimaldab väljamõistetav summa rahuldada 1,9 aastase lapse minimaalsed vajadused tagamaks lapsele täisväärtusliku arengu. Kuna hagi esitamisest alates on kostja igakuiselt tasunud hagejale elatist 2 500 krooni kuus, loeb kohus põhjendatuks elatise väljamõistmise alates 01.oktoobrist 2008. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Koidula Laurisaar kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.