Obsah (5)

§ 403§ 386§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 22.09.2006.a. ke

§ 403lg 1 alusel kirjalikus menetluses.

1. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 227 lg 1 kohaselt koormab isiklik kasutusõigus elamule kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Juhindudes AÕS § 256 lg 1 võib kinnisasja koormata asjaõigusliku ostueesõigusega. Kohtule esitatud hageja ja kostjate vahel
2. aastal sõlmitud lepingu punktis 1 ja hageja ja kostjate vahel
3. aasta veebruaris sõlmitud lepingu punktis 2 on poolte vahel kokku lepitud hageja õigus kasutada eluaegselt korteri, asukohaga , Tallinnas, teisel korrusel asuvat ühte tuba (pindalaga 15,4 m2) ning aiamaad. Kohus nõustub hagejaga, et märgitu näol on sisuliselt tegemist AÕS §-s 227 sätestatud isikliku kasutusõigusega elamule (elamu osale). Hageja ja kostjate vahel
4. aastal sõlmitud lepingu punktis 4 ja hageja ja kostjate vahel
5. aasta veebruaris sõlmitud lepingu punktis 1 on poolte vahel kokku lepitud hageja eelisõiguses korteri ja/või korteri juurde kuuluva aiamaa müümisel. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et nimetatud eelisõiguse kokkulepe on sisult sarnane AÕS §-s 256 sätestatud teatud isiku kasuks seatava ostueesõigusega. Kostjad tunnistavad, et hageja omab toa, köögi, tualettide ja aiamaa kasutusõigust elu lõpuni. Samuti ei esita kostjad vastuväited selle osas, et pooled on kokku leppinud hageja eelisõiguses (ostueesõiguses) korteri ja/või korteri juurde kuuluva aiamaa müümisel. Seega kinnitavad pooled, et poolte tahteks ja märgitud kokkulepete eesmärgiks oli muuhulgas vaidlusaluse korteri ühe toa eluaegse isikliku kasutusõiguse ning selle tagamiseks korteri/aiamaa võõrandamisel korteri/aiamaa omandamise eelisõiguse andmine hagejale. Kokkulepete sisuks oleva elamu osa isikliku kasutusõiguse ja ostueesõiguse seadmise lepingute ja asjaõiguslepingute sõlmimine ja vastavate kannete tegemine kinnistusraamatusse on vajalik hageja õiguste, eelkõige eluaegse kasutamise õiguse püsimajäämise tagamiseks ning õiguste olemasolu nähtavaksmuutmiseks kolmandatele isikutele. Kinnistusraamatu seaduse § 34¹ lg 1 kohaselt on kinnistusraamatusse kande tegemiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisturaamatu seaduse § 34¹ lg 7 kohaselt ei ole puudutatud isiku nõusolek nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud kohtuotsuse või -määruse alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse selle kohustuse olemasolu. Nähtuvalt kinnisturaamatu väljavõttest on korteriomandi asukohaga , Tallinnas kaasomanikeks võrdsetes mõttelistes osades MV ja AV. Kostjad ei ole vaatamata hageja korduvatele ettepanekutele notari juurde ilmunud, mitteilmumise põhjustest hagejat teavitanud ei ole. Juhindudes TsÜS § 68 lg 5 ja kinnistusraamatu seaduse § 34¹ lg 7 kuulub hageja nõue tuvastada kostjate kohustus isikliku eluaegse kasutusõiguse ja ostueesõiguse korteri igakordse 3 võõrandamise kohta seadmiseks korteriomandile , Tallinnas hageja kasuks, rahuldamisele. Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustab rahuldada hageja esimese nõude, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida kas rahuldamisele kuuluks ka hageja poolt hagiavalduses esitatud alternatiivne nõue. 7.

§ 386

lg 2 võib kohus poolte taotlusel asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel hagi tagamise tühistada. Kohus rahuldas hagi, mistõttu langeb alus hagi tagamiseks kohtuotsuse jõustumisel ära. Juhindudes

§ 386

lg 2 tühistab kohus kohtuotsuse jõustumisel ja kohtuotsusega märgitud kannete kinnistusraamatusse kandmisel 20.02.2006 Harju Maakohtu kohtumäärusega hagi tagamiseks Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX kantud võõrandamise keelumärke ning märke kolmandate isikute kasuks koormamise tehingute keelamise kohta. 8. Menetluskulud Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustab hagi rahuldada ja kooskõlas

§-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud, mille tasumisest hageja oli kohtumäärustega 6.veebruarist 2006.aastast ja 21.aprillist 2006.a. vabastatud, täielikult kostjate kanda. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Juhindudes

§ 162

lg 1, lg 2 ja 165 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv, õigusabikulu ja asja läbivaatamise kulu (postikulu) jätta võrdsetes osades kostjate kanda. Kohtunik 4